varem, kirjutatud õigusest on märke ka varasest kuningate ajajärgust. Rooma 449. aastal eKr kehtestatud seadused sidusid esmakordselt aga kõiki selle riigi kodanikke, olles nõnda eelkäijaks kaasaegsetele konstitutsioonidele. Kristlus, mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt kummardasid roomlased sarnaselt paljudele teistele muistsetele tsivilisatsioonidele suurt hulka erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele.
Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus Keskkonnaprobleemid: metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase erosioonini, kõrbestumine; õhusaaste Limas; jõgede ja rannikuvete reostus nii kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel kui kaevandamise jäätmete tõttu Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks Iidne Peruu oli asukohaks mitmetele prominentsetele Andide tsivilisatsioonidele, eriti inkadele, kelle impeerium hõivati Hispaania vallutajate poolt aastal 1533. Peruu iseseisvus kuulutati välja 28. juuli 1821. aastal, ülejäänud Hispaania väed löödi välja aastal 1824. Riigi arengutase Võrdlus Eesti, Saksamaa, Nigeri ja Türgiga Riik SKT 1 el. Rahvastiku hõivatus % Keskmine Imiku- Sündimus/ Suremus kohta eluiga suremus/ 1000 /
ning jumalatest pärinevad kuningad. Siiski tekib küsimus: mida oli tarvis, et hoida elus ning kaitsta terve linnarahvas ning see-juures võimaldada kõigile ka tööd ja tegevust ? Selleks oli ilmtingimata vaja rikkalikku ja korrapärast saaki, mida kõikides nendes piirkondades oli võimalik kasvatada või muul moel soetada . See soodustas tuhandete, peagi ka kümnete tuhandete elanikega linnade tekkimist, mis omakorda pani aluse tsivilisatsioonidele ning väga laiadele kultuuridele . Mesopotaamias olid linnad olemas juba aastal 3500 eKr . Egiptus aga võttis linnakultuuri omaks hiljem, umbes aastaks 3200 eKr. Neil ühiskondadel on mitmeid sarnaseid jooni, alustades näiteks linnade arengust, kirjast, suurtest ühiskondlikust hoonetest süstematiseeritud poliitiliste riigiaparaatideni välja. Niisutusega oli saavutatud
Mehel võis mitu naist olla, kuid naiselt nõuti ranget monogaamsust. Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus, kuid mees võis oma naisele armu anda. Igal naisel oli õigus kaasavara oma lastele pärandada. Arvan, et Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid ei ole niivõrd sarnased, kui nad algul tunduvad. Lähtuti erinevatest uskumustest ja tehnoloogiast ning ka arusaam ühiskonnast oli üpriski erinev. Tänu nendele tsivilisatsioonidele oleme tänapäeval jõudnud palju kaugemale, kasutades samu tehnikaid, mida kasutati tol ajal.
............ ............................................................................................................................... b) ............................................................................................................................ ............................................................................................................................... NB! Vaata õpikust 2006 lk 93-94. 3) Tabelis on esitatud varajastele kõrgkultuuridele ehk varajastele tsivilisatsioonidele omased tunnused. Analüüsi allikate põhjal nimetatud tunnuseid ,,tumedal perioodil" Kreekas ning täida tabeli teine pool. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused ,,Tume ajajärk" Kreekas Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna varanduslik kihistumine.
