kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T „juhus“ S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad.
Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele kui islamile, kõigi ühine esiisa on Aabraham (Ibrahim) Uue Testamendi Jeesus Kristuse halastuse ja armastuse õpetus on mõjutanud kristliku õhtumaa õigust ja õiglust (kristlik eetika) Pauluse kiri roomlastele pani aluse kristliku riigikiriku loomisele (kirikuisa Augustinus, pärispatt) Protsessiõiguse alal oli kanoonilisel õigusel suur tähtsus. Tsiviilprotsessis tõstis kirjalike tõendite tähtsust ning kriminaalprotsessis arendas välja nn inkvisitsiooniprotsessi ehk uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus ja ametisse seatud eriline süüdistaja. Tavaarusaama järgi on piibel mõjutanud Euroopa õigust kahes suunas: inimelikkus ja õiglus. Piibli mõju oli palju mitmetahulisem, ka karmistav mõju õigusele. Piibel on ilmalikku õigust mõjutanud ka otse, ilma kanoonilise õiguse vahenduseta: 1
Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade õiguslik seisund: Ori oli oma olemuselt asi. Ori arvati kinnisvara hulka. Juriidiline isik Juriidiline isik on õigussubjekt ning ka vara
Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendaja Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad
Kindlakstegemine, kas situatsioon läheb hüpoteesiga kokku, ongi subsumeerimisprotsess. See on seotud normi mõttest arusaamisega. Rakendaja ei tohi hüpoteesi suhtuda pealiskaudselt. Rakendaja peab ka tegema kindlaks asjaolude sisu, see on raske tavakeele ja õiguskeele erinevuse tõttu, nt tahteavaldus juriidiliselt ja tavaliselt. Rakendajaid, eriti kohtunikke, aitab protsessiõigus. Jutt on tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikatest. Tsiviilprotsessis on dispositiivsuse põhimõte kohus tugineb poolte tõenditele ja asjaoludele. Neid ettekantud asjaolusid hindab kohus, sest kohus tunneb õigust (iura novit curia). Neid asjaolusid, mille osas ei vaielda, käsitletakse tõestena, esitamata tõendeid ei pea arvesse võtma. Kriminaalprotsessis on määrav tõe väljaselgitamise e kohtuliku uurimise printsiip kohtunik pole seotud sellega, mida ,,pooled", s.o prokurör või kaitsja väidavad. Süüdistajal lasub tõendamise koormis.
See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on eotud õigusnormi mõttest arusaamisega. Õiguse rakendajaid (eriti kohtunikke) aitab protsessiõigus. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte ehk kohtunik oma otsusel tugineb ainult poolte esitatud tõenditele ja asjaoludele. Neid nimetatuid kohus hindab – ius novit curia ehk kohus tunneb õigust. Asjaolusid, mille puhul mõlemad pooled nõustuvad, käsitleb kohtunik tõestena. Isegi, kui ta pole veendunud nende õigsues. Kohtuliku uurimise printsiip (kriminaalprotsessis) – kohtunik pole seotud sellega, mida pooled s.o. prokurör, süüdistatav v tema kaistja, väidavad
- Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused – ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike – eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades.
