mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu; 5) tagama müüdava kauba või teenuse vastavuse tarbija poolt valitud näidisele või tarbijaga kauba või teenuse kohta sõlmitud lepingule; 6) kinni pidama lepingu tähtaegadest ja muudest lepingutingimustest; 7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse; 8) kinni pidama tootja poolt antud garantiidest, kui need ei ole tsiviilseadustega kehtestatutest väiksemad, muudel juhtudel tagama garantiid tsiviilseadustes ettenähtud korras; 9) andma tarbijale garantiiga kauba või teenuse eest tasumisel müümise kuupäevaga dokumendi, muu kauba või teenuse puhul väljastama sellise dokumendi tarbija soovil; 10) vedama suuremõõtmelise või raske tagastamisele, ümbervahetamisele või remontimisele kuuluva garantiiga kauba sihtkohta ja tarbijale tagasi oma kulul või hüvitama tarbijale vastavad kulutused; 11) tarbija soovil esitama talle teenuse eelarve;
kokkulepitud või teavitatud hindu; 5) tagama müüdava kauba või teenuse vastavuse tarbija poolt valitud näidisele või tarbijaga kauba või teenuse kohta sõlmitud lepingule; 6) kinni pidama lepingu tähtaegadest ja muudest lepingutingimustest; 7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse; 8) kinni pidama tootja poolt antud garantiidest, kui need ei ole tsiviilseadustega kehtestatutest väiksemad, muudel juhtudel tagama garantiid tsiviilseadustes ettenähtud korras; 9) andma tarbijale garantiiga kauba või teenuse eest tasumisel müümise kuupäevaga dokumendi, muu kauba või teenuse puhul väljastama sellise dokumendi tarbija soovil; 10) vedama suuremõõtmelise või raske tagastamisele, ümbervahetamisele või remontimisele kuuluva garantiiga kauba sihtkohta ja tarbijale tagasi oma kulul või hüvitama tarbijale vastavad kulutused; 11) tarbija soovil esitama talle teenuse eelarve;
Halduslepingu sõlmimine: Haldusorgan võib haldusakti andmise asemel sõlmida üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu. Need peavad olema vastavuses lepingu eesmärgiga ja lepingust tulenevate haldusorgani kohustustega. Haldusleping sõlmitakse kirjalikult. Üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping jõustub tsiviilõiguslike lepingute jõustumiseks ettenähtud korras. Halduslepingu muutmine: - Halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras Haldusleping on tühine: 1. kui tühine oleks sama sisuga haldusakt; 2. kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse. Õigusvastane haldusleping: Halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav, kuid mitte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita, välja arvatud juhul, kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel halduslepingu
riigielu küs-d PS § 154 lg 2 ls 2 järgi. Kui selliseid ül-d pannakse, siis on tegu võõrül-tega. Õiguslikud küs-d diferentseeritakse järgmiselt: Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised, kui ületamine ilmselge; kehtetuks tunnistatavad, kui ületamine ei ole ilmselge). Halduslepingud, mis on sõlmit väljaspoolt KOV üksuse pädevust, on tühised pädevuse ilmse puuduse korral. Kui ei ole ilmne, siis leping lõpetatav tsiviilseadustes sätest korras. Väljaspool KOV pädevust sõlmit eraõiguslikud tehingud on nn ultra-vires-teooria järgi tühised, KOV organid võivad soorit eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtest pädevuse raames. Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks, nt ostueesõigus (tema haldusterr-l asuva ehitise võõrand-l eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või täielikult enne
jõustub leping alates kolmanda isiku poolt sellekohase kirjaliku nõusoleku andmisest. (3) Kui teise haldusorgani nõusolekul antava haldusakti andmise asemel sõlmitakse haldusleping, ei jõustu see enne teise haldusorgani nõusoleku saamist. (4) Piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping jõustub määruse jõustumiseks ettenähtud korras. Halduslepingu muutmine ja lõpetamine: (1) Halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud erisusi. (2) Haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. (3) Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Halduslepingu
Teatud küsimustes ei saa seda realiseerida) · seaduse dispositiivsuse põhimõte st seaduses sätestatust võib kõrvale kalduda. Varalistes suhetes saab kergesti kõrvale kalduda, ent lapse ja vanema suhetest on raskem kõrvale kalduda. Pigem on rohkem imperatiivseid norme. · hea usu põhimõte kõikide perekonnaliikmete suhtes · mõistlikkuse põhimõte keeruline, aga vahel tuleks seda tunnistada Imperatiivseid norme on rohkem kui tavapärastes tsiviilseadustes. Perekonnaõiguse põhimõtted · abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte ükski abikaasa juriidilises mõttes ei oma rohkem õigusi ega ka kohustusi. · vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte kummalgi vanemal on ühepealju õigusi ja kohustusi lapse suhtes. Uus seadus sellest lähtub, kuid selle järgi on võimalik seda vanemate kohustuste koormust muuta sõltuvalt kas vanemad elavad koos või mitte.
13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 1) Mida reguleerib võlaõigus? Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted. 2) Mille poolest võlaõigus erineb asjaõigusest? Võlaõigus reguleerib võlasuhteid, asjaõigus omandiõiguse erinevaid aspekte. 3) Milline tähendus on võlasuhete jaoks tsiviilseadustiku üldosal? Lisaks võlaõigusseaduses sätestatule kohaldatakse võlasuhetele ka tsiviilseadustiku üldosas ja teistes tsiviilseadustes sisalduvaid norme. 4) Mis on võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). 5) Mida tähendab võlasuhte relatiivsus?
annaabi.ee 
