Igal juhul tõotab EL nii liikmesriikidele kui nende kaplanitele mitmekultuursuse võlu ja valu./ Kui viis sallimisreziimi sedapidi vaadeldud, tekib vast küsimus: kas sallivus on teatud võimuakt, ebavõrdne suhe, milles sallitud on mingis alamas positsioonis? Kas vastastikune austus ei oleks midagi enamat? Aga kui ka saaks tegutseda primaarselt austuse pinnalt, ei saaks kõiki sallivuse küsimusi mõista, kui ei arvestata võimu, klassi, soo, hariduse, samuti usu ja tsiviilreligiooni problemaatikaga. Järgnevalt neist väga konspektiivselt. Impeeriumites on võim keskuse bürokraatide käes; võim soodustab sallivust kõige tõhusamalt siis, kui on kauge. Kuna impeeriumis on igal rahvusel oma ühiskonnaklasside täiskomplekt, siis klassisallimatust ei ole. Soolised küsimused otsustab iga kogukond ise. Hariduse sisule esitatakse väikseid nõudeid (peaasi kui isevalitseja kuju nähtaval on). Konsotsiatsioonides nõuab võim vastastikust austust
esoteerilised grupid. Parareligiooni mõistet ka üldiselt ei kasutata. Tsiviilreligioon ühiskonnast endast saab kummardamise objekt (Durkheim: religioon sündis, kui inimkond hakkas iseennast kummardama). Ühiskonna ja selle institutsioonide, sümbolite kummardamine/pühaks pidamine, nendega seotud ususarnased tunded. [Rahvuse õnne või ebaõnne seletatakse religioossete sümbolitega.] Kohustuslikuks muudetud tsiviilreligioon riigi religioon, poliitiline religioon. Tsiviilreligiooni mõiste võttis kasutusele Rousseau. Tsiviilreligioon defineerib rahvuslikud eesmärgid. Eriti tugevalt on see arenenud USA-s. Müüt: Ameerika kui tõotatud maa, vabaduse maa, kui saab realiseerida oma religioossed utoopiad. NB! Fundamentalism on USA eripära võrreldes Euroopaga! (Pöördumine juurte juurde tõsiusklikest sisserännanutest esivanemate juurde). Euroopa on nagu Egiptus, ameeeriklased Jumala väljavalitud rahvas. Rahvuslikud tähtpäevad, rahvuskangelased,
kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. 14 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Augustinus (354-430) Kui roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, siis Augustinusel määrab religioon poliitilise korra. Augustinus oli tuttav pea kogu antiikharidusega nii Rooma traditsioonide ja ühiskonna kui kreeka filosoofiaga, oli sügavalt mõjutatud uusplatonismist ja manilusest (maniluse põhijooneks oli range dualism: valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4
annaabi.ee 
