MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusõiguse eriala Kodune töö TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED ÄJ-05-P-E Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile.
Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse. Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil
Error in persona eksimus isikus; samasuseksimus; identiteedi eksimus 12. Error in corpore eksimus lepingu objektiks olevas asjas, eksitus tehingus Error in quantitate eksimus hulgas Error in substantia eksimus asja olemuses 15. Status civitatis kodakondsuse seisund (isiku kuuluvus Rooma riigi kodakondsusesse) Status liberatis vabaduse seisund (kuuluvus vabade hulka Roomas) Status familiae perekondlik seisund (isiku) 16. In iure kohtus, preetori ees (Rooma tsiviilprotsessi 1. Staadium, milles fikseeriti lõplikult poolte nõuded, kohtuotsust siin ei langetatud) In iudicio kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus (eraisikust) kohtuniku ees kohtuasja tegelik arutamine ja otsuse langetamine) 17. Iudicis nominatio kohtuniku määramine/nimetamine Litis denuntiatio kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine (kostja) Litis contestatio kohtusse tunnistajaks kutsumine. Hagieseme kindlaks määramine,
võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21. ius est ars boni et aequi- õigus on teadus heast ja õiglasest 22. bona fides; bona fide- hea usk; heas usus, heauskselt 23. mala fides; mala fide- paha, halb usk; paha- v. Halvauskselt 24. restitutio in integrum- endise olukorra taastamine, ennistamine
võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21. ius est ars boni et aequi- õigus on teadus heast ja õiglasest 22. bona fides; bona fide- hea usk; heas usus, heauskselt 23. mala fides; mala fide- paha, halb usk; paha- v. halvauskselt 24. restitutio in integrum- endise olukorra taastamine, ennistamine
patriitsidele kui ka pleibedele3. XII tahvli seaduse täpse koostamise aja üle on palju vaieldud, kuid ilmselt jääb see Rooma Vabariigi perioodi ning seda peetakse esimeseks Rooma seaduste ja õiguslike regulatsioonide kogumikuks. Nimetatud seadus ei küll tänase päevani säilinud, kuid selle sisu kohta on võimalik teavet saada läbi teiste Rooma autorite tööde, millest piisab, et saada ettekujutus vanima Rooma õiguse iseloomust. Kogumik sisaldab peamiselt tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavaid sätteid, samuti sanktsioone teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta ning mitmeid administratiivse iseloomuga reegleid. Valdav enamik kogumikus toodud seaduse sätteid puudutab põlist rooma tavaõigust ning kuna normid tulenesid igapäevasest elust, siis olid need ühtviisi arusaadavad kõigile4. XII tahvli seadus pidi tagama Rooma ühiskonnas vabaduse ja võrdsuse. Ta pidi olema valatud
12 tahvli adressaadiks olid Rooma kodanikud. XII TAHVLI LIIGENDUS Niipalju kui võime otsustada, kujutas XII tahvli seadused endast koodeksit süstematiseeritud normistiku mõttes, mis reguleeriks piisava täiuslikkusega ühiskondlike suhete teatavat ala. XII tahvli seaduste kindlakstehtud materjal annab meile küllaldase kujutluse vanima Rooma õiguse iseloomust. XII tahvlit - see on tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reegliste kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta, peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. Arvatakse, et XII tahvli seaduste sisukord oli järgmine: I tahvel käistles esmajärjekorras kohtukohustust. Kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik - vindex, kuid hageja pidi sellise vahetusega ainult siis nõustuma, kui vindex oli temaga seisuselt võrdne. Kohus võis kesta vaid päikeseloojanguni.