lahutamatult seotud.Usu norm on õiguse norm ja avstupidi, õigus on jumalikku päritolu, avhendavad rabid – targad mehed. Vanatestament on õiguse allikas. Leping jumala ja juudi rahva vahel. Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevatkeskvõimu pole. 9. Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus.Protsessiõiguse alal oli kanoonilisel õigusel suur tähtsus. Tsiviilprotsessis tõstis kirjalike tõendite tähtsust ningkriminaalprotsessis arendas välja nn inkvisitsiooniprotsessi, uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus jaametisse seatud eriline süüdistaja.Tavaarusaama järgi on piibel mõjutanud euroopa õigust kahes suunas: inimlikkus ja õiglus.Piibli mõju oli palju mitmetahulisem, ka karmistav mõju õigusele.Varases kanoolises seaduses on suur roll Augustiiniuse jne töödel.Piibel on ilmalikku õigust mõjutanud ka otse, ilma kanoonilise õiguse
Apellatsioon - esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus tehakse uus otsus. Kassatsioon - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt. See on kohtuotsuse vormilise külje kontrollimine. Prokuratuur - täitevvõimu asutus, mis kuulub iseseisva ametina justiitsministri alluvusse, kes määrab prokurörid viieks aastaks. Advokaadid - tegelevad poolte esindamisega tsiviilprotsessis, kohtualuse kaitsmisega kriminaalprotsessis ning üldise õigusabi andmisega väljaspool kohtuasju. Advokatuur - advokaatide kutseomavalitsus. Notar - ametiisik, kes sooritab notariaal tehinguid, tõestab lepinguid, volikirju ja testamente, annab pärimisõigustunnistusi, tõestab dokumentide ärakirjade õigust, allkirjade ehtsust ja muud sarnast. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline: I astme kohtud on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud.
kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus" S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] 8.3 Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad.
Liidupäev. Kuid kuna kogul puudus õigus liidu liikmete seadusi välja anda, siis jäeti otsustamisõigus igale liidumaale eraldi, kas võtta seadus vastu või mitte. 1897 aastal redigeeriti (trükivalmis seadma) ADHBd ja viidi kooskõlla BGBga ning seejärel vastu riigi kaubandusõigusseadusena. 23. Tsiviilprotsess 1800-1914 19 saj alguses oli Euroopas kehtinud protsessiõigus kujunenud küllaltki eriliseks. Inglismaa tsiviilprotsessis määrasid pooled protsessi käigu ja protsessimaterjali. Saksamaal ja Austrias valitses õiguslik protsess, mis oli arenenud keskajal ning oli aeglane ja kohmakas. Protsessi iseloomustas mahukas kirjalik menetlus ja paljude ebaoluliste dokumentide kuhjumine. See tõi endaga kaasa mahukad toimikud, mis raskendasid protsessi arutamist. See asjaolu kuulus kokku Itaalia kanoonilise õiguse põhimõttega töötada vastu omaenese eesmärgile. Hageja oli
Eesti vabariigis mõistab õigust kohus. Kohtualune ei pea oma süütust tõestama. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, mingi teine võim seda karmistada ei saa. Prokuratuur, advokaadid ja notarid Prokurörid nimetab 5 aastaks ametisse justiitsminister. Nende ülesandeks on riikliku süüdistuse esitamine kriminaalasjade arutamisel, samuti järelevalve politsei ja kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse üle. Vandeadvokaadid tegelevad tsiviilprotsessis poolte esindamisega, kriminaalprotsessis kohtualuse kaitsmisega ning väljaspool kohtuasju üldise õigusabi andmisega. Notarid tõestavad allkirjade ehtsust, lepingute sõlmimist, testamentide ja muude dokumentide õigsust jmt. DEMOKRAATIA JA KODANIKUÜHISKOND Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, nagu me oleme ära teeninud (G. B. Shaw) Demokraatia ajalugu ja mõisted Demokraatia tähendab rahvavalitsust
Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Ning samas, kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus, juhul kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma - see on garantii kolmanda isiku huvides (ÄS § 34 lg 3). Erinormi kohaselt omandavad kohtu poolt tavalises tsiviilprotsessis tehtud otsustes sisalduvad registrisse kantavad asjaolud õigusliku tähenduse alates kohtuotsuse jõustumisest. 6 Äriregistri kanded on avalikud, samuti ka need dokumendid, mida ettevõtja vastavalt seadusele enda kohta äriregistrile esitama peab (§ 28 lg 1). Seadus näeb ette ka olulisemate kannete avaldamise „Ametlikes Teadaannetes”. Tehniliselt koosneb äriregister kolmest sisulisest osast:
või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Kindla tähtaja kehtestamine on seotud õiguskindluse printsiibiga. Esimeses astmes vaatab kaebuse või protesti läbi halduskohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtu menetluses domineerib uurimisprintsiip, s.t. et kohus ei tarvitse piirduda üksnes nende tõenditega, mida esitavad pooled, vaid ta võib teha neile ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda tõendeid ise omal algatusel. Seevastu tsiviilprotsessis kehtib üldreeglina dispositiivuse printsiip, mille järgi oma õiguste kaitsmise eest kohtus peab hoolitsema eelkõige asjast huvitatud isik ise (vigi lantibus jura scripta sunt). See erinevus on tingitud eelkõige sellest, et halduskohtu ülesandeks on isikute subjektiivsete õiguste kaitse administratsiooni omavoli eest. Kaebus või protest vaadatakse läbi avalikul kohtuistungil võistlevuse printsiibil. Asja arutamine on suuline.
