aastal. Uus tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis asendas samanimelist seadust aastast 1994, jõustus 2002. aastal samaaegselt võlaõigusseaduse jõustumisega. Äriseadustiku ülesehituse ja põhimõtete aluseks on Saksa kaubandusseadustik (Handelsgesetzbuch, HGB); lisaks võeti äriseadustiku koostamisel eeskuju Austria, Poola, Tšehhi ja Bulgaaria kaubandusseadustikest, Šveitsi obligatsiooniseadusest, Hollandi tsiviilseadustikust, Saksa aktsiaseltsiseadusest (Aktiengesetz, AktG)79 ja piiratud vastutusega ühingu seadusest (Gesetz betreffend die Gesellschaften mit beschränkter Haftung, GmbHG), Ungari majandusühingute seadusest, Rootsi, Taani ning Hispaania aktsiaseltsiseadustest ning Eestis enne 1940. aastat kehtinud äride registreerimise seadusest ja firmade seadusest, samuti EL ühinguõiguslikest direktiividest.80 Tulundusühistuseaduse eeskujuks oli eelkõige Šveitsi, Saksamaa,
(seaduslikku) käitumist. Esmane tsiviilõiguse allikas: Põhiseadus (§ 32) Tsiviilõiguse valdkonnad: üldosa (tsiviilseadustiku üldosa seadus) võlaõigus (võlaõigusseadus) asjaõigus (asjaõigusseadus) perekonnaõigus (perekonnaseadus) pärimisõigus (pärimisseadus). Neid valdkondi reguleerivad seadused moodustavad tsiviilseadustiku. Tsiviilseadustik Eestis on tänase Euroopa üks kõige kaasaegsemaid tsiviilõiguse süsteeme. Tsiviilseadustikust saab rääkida tinglikult, seadusandja ei ole ühiste kaante vahele seda seadustikku moodustavaid seadusi kogunud. Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest ja nende rakendusseadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga. Tsiviilseadustiku struktuur: Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) kehtestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted kogu tsiviilõigusele ning
(seaduslikku) käitumist. · Esmane tsiviilõiguse allikas: Põhiseadus (§ 32) · Tsiviilõiguse valdkonnad: - üldosa (tsiviilseadustiku üldosa seadus) - võlaõigus (võlaõigusseadus) - asjaõigus (asjaõigusseadus) - perekonnaõigus (perekonnaseadus) - pärimisõigus (pärimisseadus). · Neid valdkondi reguleerivad seadused moodustavad tsiviilseadustiku. · Eestis on tänase Euroopa üks kõige kaasaegsemaid tsiviilõiguse süsteeme. · Tsiviilseadustikust saab rääkida tinglikult, seadusandja ei ole ühiste kaante vahele seda seadustikku moodustavaid seadusi kogunud. · Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest ja nende rakendusseadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga. · Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) kehtestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted kogu tsiviilõigusele
annaabi.ee 
