Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika
Eesti rakendab välispoliitikat oma rahvusvahelise seisundi ja julgeoleku kindlustamiseks.
Peamised välispoliitika tegevussuunad on sarnased seni julgeolekupoliitika alustes sätestatuga:
tegevus NATO-s, Euroopa Liidus, kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamine, kriisiohje ja
relvastuskontroll, aga ka inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamine.
Konfliktide ennetamise ja kriisiohje puhul on uudsena välja toodud kõikehõlmav lähenemisviis
kriisiohjel peavad sõjaline panus, tsiviilvahendid ning arenguabi vajadusel üksteist täiendama,
selle näiteks on Eesti tegevus Afganistanis. Arengukoostöö ja kaitsealase abikäepoliitika alal on
Eesti partneriteks eelkõige riigid, mis soovivad Eesti kogemusest õppida ning edendada
demokraatlikku ühiskonnakorraldust. Nii on paljude Eesti arengukoostöö projektidega toetatud
EL idanaabreid (Ukraina, Moldova, Gruusia).
Kaitsepoliitika
Kaitsepoliitika hõlmab kogu riigikaitse kavandamist ja elluviimist. Riigikaitset mõistetakse
annaabi.ee 
