vastaseks võitluseks; - organiseeritud ja raske peitkuritegevuse, sealhulgas korruptsioon, narko-, suure kahjuga majanduskuritegevuse ja inimkaubanduse, vastaseks võitluseks; - perevägivalla, eelkõige korduva vägivalla avastamiseks ja tõkestamiseks. Mõnedest kitsaskohtadest Eesti õiguskirjanduses on küllalt näiteid kitsaskohtadest, mille tekkimise põhiraskus lasub just süstemaatika puudulikkusel. Näiteks analüüsib riigikohtunik Villu Kõve tsiviilvaidluste kohtuvälise lahendamise probleemi Eestis ning jõuab järeldusele, et tsiviilvaidluste kohtuvälise lahendamise organite pädevusega on seotud hulk probleeme. Ühelt poolt peab ta põhjuseks harjumuse jõudu, teisalt leiab, et süüdi on ka seadusandja soovimatus mõelda laiemalt õigusemõistmise perspektiivile tsiviilasjades. Lisaks konstateerib Kõve Eesti praktika olulist lahknevust teiste Euroopa riikide üldisest praktikast vahendusmenetluste juurutamisel (Kõve 2005)
Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne. Õigusteadus (juristide arvamus). Etendas õigus tähtsust 2.-3. sajand vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid (Gaius, Modestinus, Papinianus, Paulus ja Ulpianus) said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste arvamusi, mi solid kohtutele kohustuslikud. 426. a anti neile juristide õigusalastele seisukohtadele seaduse jõud ja neile võis viidata kui õigusaktidele. Kohtu- ja halduspretsedent. Saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele kohustusliku jõu järmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega.
menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust. Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja
Õiguse allikatena on kasutusel: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim õigusvorm. tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tavanormid, andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne ja sureb kiiresti arenevates riikides välja. 2. Õigusteadus (juristide arvamus) – etendas tähtsat osa 2.-3. saj, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamust, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustuslik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. 3. Kohtu- ja halduspretsedent – riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejuures kohustab riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Kujunes välja Vana-Roomas –
Teiseks õigusteadlaste ehk juristide arvamus , kolmas haldus ja kohtu pretsendent. Neljandaks leping ja viiendaks normatiivakt ehk õigust loov akt. Iguslik ehk sanksoniseeritud tava tekkis riigi ja õiguse tekkeperioodil. Selliselt et riik võttis kasutausele tavanormid andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne õigus. Juristide arvamus etendas väga tähtsat osa 2 ja 3 sajandil vanas roomas. Kus mõned juristid said erilise privilleegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamus, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustlik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. Aja jooksul säärane praktika kadus. Kohtu ja halduspretsendent Näiteks riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejurres kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Preetori õigus preetorid olid riigiametnikud , kelle otsused konkreetsedes
Aga see ei vabasta kaitseministeeriumi täitmisest, vaid ta võib selle ise korraldada ehk piltlikult öeldes ei pea ise füüsiliselt tegema. Ülesanne – lepingu esemeks oli (kas võis käsitleda tsiviilleping). Lepingus peab olem tahe nähtav – kas pooled läksid teadlikult üle tsiviilõiguslikule vormile? Peaks lepingus selgelt näha olema. Kui lepingus ei ole selgelt sellest aru saada, siis eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga. Halduslepingu puhul on kohtu kulud väiksemad kui tsiviilvaidluste puhul. Lepingu muutmisel: Oluline erinevus § 102- võrreldes VÕS §-ga 97. Lg 2 – haldusorgan võib halduslepingu ühepoolselt lõpetada või muuta, et vältida avaliku huvi raske kahjustamine ja see muutmine on vältimatult vajalik. Näiteks – kui vald sõlmis eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu, kes pidi ehitatama lasteaia ja vald selle eest maksma. Haldusülesanne, ehk haldusleping. Kui eraõiguslik isik ei avalda vabatahtlikult, täidab ta haldusülesannet
tsiviilasjades. Eriti nendes vaidlustes, mis puudutab alaealisi ning vanemate ja laste suhtlemise korda. Selles olukorras on tavaline, et vanemad, kes omavahel vaidlevad näiteks lapse elukoha pärast, unustatakse ära lapse huvid. Siin ongi kohtu ülesanne välja selgitada, millise vanema juures elades oleks lapse parimad huvid rohkem kaitstud . Kohtuasja optimaalne lahendamine Optimaalsuse nõue tuleneb eelkõige majanduslikust efektiivsusest. Tsiviilvaidluste objektiks on ju eraõiguslik suhe kahe poole vahel ning reeglina tekivad sellised suhted poolte majandustegevusest. Kogu kohtumenetlus peab toimuma võimalikult optimaalselt, seda nii rahaliste ressursside kui ka muude ressursside kasutamise mõttes. Optimaalsuse põhimõte hõlmab eneses nii otsese kohtuasja kulukuse kui ka õigusemõistmise kättesaadavuse ja operatiivsuse ning kvaliteedi. Kohtumenetlus peab toimuma võimalikult väikeste kuludega nii riigile kui ka menetlusosalistele endile
Tsiviilasjades mõistab õigust üksnes kohus, ka tsiviilvastustuses (varaline vastutus) kehtib süütuse presumptsiooni printsiip. Tsiviilasju lahendavad põhimõtteliselt kõigi astmete kohtud, kui seadus või poolte kokkulepe ei näe ette teistsugust korda. Tsiviilasjad on kõik tsiviil- ehk eraõigussuhete pinnalt tekkinud vaidlused, mida lahendatakse kohtus, aga võidakse lahendada ka poolte kokkuleppel. On riike, kus eksisteerib lepitusmenetlus tsiviilvaidluste juhul. Lepitusmenetlus võib olla kas kohtulik või kohtueelne (isegi: üksnes kohtuväline). Majanduskohtuid, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi, võidakse tähistada seejuures rahvusvaheliselt üldtunnustatud terminiga arbitraa? (arbitraazikohus). Tsiviilkohtumenetluses on sätestatud: üldalused; kohtutegevuse korraldamine; protsessiosalised; tõendid ja tõendamine; menetlus esimese astme kohtus (hagimenetlus,
annaabi.ee 
