KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt
Kreeka geograafilised olud ja nende mõju tsivilisatsioonile Geograafilised olud: Mägine pind ja väga liigendatud maa koos paljude poolsaarte ning saartega Vähe tasandikke, mida eraldasid raskesti läbitavad mäeahelikud Maismaasse sügavalt lõikuvad lahed Geograafiliste olude mõju tsivilisatsioonile: Mägine pinnamood killustas Kreeka sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks Väheste tasandike ja paljude mäeahelike tõttu oli vähe maismaalisi ühendusteid Kreekat ümbritsevad lahed ja mered muutusid peamiseks ühendusteedeks naabermaadega
Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Asukoht: Balkani poolsaar ja Egeuse mere saared Geograafilised olud: · Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega · Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile · Kreeka on tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud · Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri · Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega Kolonisatsioon · Umbes 1500 vallutasid kreeklased Kreeta saare, suur osa Egeuse merest oli nüüd kreeklaste võimu all.
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
seoses olevaks inimlikku ja looduslikku korda – seega nad ei rikkunud igikestvaid seadusi, mis tähendaks loodusseadustele vastu astumist. Egiptuse ajalugu jaotatakse vallutuste alusel vanaks, keskmiseks ja uueks riigiks. Vanas riigis ulatus võim vaid Nuubia piirini, keskmises riigis laiendati piiri vallutades Nuubia põhjaosa ja uues riigis on Nuubia tervenisit Egiptuse võimu all. Vanas riigis kujunesid välja kõik tsivilisatsioonile omased tunnused, tõusis Teeba tähtsaimaks usukeskuseks, Memphis oli ikka veel Egiptuse pealinnaks. Pidevalt arendati ka sõjaväge ja sõjapidamisoskusi. Keskmise riigi ajal olid Egiptuse võimu all ka Palestiina ja Süüria. 2. Küsimus Egiptuse ühiskond oli maaühiskond, sest peamiselt tegeleti põlluharimisega ja kogu riik seisis selle najal püsti. Suurem osa lihtrahvast elas maal.
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj
inimeste kujutistest erinevad. Mesopotaamias olid jumalad aga inimlikud, kuid siiski ka Egiptuses olid jumalate skulptuuridel midagi sarnast ka selle vaaraoga, kellele see tehtud oli. Preestrid olid mõlemas tsivilisatsioonis tõekspidamiste sõnastajad ja kujundajad. Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonides oli palju ühesuguseid külgi, sest nende loodusolud olid sarnased, aga ka midagi erinevat, mis oli ühele või teisele tsivilisatsioonile iseloomulik, näiteks mehe ja naise osakaalu tähtsus perekonnas.
Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned. Eesti NSV (ühiskonnaelu ja majandus). Sotsialistlik maailmasüsteem Sotsialistliku süsteemi kujunemine, poliitilise ja majandusliku arengu iseloomulikud jooned, kriisid (Ungari ülestõus, Praha kevad, sündmused Poolas). NSV Liidu ja sotsialistliku süsteemi lagunemine. INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR Vana-Kreeka. Hellenism Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka ajaloo perioodid. Linnriigid Ateena ja Sparta näitel: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Kolonisatsioon. Kreeka kultuur: mütoloogia, eeposed, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles), ajalookirjutus, arhitektuur, teater, olümpiamängud, religioon. Hellenistlik ühiskond ja kultuur. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel.
poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kiri kirjutati papüürusele. Maaliti papüürusele pintsliga. Tähtsa osa kultuurist moodustasid ka matmine ja palsameerimine. Kui suri silmapaistev mees, siis määrisid kõik naised pea ja näo mudaga, jätsid surnu majja ning läksid kõigi tema naissugulastega välja ja peksid end. Hiljem viidi surnukeha palsameerimisele. Mesopotaamia tsivilisatsioonile on tunnuslik kiilkiri, mis vajutati pehmele savitahvlile märja pulgaga, millel oli kiilukujuline ots Hariduse andsid preestrid ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida, see võimaldas neil teha karjääri preestri või riigiametnikuna. Kulruuri oluliseks osaks on ka templid. Arhitektuuriliselt võib Mesopotaamia templid jagada kahte tüüpi
seal olid siiski esikohal jumalad, kes olid mõnevõrra siiski olulisemad kui naisjumalad. Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi. Mükeene kunsti aga iseloomustab see vastu sõjatemaatika ja kangelaseepika, kui sellegi poolest on üle võtnud eredavärviliste freskode maalimise losside ja jõukate majade seintele. Minoilise tsivilisatsioonile ei leia vastet näiteks Mesopotaamia või Egiptuse kultuurist. Ka kiri on neil kohapeal välja mõeldud. Kreeta ja Mükeene olid väga tihedalt seotud oma sarnasuste poolest. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi muistse kangelasajana, mille kohta kirjutati palju kangelaseeposeid.
Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks , mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus.18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr. Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr. II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased.Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse Mahajanapadade nime all. MAJANDUS Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga on 10,7%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine
Pakistaniga. · Nimi hindu. India tuleneb Induse jõue nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast AJALUGU · Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid · Valgete hunnide tulekuga hakkas India lagunemine · Valgete hunnide vallutustele suudeti küll piir panna, aga riik jäi mitmeks sajandiks veel killustatuks · Esines kaks religiooni, need olid hinduism ja budism · Mitmetes kohtades tekkisid budistlikud kloostrid
2) Teoreetikud: · Spengler 8 tsivilisatsiooni, arvas, et tsivilisatsiooni areng on aastaring (tõus ja langus), ,,Õhtumaade allakäik" areng on jõudnud viimasesse etapi. · Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia.
· Kreeta u 2000 eKr · Hiina u 1700 eKr · KeskAmeerika ja Peruu MUISTNE EGIPTUS. Egiptuses tekkis tsivilisatsioon · Niilus ( viljakas muld, korrapärased üleujutused ) · Soe kliima · Kaubavahetuseks oli hea asupaik ja võimalused · Kodustati esimesed loomad Niiluse mõju Egiptusele · Viljakas muld · Kaubatee · Loodusjumalate kummardamine Looduslike olude mõju tsivilisatsioonile · Välisriigid ei mõjutanud kultuuri · Sõdasid oli vähem Ühtse riigi tekkimine · Põlluharimise algus u 5000 eKr · Väikeriigid koondavad Ülem ja AlamEgiptuse ühtseteks riikideks · U 3000 a eKr MENES liidab riigid · Hieroglüüfkiri + vask VANA RIIK (u 26502130 a eKr) · Sisemine ühtsus, iseleeritus · Vaarao jumalikustamine · Püramiidid o Dzoseri astmikpüramiid
Hitler ja Mussolini 22.11.15 Germaani päritoluga hõimud olid need, kes panid aluse Põhja-Ameerika praegusele tsivilisatsioonile. Just tänu nn. aaria rassile, eelkõige saksa päritoluga ümberasujatele on tekkinud seal selline riik nagu me praegu seda tunneme ja kõik mineviku suured kultuurid on välja surnud algse aaria rassi veresegamise tõttu. Väidetakse isegi, et jaapani kultuur ja kogu areng võlgneb tänu ammusele aaria kultuuri mõjule. Edasi süüdistatakse juute kõigis võimalikes hädades, mis maailma on tabanud - juutidel polevat kunagi olnud mingit oma
loomingu väljendamine, lisaks oli dzäss emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtusid jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Peamiselt kuulasid dzässi mustanahalised, sest paljude valgete arust tähendas dzäss midagi siivutut ja sensuaalset. Väideti, et dzäss mõjub tsivilisatsioonile halvasti, ning kindlasti ei tohtinud seda kuulata lapsed ja teismelised. Selle tõttu keelati see paljudes Ameerika osariikides. Lisaks hakkasid dzässi vastu võitlema õpetajad, kirikutegelased ja paljud teised inimesed. Kuid dzässi ei põlastanud vaid lihtkodanikud, vaid ka muusikakriitikud. Nende arust oli dzässis improviseerimine lubamatu ja pidi mängima ettekirjutuse järgi. Muusikakriitikud väitsid ka, et muusika ei tohi sisaldada sensuaalsust
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor.
piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga veeuputusi ja põlluharijatel tuli kasutusele võtta kunstlik niisutus. Pikka aga oli populaarne alepõllundus, ent siis mindi üle ka kunstpõldudele, mis andsid sobiva niisutamise korral aasa läbi väga head saaki. II aastatuhandel kujunes põlluharimine järk-järgult peamiseks elatusallikaks. Ameerika tsivilisatsioonile panid aluse olmeegid. 1200. aastal ekr hakkasid Mehhiko lahe lõunarannikul, madalikul ja Mehhiko kiltmaa piiraladel üles tekkima väiksed linnad, olmeekide linnad. Linnad olid ennekõike poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad, kes moodustasid olmeekide elanikkonna enamuse, elasid ümberkaudsetes külades. Linna keskel kõrgus tavalisel püramiidikujuline tempel. Olmeegid on kuulsaks saanud oma inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega
Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks. Õigussugukonda saab koondada ajalooliselt õigusteadusliku sekkumiseta kujunenud arhailiseks õiguse, religioosse ja ilmaliku õiguse. Õigusperekond on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste korraldusest põhinev rühm õiguskordasid. Suuremad õigusperekonnad on romaani-germaani õiguse perekond; anglo-ameerika õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik
teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine ,,valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE Mõnedele sai nüüd hüüdlauseks tagasipöördumine looduse juurde. ,,Loodus" tähendas valgustusfilosoofide jaoks peaaegu sama mis ,,mõistus"; sest inimese mõistus on ju looduse poolt antud vastupidiselt kirikule ja tsivilisatsioonile. Osutati, et loodusrahvad on tihtipeale tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad pole tsiviliseeritud. Rousseau tuli välja loosungiga: ,,Pöördugem tagasi looduse juurde!", sest ta arvas, et loodus on hea ja ka inimene on loomult hea. Kõik halb aga tuleneb ühiskonnast. HUMANISEERITUD KRISTLUS Ka religiooni oli vaja muuta looduslikuks ehk loomulikuks; religioon pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega
maalinguid. 4. Viljakaks poolkuuks hakkati seda piirkonda nimetama, sest seal oli väga viljaksa ala ja see piirkond oli poolkuu kujuline. Selle sees oli 3 jõge ( Niilus, Tigris, Eufrat) ning mitmeid vanemaid linne. 5. Cata Hüyük ja Jeeriko on mõlemad suured linnad nii rahvaarvult ja ka mõõtmetelt. Nende linnade puhul ei ole tegemist tsivilisatsiooniga, kuna neil ei ole tsivilisatsioonile omaseid tunniseid. Kui nad tegelevad ikka veel anastava põllumajandusega ning ei arenda ennast ise vaid koguvad resursse vaid looduselt, ei ole tegemist tsivilisatsiooniga. 6. Esimesed looduslikud tsivilisatsioonid tekkisid umbes 3000. aastat ekr. Egiptuses ning Mesopotaamias. Seal hakkati tegelema põllumajandusega kuna seal oli niiske ja viljakspinnas, eriti Egiptuses Niiluste kallastel. Põhjus oli kindlasti see, et inimsetel oli vaja
PERIOODID: Varajane Kreeka: 2500-750 eKr-1750 aastat Arhailine ja klassikaline Kreeka: 750-336 eKr-414 aastat Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal saavutas õitsengu 1700-1400 a eKr
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na) ta oli veendunud et ta on monarh Jumala armust tema jaoks vastuvõtmatud olid inglise parlamendi õigused Parlamendi tähtsaim õigus oli maksude määramine Laiemad majandusprobleemid olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid
(1996), Globaalsed keskkonnaprobleemid, Tartu: Eesti Loodusfoto Kokkuvõte Globaalprobleemid köidavad tänapäeval paljude inimeste tähelepanu. Nende uurimise populaarsuse põhjuseks on lai kõlajõud tänapäeva ühiskonnas. Maailmaprobleemid ei puuduta mitte üksnes üksikuid gruppe ega indiviide, vaid kogu planeedi eksistentsi tervikuna; nad eksisteerivad mitte ainult lokaalsel, vaid ka globaalsel tasandil ja nende lahendamata jätmisel võivad olla hukatuslikud tagajärjed kogu tsivilisatsioonile. Kuigi maailmaprobleemide uurimise vajadus on tekkinud inimeste hirmust enesehävitamise ees, väärib siiski märkimist asjaolu, et inimesed enamasti ei pööra neile erilist tähelepanu. Talvik, M. (1998), Õppivate noorte pessimism globaalprobleemide lahendatavuse suhtes tulevikus, http://www.merlecons.ee/mati_acta.php 13.02.2012 Kasutatud kirjandus Olenko, K. ja Toots, A. (2005) Ühiskonnaõpetus, Tallinn: Koolibri Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T. (1996), Globaalsed