...............................................................................................................................14 Kokkuvõte...................................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Ameerika põliskultuuris on olnud mitmeid tsivilisatsioone alates olmeegidest ja lõpetades inkadega. Ameerika oli neile tsivilisatsioonidele suurepäraseks elupaigaks juba oma kliima poolest. Neis kultuurides on palju omapära ja ka ühtimist teistega, sest nagu tänapäevalgi oli tollal kombeks võtta teistelt seda, mis endal puudus. Ameerika erinevates kultuurides on säilinud mitmeid kultuurilise tähtsusega ehitisi ja lisaks palju käsitööd eesotsas kaunilt kaunistatud keraamikaga. 3 AMEERIKA PÕLISKULTUURIDE KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE Mesoameerika:
Caral tundub olevat maha jäetud pärast 500 aastat püsivat asustamist. Teadlased spekuleerivad, et põud võis olla inimeste lahkumise põhjuseks. Linnalike asunduste suurele hulgale orus sellise monumentaalse arhitektuuriga ei olnud tol ajal kusagil maailmas võrdset. Chavin'i tõus ja langus Chavin'i kultuur, mis on varajastest Peruu kultuuridest tuntuim, arvatakse olevat Lõuna- Ameerika analoog Hiina Shang'i või Mesopotaamia Sumeri tsivilisatsioonidele. Chavin õitses umbes aastal 900 eKr, mida tuntakse esimese või varajase horisondi perioodina (1000 eKr 200 pKr), tõustes esile peale seda, kui ühiskonnad, mis olid monumentaalsed kompleksid ehitanud, hakkasid rannikul kokku varisema. Chavin'i kultuur suutis ühendada ranniku, mägismaa ning ida-madalmaa ühiskonnad oma võimsa religioosse ideoloogiaga. Nad ehitasid kaunistatud kivitempli Chavin de Huantar'isse Peruu Põhja-mägismaal, täites selle
Näeb inimene aga lamedat, silmapiiriga lõppevat maapinda, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. Need esemed, mis asuvad maapinnal, on enam-vähem kättesaadavad; seevastu taevas liikuvate "taevakehade" -- päikese, kuu, tähtede -- kohta võis teha vaid oletusi. Tavaliselt oletati-usuti, et tegu on jumalatest seatud märkide (või koguni jumalate endiga), kes-mis seatud suunama inimeste maapealseid tegemisi. Selline ettekujutus on omane kõigile varastele tsivilisatsioonidele ning on täiesti piisav lihtsamate astronoomiliste arvutuste tegemiseks (kalender, kuu faasid, varjutuste ennustamine). 2. Klassikaline maailmapilt, pärit Vana-Kreekast, kujutas Universumit kerakujulist Maad ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Geomeetriat armastavatele kreeklastele oli kera esemete ideaalseimaks vormiks; ka olid nad piisavalt järjekindlad taevavaatlejad, et märgata tähistaeva katkematust
Dioscorides (40-90 pKr). Sama nime võttis üle Karl Linné kirjeldades kanepit oma 1753. aasta teoses "Species plantarum" ("Taimeliigid") (Batchelder, 2004). Inimkonna teadaolevas ajaloos pole tõendamist leidnud fakt, et oleks kunagi eksisteerinud uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi. Pelgalt või ajutise leevenduse nimel on uimastitest abi otsinud paljud. Ka uimastite kahjulikkus on läbi aegade olnud tsivilisatsioonidele teada, kuid see pole takistanud nende tarbimist (Harro 2006, 249; 262). Tundub, et kanep uimastina on lihtsalt olemas. Suhteliselt kerge kättesaadavus on muutnud ta üha suuremate noortegruppide seas populaarseks. Kanepit proovitakse ja tarbitakse. Mittetarbijad noored on kanepist kui uimastist teadlikud ja selle tarvitamise suhtes mõistvad. Üha suuremal hulgal õpilastel on kanepisuitsetajatest sõpru ja tuttavaid. Kõige sagedamini saadakse kanepit proovimiseks sõprade ringis
vähenemine, puhta vee defitsiit jne. Suureneva rahvaarvu suurenevate vajaduste rahuldamiseks loodusvarade ekspluateerimise suurendamine (kalastamine, fossiilkütuste tarbimine, energia tootmine, põllumaade kurnamine) süvendab probleeme veelgi. Inimeste tekitatud probleemide lahendus võiks seisneda inimestes endis, suurendades nt hariduse andmist, rahu tagamist, vaesuse vähendamist ja teadlikkuse tõstmist, kui ka minevikust hoiatavate näidete toomist, kus suurem osa tsivilisatsioonidele saatuslikuks saanud õnnetustest on toimunud inimeste endi hooletuse tõttu. 55.Keskkonnaõiguse esimesed sammud. 12 Keskkonnaprobleemide mõtestamine ja nende leevendamiseks regulatsioonide tegemine on keskkonnakaitse ja inimeste heaolu kohalt vaadatuna vajalik, piirkondlikke probleeme on üritatud reguleeride juba antiikmaailmas ja ka Napoleoni ajal, kui 1810
religiooni valdkonnale. 15 Joonis 13 Teadvuse eksisteerimiseks ei pea tegelikult olema aju. http://media.photobucket.com/image/near%20death%20experience%20light/LovingEnergies/AstralPictures/Astraltravel-1.gif Kuid need kaks asjaolu on peamisteks alusteks Universumi kõige arenenumatele tsivilisatsioonidele, sest see tuleb välja maaväliste tsivilisatsioonide elutegevusest planeedil Maa ( vaata religiooni valdkonda ) ja sellisest elutegevusest ei ole avastatud elu kõrgemaid faase. Iga mõistusliku tsivilisatsiooni areng Universumis, kaasaarvatud ka Maal elav inimkond, on suunatud just antud käsitletavale elutegevuse tasemele. Seda näitavad teaduslikud uuringud, mis on kirja pandud religiooni valdkonnas.