või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Kindla tähtaja kehtestamine on seotud õiguskindluse printsiibiga. Esimeses astmes vaatab kaebuse või protesti läbi halduskohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtu menetluses domineerib uurimisprintsiip, s.t. et kohus ei tarvitse piirduda üksnes nende tõenditega, mida esitavad pooled, vaid ta võib teha neile ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda tõendeid ise omal algatusel. Seevastu tsiviilprotsessis kehtib üldreeglina dispositiivuse printsiip, mille järgi oma õiguste kaitsmise eest kohtus peab hoolitsema eelkõige asjast huvitatud isik ise (vigi lantibus jura scripta sunt). See erinevus on tingitud eelkõige sellest, et halduskohtu ülesandeks on isikute subjektiivsete õiguste kaitse administratsiooni omavoli eest. Kaebus või protest vaadatakse läbi avalikul kohtuistungil võistlevuse printsiibil. Asja arutamine on suuline.
in iudicio staadium - tunnistajate ülekuulamine, tõendite hindamine. Kohtunik võis otsuse tegemisel arvestada vaid esitatud tõenditega. Kui hageja nõudis rohkem, kui kostja talle võlgnes, pidi kohtunik hagi tagasi lükkama, välistades uuestikaebamisõiguse. Kostjal oli õigus vastuvaieteks exceptions. Ta võis tuua asjaolu, miks selle nõudeõiguse täitmine on kostja jaoks ebaõiglane. Kohtuotsuse täitmine Rooma tsiviilprotsessis ei täida riiklikud organid kohtu otsust ei legisaktsioonilises kui formulaarprotsessis. Kohus andis otsuse täitmise õiguse hagejale. Legisaktsioonilises protsessis oli selleks kostja oma võimu alla võtmine (manus iniectio). Samuti oli hagejal oma võimu alla sattunud isikut õigus müüa trans tiberim orjusesse. Formulaarprotsessis pidi hageja peale 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest esitama uue hagi, kui kostja pole vabatahtlikult nõuet täitnud (action iudicati)
Vajalikud otsustused põhinevad tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel ja/või otsustaja (hindaja) sotsiaalsel kogemusel. Sarnaselt subsumeerimisele toimub ka eluliste asjaolude õiguslik hindamine, õiguslik kvalifitseerimine, õigusnõustamise käigus. Siinjuures aitab palju protsessiõigus, mis määratleb objektiivse tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad ja vormi. 249 Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte, mis tähendab, et kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Kohus hindab ettekantud asjaolusid. Elulisi asjaolusid, mille üle poolte vahel erimeelsusi ei ole, peab kohtunik käsitlema tõestena. Seda isegi juhul, kui ta ei ole veendunud nende õigsuses. Asjaolusid ja tõendeid, mida pooled ei ole esitanud, ei pea õiguse rakendaja asja faktiliste asjaolude tuvastamisel arvesse võtma.
- Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades.
annaabi.ee 