seotud romantismi ja rahvuslikkusega ning selle algatasid ärksad inimesed, kes tundsid nostalgiat mineviku järele ja vajadust jäädvustada rahvusliku teadvuse või identiteedi olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis
võimud seadustest kinni ei pea, siis ei tee seda varsti ka rahvas ning terves maailmas valitseb kaos. Sama hästi võiks iraaklane minna Ameerikasse ja seal mõrva toime panna, kuid sellele järgneks kindlasti karm karistust. Õigustatud oleks Osama bin Laden oma tegude eest vangi mõista. Ta saaks oma tegude eest karistada, kuid mitte ülekohtuselt. Iga riik peab ennast parimaks ning see on põhjustanud konflikte läbi aegade. Läänerahvad peavad end ülimuslikuks, kuna nemad panid aluse tsivilisatsioonile. Hiinlased ja araablased, kes leiutasid paberi ja numbrid, võivad hoopis teisiti arvata. Tekib vastuolu kummad on paremad, kas hommikumaad või õhtumaad. Selline omavaheline võistlemine ja vaidlemine võib kesta lõputult ning tulemust ei ole. Õigem oleks riikidel üksteist aktsepteerida. Erinevate maade kultuurid on niivõrd erinevad, et täielikule mõistmisele on keeruline jõuda, kuid kehtestades kindlad käitumisreeglid, on võimalik lahendada konfliktid ja teha koostööd.
II,rippuvad aiad,Paabeli torn.14)mesopot. usk,teadus,kirjandus:TEADUS-osati arvutada ruut-ja kuupjuurt.Astronoomia- tehti taevavaatlusi ennustamiseks kui ka aja arvamiseks.Kujunes kuu kalender.Tunti hästi planeetide trajektoore.Osati ennustada kuu-ja päikesevarjutusi.USK-Jumalad olid inimlikud ja suurte peredena.Nad olid surematud ja ülivõimsad.Kardeti surma ja sellele järgnevast ei oodatud head.Karistati ka enne surma.KIRJANDUS-Sumerite poolt kasutusele võetud ja kogu Mesopot. tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nim. sellest,et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots.17)Pärsia valitsemine ja usk:Pärsia suuurriigi rajas kuningas Kyros II(559-529eKr)Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist,siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopot.V sajandi algul eKr üritasid kuningad Dareios (521-486eKr) ja Xerxes(486-465eKr)vallutada Kreekat ,kuid said kreeklastelt lüüa.Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga
Kultuur oli mõlemas tsivilisatsioonis kõrgelt arenenud. Egiptuses kujunes kiri välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid hieroglüüfid on tõenäoliselt piltkirjast välja arenenud, sest meenutvad väga piltkirja. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine oli keeruline, kirjutati nendega põhiliselt poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja teisi esinduslikuma sisuga tekste. Ka Mesopotaamia kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamia tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nimetuse sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Kiilkiri tegi läbi suurema arengu, kui Egiptuse hieroglüüfid, sest seda kohandati erinevatele semiidi keeltele. Kirjanduses viljelesid egiptlased lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks, mis kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus'', mis oli kirjutatud minavormis.
sunni läbi. Teoreetikud, seisukohad: 1) Oswald Spengler eksisteerib 8 tsivilisatsiooni, kultuuri areng on nagu aastaring, 20. sajandi alguses Lääne kultuur hävib. 2) Arnold Toynbee nn elavad (Lääne) ja surnud (V-Kreeka) tsivilisatsioonid, kokku 23. 3) Samuel Huntington tsivilisatsioonide (Araabia- ja islamimaade) kokkupõrge, mis pole aga igavene. 4) Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiive? 4. Vana-Idamaad. EGIPTUS: Põhietapid kuulsusaeg (3000-1000 eKr), võõrvõimud (1000eKr 500pKr), islami kultuuriruum (500-2000 pKr). 1) VANA RIIK (3. aastatuhat 2. at eKr) 2) KESKMINE RIIK ( 2. aastatuhande I pool) 3) UUS RIIK (2. aastatuhande lõpp) Usund egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, preestrid sõnastasid usulisi tõekspidamisi. Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal
-17. saj. Parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Kutsuti esimest korda kokku 1265.a ning sellest ajast peale oli sel kindel koht Inglismaa valitsemises. Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus parlament pidas maksude määramist oma tähtsaimaks õiguseks. Suurimaks probleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Charles kogus makse omasoodu, ka neid, mida parlament polnud kinnitanud. · Välispoliitika parlament sekkus James I välispoliitikasse. Parlamendile oli vastuvõetamatu
arvatud mõned erandid) on võimalik müügilt leida, ei ole liiga keerulisi garneeringuid ega dekoratiivseid elemente. Temperamentsete ja lõbusate mehhiklaste iseloomujooned kajastuvad ka nende toitudes, mis on kulinaarse naudingu ammendamatuks allikaks. Mehhiko kokakunsti väljakujunemine on kestnud palju sajandeid. Aja jooksu on välja kujunenud omalaadne, teistest kergesti eristatav ja oma riiki esindav mitmekesine kulinaarne traditsioon. See stiil viitab asteekide ja maiade tsivilisatsioonile. Aluseks on selle rahva ligipääs suurele valikule toiduainetele Enne Hispaania vallutajate saabumist olid praeguse Mehhiko aladel põhitoiduaineteks mais, avokaado, oad, kartul, tomat, tsillipiprad ja kõrvits, puuviljadest papaia, ananass ja mango. Tõhusamat kehakinnitust pakkusid kalkun ja part, rannikualadel kala ja mereannid. Asteegid andsid ühisesse toidukultuuri jumalate roaks kutsutava kakao ja shokolaadi.. Alates 1519 aastast hakkasid Hispaania konkistadoorid Vanast Maailmast
Apollon - valgusejumal Ateena tarkuse jumalanna,sõjavarustuses Dyonysos veini ja pidustusejumal 8. kirjandus nagu meie seda näeme, liigid: 1) luule 2) proosa 3) draama Proosa: kujuneb välja 3 liiki proosakirjandust 1) kreeka ajaloo proosa. 6 saj ekr alustati kirjutamist, Herodotos kirjutas sõdadest pärslastega ning läheb ajaloos tagasi kuni Trooja sõjani. Teda peetakse ajaloo isaks. 2) retooriline proosa. 6.7 saj hakkab arenema kõnekunst, mis pärandus hilisemale tsivilisatsioonile. Algne kõnelemiskomme saab alguse tseremooniliste sündmustega. Tihti sõltus kohtuotsus kõnelemisoskusest. Ateenas kujunes demokraatlikul perioodil algeliseks vormiks poliitiline kõne. 3) filosoofiline proosa mõjutas maailma palju. 9. Sokrates sündis Ateenas,kõrgajal,isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Peale kiviraiduriks õppimist saab temast sõdur,3lahingut, peale seda leidis uue naise Xantippe. meieni jõuavad tema jutud Platonilt
ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2)Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. Parlament ja Sturadite dünastia-1603.a sai Inglismaa valitsejaks Mary Sturadi poeg, James VI, kes asus troonile James I nime all. Monarhi õigusi ja ülesandeid tõlgendas ta nii,nagu see sajandi jooksul oli kujunenud tavaks Sotimaal. Tal oli raske mõista inglasi. Ta oli veendunud, et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Mitmel pool kujuneski välja absolutsim 17.-18.sajandil
ning on diplomaatiline. Teda iseloomustavad vastupidavus, stiilitunne ja rafineeritus. Kollane ihkab kuulsaks saada. Kollane on ka võimeline osavalt sõnu seadma ning põiklemise abil asjade olemust varjama. Kollane ei talu, et teda nurka surutakse, ning väldib otsest survet. Kollane näeb inimeste ja loomade erinevusi. Nimelt just tema leiutas tarad ja ajas loomad aedikusse, et vältida vajadust neile metsades jahti pidada. Kollane kodustas loomad, pannes aluse tsivilisatsioonile. Olles harjunud kõike kiiresti tegema, püsib ta heas sportlikus vormis. Kollast iseloomustab lai silmaring piiratluse all ta ei kannata. Ta kätkeb vabadust ja rõõmu, naeru ja lõbu. Kollane on täis soojust ja heasoovlikkust, kui te teda endast välja ei vii. Sel juhul saavad teile osaks sapised märkused ja salvavad pilked. Kollasest kiirgub alati rahu ja heaolu, mistõttu selle mõju all olevate inimeste läheduses tunneb igaüks end hubaselt, just seda aga kollane vajabki.