chiefdom. Üks keskne asula ja selle valitseja(keskne pealik) sellele alluvad väiksemad asulad oma väiksemate pealikutega. Leiti aga ka, et võib olla kolmeastmelist st complex chiefdome. Suur, alam ja veel mingid kompleksid st kolm astet. Siis ameeriklane R. Carneiro leidis, et asi ikka liiga lihtne, et minimal,typical, ja maximal chifdom. Viimases siis kolm astet, esimeses areneb, teises kindlustunud kaks astet- pöööööö väga segane värk. Kõike seda siis püüti kanda muistsetesse tsivilisatsioonidele nt Urukile, Ameerikale jne. Paljud asjad, mida enne nim riikideks, muudeti chiefdomideks. Chervis?? oma dok töös 1970 -ndatel kirjeldas Kreeta losside teket kui ümberjaotamise tulemit. Väiksed orud, kus on looduslikud erinevused, ühes kohas saab kasvatada ühtesid teises kohgas teisi asju. 3000 a ekr siis kui sai alguse viinamarja- ja oliivi kasvatus tekkis vajadus hakata toodangut ümber jagada. Tunnistust sellest peavad andam leitud pitsatid jne. Sealt siis kujunsid pealikud ja teise
müügiks mineva toodandu hulgaga. Kogu oma ajaloo vältel on inimkond otsinud võimalusi, kuidas hankida erinevatest ökosüsteemidest piisavalt eluks vajalike ressursse: toitu, kehakatet, peavarju, energiat ja muid materiaalseid hüvesid. See on vältimatult tähendanud sekkumist looduslikesse protsessidesse. Tasakaalu leidmine oma erinevate nõudmiste ja ökosüsteemi suutlikkuse vahel neist nõudmistest tulenevale survele vastu panna on olnud tõsine probleem kõikidele tsivilisatsioonidele läbi aegade. Tabavad on 20.sajandi keskpaiku kirja pandud Kaarma vanataadi Andrei Metsa sõnad:" Metsa varal see inimese elu keik on. Kui poleks metsa olavad, siis äi saaks elada ka sii. Kas läheb sool ökski pää muidu mööda, kui pole metsa puud tarbelised. Tõused oomiku öles, tuba külm, oort on puud tarbelised et tuld pliida alla teha. Paned katla tulele, ikka jälle puud, kes katlas toiduse ääks teevad. Maja, kus elatakse, keik ikka puu, siis töö ja talitsus riistad, keik olid
Püha Fransiscus näiteks hakkas pärast pikaajalist haigust mõistma lindude ja loomade keelt. Loomulikult oli kogu Kahni senine elu osa sellest ärkamisest. Intuitiivselt tunnetas ta alati ühisvälja olemasolu. Kuid sellest teadlikuks saades võimendus jõud tuhandekordseks. Alles teadvustununa siseneb jumalik mõõde tema ütlustesse ja kuldlõige tema plaanidesse. Egiptus Viiekümnendatel sooritas Kahn reisi Egiptusesse. Tõenäoliselt koges ta seal informatsiooni, mis kuulus eelmistele tsivilisatsioonidele. Teame, et vanad egiptlased olid seotud atlantide ja Atlantisega, enne kui see mander hävines. Kuulsa vene nägija Jelena Blavadskaja järgi valmistasid atlandid 78 000 aastat tagasi suure püramiidi. Nii Blavadskaja kui ka Rudolf Steiner peavad Egiptuse püramiide, Karnaki ja Luxorit atlantide tsivilisatsiooni tänapäevasteks tõenditeks. Võib arvata, et Egiptuses koges Lou vaim midagi väga vana, väga võimsat ja väga erinevat. Sealt ka tema tulevaste