Oma töös jagab Huntington maailma kaheksaks ,,suureks" tsivilisatsiooniks: Hiina (sinna alla kuulub ka Vietnam ja Korea), Jaapani, Hindu, Islami, Ortodoksi, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta seletab, et enne 1500a olid erinevad tsivilisatsioonid omavahel geograafiliselt eraldatud ning ideede ja tehnoloogia levimine võttis aega sajandeid. Teaduse ja tehnoloogia areng on Huntingtoni järgi tsivilisatsioonide tekkimise ja arengu katalüsaatoriks ja pärast aastat 1500, kui lääne tsivilisatsioonile sai võimalikuks üle ookeanide sõit, algas järsk läänelike ideede, väärtuste ja religiooni ekspansioon ja lõpuks ka nende domineerimine. 20. sajandi rahvusvahelistes suhetes muutus Lääne tsivilisatsiooni ühepoolne mõju ülejäänutele ,,mitmesuunaliseks vastastikuseks mõjuks kõikide tsivilisatsioonide vahel". Kultuurilised mõjud tsivilisatsioonide vahel on nüüd üksteisest sõltuvad, Lääne tsivilisatsioon mõjutab ja on mõjutatud teistest maailma tsivilisatsioonidest
sügavus on umbes 1500 meetrit. Selle sügavust võib võrrelda Grand kanjoniga Colorado jõe ääres Ameerika ühendriikides. Sinise Niiluse vool saavutab maksmumi vihmastel aegadel (juunist septembini), kui see annab umbes kaks kolmandikku Niiluse tavalisest veetasemest. Sinine Niilus koos Atbara jõega põhjas, mis voolab samuti Etioopia mägismaal, on vastutavad Niiluse üleujutuste eest, tänu millele muutus kaldaäärne muld viljakaks ja see aitas omakorda kaasa Egiptuse tsivilisatsioonile. Koos Aswani paisu ehituse lõpuleviimisega Egiptuses lõppesid ka Niiluse üleujutused. Sinine Niilus on peamine elatisase Egiptuses. Kuigi see on Valgest Niilusest lühem, pärineb 56% Egiptusesse jõudnud veest Sinisest Niilusest mis on ühendatud Atbara jõega, mille allikas on samuti Etioopia Mägismaal. Jõgi on samuti oluliseks ressursiks Sudaanis, kus Roseires ja Sedaanis paisud toodavad 80% riigi elektrist. Need tammid aitavad niisutada
sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18
kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks. - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e
Ajaloo kordamisksimused 1.Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too niteid nende mjust Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos.
8)LouisXVI(1774-1792) meeldis puusepa-ja lukssepa tööd ja jahipidamine 9)Marie-Antoinette- LouisXVI naine, meeldisid rõivad, soengud ja juveelid + muud lõbustused 10)Jacques Turgot- rahanduse peakontrolör(LouisXVI määras) Parlamentarismi areng Inglismaal Inglismaal valitses 17.-18.sajandil parlamentaarne valitsemisviis. Parlament koosnes kahest kojast: alamkojast ja Lordide kojast. Vaatamata konfliktidest ja kodusõdadest oli Inglise parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603a sai Inglismaa valitsejaks JamesI(1603-1625), kes oli veendunud et ta on monarh Jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida parlament pidas oma tähtsaimaks õiguseks. CharlesI võimuperioodil(1625-1649) hakkas parlament käsitlema riigi poliitikat rohkem. Uus kuningas rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3
Prantsusmaal, Watt Inglismaal, Polzunov Venemaal. Selle alusel loodi sisepõlemismootor, mida siiani kasutatakse autodes, aga tähtis pole see. 18. sajandi lõpul algas Euroopas tööstusrevolutsioon ning nõudlus universaalse moootori järgi oli väga terav. Aurumootori 4 leiutamine võimaldas viia tööstuse uuele kvalitatiivsele tasandile. Kõigest saja aastaga läksid arenenud riigid naturaalmajanduselt üle kaasaegsele urbaniseeritud tsivilisatsioonile. Kui varem oli majanduse kasv märgatav sajandi mastaabis, siis nüüd oli see juba mõned protsendid aastas. Inimeste heaolu tase kasvas kiiresti, moodustus kesklass. Kõige selle põhjuseks sai mehhanism, mille struktuuri põhimõte on arusaadav ka kõige tavalisemale majandustudengile. Aurumasin James Watt (19.jaanuar 1736-19.august 1819)oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18
!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid. 3)Sest nende kaheks tähtsamaks kaubandusartikkliks oli purpurpunane riie ja seedripuu 4)Foiniikia tähestikul oli palju vähem märke ja see tõi kaasa keele segunemise.On mõjutanud teiste rahvaste keelte kujunemist. 5)Aabraham- tema pani aluse juutide tsivilisatsioonile Mooses- tema tõi välja juudi rahva Egiptuse vangipõlvest Taavet- Iisraeli riigi rajaja ja selle väekuningas Saalomon- rajas Jahve templi Jeruusalemma 6)6- 2 sajand ekr. Ja sellel on mitu autorit eri aegadest. Peamiselt kirjutasid selle juutide preestrid 7)Nendel oli üks jumal(Jahve), teistel oli enamasti mitu. 8)Jumala poolt antud 10 käsku mida inimesed pidid järgima 9)kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed. Vana Kreeka Asub lõuna euroopas balkani poolsaarel
Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James
Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. 3.2. Mükeene kultuuri lossid: Nagu minoilises kultuuris olid ka Mükeene kultuurile omased lossid. Paljudest neist kõige tuntum on Peloponnesose poolsaare põhjaosas asunud Mükeene, mis andis nime kogu tsivilisatsioonile. Samas arheoloogilised andmed seda ei kinnita, et Mükeene kultuuri piirkonnas oleks tekkinud ühtne riiklus. Lossid olid korralikult kindlustatud, mis vastas kreeklaste sõjakale iseloomule. Losse ümbritsesid suurtest ebakorrapärastest kiviblokkidest müürid (nn kükloopilised müürid, kuna usuti, et selliseid on võimelised ehitama ainult ühesilmsed hiiglased) ja kindlustatud väravad (n Mükeene Lõvivärav)
poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1.)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2.) Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. 4) Suurbritannia kui juhtiv koloniaalvõim- *19.saj sai Inglismaast suurim koloniaalriik - Briti impeerium Briti Impeerium koosnes domeenidest, kolooniatest ja territooriumitest, mida haldas või administreeris Briti impeerium. Meretagused valdused omistati enamasti 16nda sajandi lõpul või 17nda sajandi lalgul. Kõrgajal oli tegu maailma
Miks Lääne-Rooma ei jäänud püsima, kuid Ida-Rooma jäi? Aastal 395 jagati keisririik kaheks osaks, pealinnadega Roomas ja Konstantinoopolis. Ida-Roomast sai tugevate Kreeka mõjudega Bütsantsi keisririik. Lääme-Roomas kukutas keisri Romulus Augustuse tema barbari päritoluga ihukaitseülem Odoaker, kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas. 12) Nimetage antiiktsivilisatsioonide saavutusi ja hinnake nende mõju Lääne tsivilisatsioonile. Põhjendage oma hinnangut. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid – tragöödia , komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud. Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on väga suur, sest just nemad lõid teatri,
Miks Lääne- Rooma ei jäänud püsima, kuid Ida-Rooma jäi? Aastal 395 jagati keisririik kaheks osaks, pealinnadega Roomas ja Konstantinoopolis. Ida- Roomast sai tugevate Kreeka mõjudega Bütsantsi keisririik. Lääne-Roomas kukutas keisri Romulus Augustuse tema barbari päritoluga ihukaitseülem Odoaker, kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas. 12) Nimetage antiiktsivilisatsioonide saavutusi ja hinnake nende mõju Lääne tsivilisatsioonile. Põhjendage oma hinnangut. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid – tragöödia , komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud. Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on väga suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia – ja
pühamu nimetab end tänaseni hoiti näiteks relvi langus. Paljud funktsioon. hani rahvaks.Kehtis ja padruneid, teadlased peavad Elamud olid aristokraatia. Pandi naiste poolel olmeeke kogu ehitatud alus kindlale näiteks patju ja Kesk-Ameerika põletatud maksusüsteemile, et tekke. tsivilisatsioonile tellistest. finantseerida riiki. Iga paari päeva alusepanijaks. Jõukate inimeste Hani dünastiale tagant küpsetasid elamud olid järgnes killustatuse naised odraleiba ja Maiad elasid kakukesi. Mehed vähemalt kahe ajajärk. Yucatani
............................................ ............................................................................................................................... f) ............................................................................................................................ ............................................................................................................................... 4) Esita viited asjaolule, et minoiline kultuur avaldas mõju Mükeene tsivilisatsioonile. a) ............................................................................................................................ ............................................................................................................................... b) ............................................................................................................................ ..................................................................................................................
annaabi.ee 