kivideringid (Stonehenge). Kõik platsid/kohad, künkad ja kivideringid ehitati, arvestades maaaluseid veega ühendatud energialiine. See loob mingit sorti naturaalse, vee poolt loodud elektromagnetilise jõuvälja, mis on kombineeritud maa all olevate kvartsi ladestustega. Samuti Kuu gravitatsiooni mõjutused veele, maa mass ja elektromagnetilise laengu loomine kvartsist loob olukorra energia perioodiliseks vabanemiseks. Energiasambad loovad vajalikud tingimused teistele tsivilisatsioonidele teistest mõõtmetest, et nad saaksid alustada eksperimenteerimist meie universumi ja/või meie planeediga. Nad on hakanud saatma sonde siia, et teada saada rohkem meie loomulikest tingimustest või meie universumist ja planeedist. Sondid on ümbritsetud teatud energiakupliga väljaline ring, kus nad on skaneerinud energiasamba. 30 Eelneval joonisel ei ole meie silmad võimelised nägema hetkel seda sondi meie visuaalsete
religiooni valdkonnale. 15 Joonis 13 Teadvuse eksisteerimiseks ei pea tegelikult olema aju. http://media.photobucket.com/image/near%20death%20experience%20light/LovingEnergies/AstralPictures/Astraltravel-1.gif Kuid need kaks asjaolu on peamisteks alusteks Universumi kõige arenenumatele tsivilisatsioonidele, sest see tuleb välja maaväliste tsivilisatsioonide elutegevusest planeedil Maa ( vaata religiooni valdkonda ) ja sellisest elutegevusest ei ole avastatud elu kõrgemaid faase. Iga mõistusliku tsivilisatsiooni areng Universumis, kaasaarvatud ka Maal elav inimkond, on suunatud just antud käsitletavale elutegevuse tasemele. Seda näitavad teaduslikud uuringud, mis on kirja pandud religiooni valdkonnas.
Kuid kõigest sellest on lähemalt kirja pandud ülitsivilisatsiooniteooria valdkonnas. 14 Joonis 12 Teadvuse eksisteerimiseks ei pea tegelikult olema aju. http://media.photobucket.com/image/near%20death%20experience%20light/LovingEnergies/AstralPictures/Astraltravel-1.gif Kuid need kaks asjaolu on peamiseks aluseks Universumi kõige arenenumatele tsivilisatsioonidele. Sellepärast, et sellisest elutegevusest ei ole avastatud elu kõrgemaid faase. Iga mõistusliku tsivilisatsiooni areng Universumis, kaasaarvatud ka Maal olev inimkond, on suunatud just antud käsitletavale elutegevuse tasemele. Kogu Maailmataju kõige põhiliseim ,,tuum" seisneb selles, et kuidas tekib Universumi füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum ( ning ka see teadvus ) ise oma olemuselt on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda
aluseks religiooni valdkonnale. Joonis 14 Teadvuse eksisteerimiseks ei pea tegelikult olema aju. http://media.photobucket.com/image/near%20death%20experience%20light/LovingEnergies/AstralPictures/Astraltravel-1.gif 18 Kuid need kaks asjaolu on peamisteks alusteks Universumi kõige arenenumatele tsivilisatsioonidele, sest see tuleb välja maaväliste tsivilisatsioonide elutegevusest planeedil Maa ( vaata religiooni valdkonda ) ja sellisest elutegevusest ei ole avastatud elu kõrgemaid faase. Iga mõistusliku tsivilisatsiooni areng Universumis, kaasaarvatud ka Maal elav inimkond, on suunatud just antud käsitletavale elutegevuse tasemele. Seda näitavad teaduslikud uuringud, mis on kirja pandud religiooni valdkonnas.
annaabi.ee 