Üleskirjutatud põhiseadused olid kõigile kodanikele nähtavad ning igaühel oli parem võimalus enda õigusi nende abil kaitsta. Seega võib kaheteistkümne tahvli seadusi pidada demokraatia nurgakiviks. Kaheteistkümne tahvli seadused olid nii ,,seadustekogu" kui ka ,,põhiseadus" ja seega seisid need kõrgemal ,,Rooma keisri kehtestatud lihtseadustest" (Hall 2010, lk 3) Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus Esimestes tahvlites oli käsitletud sätteid, mis reguleerisid ,,tsiviilprotsessi". Esimene tahvel käsitles ,,kohtukohustust." Näiteks sätestas tahvel, et kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik ,,vindex", kes pidi olema hageja ,,seisusega võrdne." Teisest tahvlist on väga vähe teada, kuid ilmselt reguleeris see ,,kohtumenetlust." Menetlus ei lõppenud ,,jumalakohtuga," vaid palvega määrata kohtunik. Preetor määras pooltele kohtunikuks õigusttundva kaaskodaniku või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse
Seadustikus ilmneb väga tugev sugukondlik võim ning õiguslik otsustus tehakse vaid juhul, kui pooltevaheline kokkuleppe ei ole mingil viisil õnnestunud. Legistlatiivne vorm on äärmiselt puhas ja lihtne, sätted on lühikesed, käsud ja keelud on absoluutsed. 8 2.2. Sisuline analüüs 12 tahvli seadused ei ole süstematiseeritud kujul seadustik, mis reguleeriks piisavalt ühiskondlikke suhteid. See sisaldab tähtsaid parktilisi küsimusi käsitlevat reeglite kogumikku, mille sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust, perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta. Lepingute kohta on sätteid vähe, millest võib järeldada, et majanduslik käive polnud arenenud. 9 2.3. Allika liigendus Arvatakse, et 12 tahvli seaduste sisukord võis olla järgmine: I tahvel käsitles esmajärjekorras kohtuotsust. Kui inimene oli kohtusse kutsutud, siis oli tal kohustus sinna minna. Juhul, kui inimene vabatahtlikult kohtusse ei ilmunud toodi ta sinna vägisi
Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade õiguslik seisund: Ori oli oma olemuselt asi. Ori arvati kinnisvara hulka. Juriidiline isik
puhul langetatud otsused. Samas olid Rooma õiguse kujunemist mõjutanud ka Kreeka seaduste ja riigikorralduse põhimõtted. Vabariigi lõpus ja keisririigi ajal hakati seda laialivalguvat õigusalast materjali koguma ja ühtlustama. Kujunesid välja elukutselised õigusteadlased (juristid), kes koostasid terviklikud seaduste kogud ja selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia). Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks1 Kui vaadelda Rooma tsiviilprotsessi üldiselt, leiame, et iseloomulik oli kahe staadiumi olemasolu: in jure ja in iudicio. Üsnagi tõenäoline on see, et alguses moodustas see kahe staadiumiga protsess küll vaid ühe, kuid hiljem arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli vajalik eriti formulaarprotsessi puhul, kuid võib ka väita, et tekkis juba legisaktsioonilise protsessi puhul2 1 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18haridus.htm 2
Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti. XII tahvlit- tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise.
1) On kassatsioonikohus, otsuseid vaadatakse läbi olemasoleva materjali põhjal, uut uurimist ei toimu. Kontrollitakse protseduuri reeglite järgimist. 2) On konstitutsioonilise järelevalve kohus Kohtusüsteemi ülesanded: Õiguskorra ja kodanikuõiguste kaitse Seaduste põhiseadusele vastavuse järelevalve Võimude tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine Kohtunik eluaegne amet Advokaat kaitsja Prokurör riiklik süüdistaja Tsiviilprotsessi osapooled on hageja ja kostja. Hageja esitab kaebuse ehk hagi. Kostja vastab hagile, põhjendab oma tegevust. Õiguskantsler ametiaeg 7 aastat, president esitab ja riigikogu kinnitab. Üledanded: seaduslikkuse järelevalve riigis, on ombudsman, juhib õiguskantsleri kantseleid.
ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja (casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk. Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme, mis määravad üldiselt kindlaks tsiviilasjade kohtumenetluse korra Eesti kohtutes. Lisaks sisaldub tsiviilmenetluse õigust veel pankrotiseaduses puutuvalt tsiviilkohtumenetluse üle spetsiifilise alaliigi pankrotimenetlusega(RT 2003,17, 95), samuti täitemenetluse seadustikus, puutuvalt kohtutäituri tegevuse korraldamisega. Lisaks on tsiviilkohtumenetlusse puutuvat
protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused. Ja materjaal organite tegevust korraldavad normid jne. Perekonnaõigus – reguleerib abielu ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka suhteid, mis tulenmevad lapsendamisest, sugulusest, vanemate kohustustest laste vastu ja vastupidi
käitumiseeskirjadest ja viimaste rikkumisega kaasnevatest karistustest. XII tahvli seadused ei kujuta endast koodeksit süstematiseeritud normistiku mõttes, mis reguleeriks piisava täiuslikkusega ühiskondlike suhete teatavat ala. Küll aga annab see piisava ülevaate vanimast Rooma õigusest, kus 12 tahvlit kui sellist, käsitleb tähtsamaid praktilisi küsimusi ja esineb lühikeste reeglite kogumina, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta ja lisaks erinevaid administratiivse iseloomuga reegleid. Üldiselt on võimalik leida seadusekogust põlluharijate perekonda puudutavaid küsimusi, kus perekonnapeal oli piiramatu võim ja samuti käsitletakse perekonna omandit. Lisaks reguleeritakse eraomandit, mida võib võõrandada ja pärandada, kui ka ühiskonna varanduslikku deferentseerumist,
Seadus pidi olema vormis, mis oleks kõikidele inimestele kättesaadav, kirjutatud selges emakeeles ning avalikult teatavaks tehtud. Allika liigendus Tegu on koodeksiga, mis koosneb 12 seadusest. Oma iseloomult ei ole seadus kõikehõlmav abstraktsete normide kogu, vaid pigem piirjuhtude regulatsioon. Ta on ükskikute käskude ja keeldude loend, mitte süstemaatiline seadustik. Normistiku eesmärgiks oli reguleerida ühiskondlike suhete kõiki alasid. Esimene ja teine tahvel koosnevad tsiviilprotsessi puudutavatest sätetest. I tahvel jaguneb kümneks paragrafiks. Esimese tahvli viies paragraf ei ole säilinud üheski hilisemas üleskirjutuses, seega selle sõnastus on teadmata. Üldiselt kajastab esimene tahvel kohtukohustust. Selle üheksas paragraf ütleb, et kui mõlemad pooled on kohal siis võib kohus kesta kuni päikeseloojanguni. Kostja asemele võid kohtusse ilmuda vindex kolmas isik. Seda ainult juhuk kui vindex oli hagejaga võrdsest seisusest.
hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15. status civitatis-kodaniku seisus, status libertatis- vabaduse seisus; status familiae- seisund perekonnas 16. in iure-kohtus (tsiviilprotsessi I staadium); in iudicio-kohtus (tsiviilprotsessi II staadium) 17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18. iudicis nominatio- kohtuniku määramine; litis denuntiatio-(kostja)kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; litis constetatio-kohtusse tunnistama kutsumine 19. stipulatio poenae-trahvi kokkuleppimine (leppetrahv); aquae et ignis interdictio-vee ja tule keelamine(s.t pagendamine) 20
1.2teovõime 2.2) familia-suhted lastega2.2.1)abielu, 3)actiones- 3.1) legis actio 3.2) formula 3.3)extra ordinaria Rooma tsiviilprotsess · Rooma eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepinguid · Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust · Põhimõisted- action- hagi, nõue, actor- hageja, reus- kostja · Cicero kohtukõned(nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu)- uus rooma kirjanduse antoloogia Printsiibid rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel · Kohtuniku erapooletus(pooled osalesid kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus) · Pooled valitsesid protsessikäigu üle(pooled otsustasid, mida ette kanakse, mis on vaieldavad puntkid, kohtunik otsustas vaid nende üle) · Protsessid on suulised, vahetud ning avalikud · Kohtul oli mõlema poole ärakuulamise kohustus Riigi tingimused omaabile: · Tuleb järgida kindlaid rituaalne nt furtum mainfestumi puhul(12 tahvli seadused 8.13)
õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted määrab põhisedus, tähtsamad TSÕ õigusaktid on EV omandireformi aluste seadus, tsiviilseadutiku üldosa seadus, võlaõigusseads, asjaõigusseadus ja äriseadustik. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid
Kas mingi tegevus on õige või vale on otsustatud hea argumentatsiooni poolt, mitte natsionalismi poolt. Natsionalism on uhke kiindumus enda rahvuskoodi. Selle plussiks on asjaolu, et seadused on orgaaniliselt välja kujunenud ning seepärast on need kõige rohkem kooskõlas tegelikkusega. Õigus on osa kultuurist. Hetkel oleks vaja Euroopas ühtset õigust, mis reguleeriks ühtselt lepinguõigust, intellektuaalse omandi õigust ja üldiselt eraõigust ja tsiviilprotsessi. On ebatõenäoline, et ühised seadused reguleeriks kõikide riikide kõiki aspekte. Pärast Philip II vastast mässu tõusis Ühendatud Hollandi Vabariik. Seal oli mitmeid iseseisvaid provintse, millel olid kesksed institutsioonid ja suhtles Euroopas teiste riikidega nagu üks riik. See riik saavutas ülemailmse tähtsuse kui ta asustas 13 kolooniat Ameerikas ning mille konstitustooni järgis nii Weimari vabariik kui ka Saksamaa Föderatiivne vabariik.
juhul kui pole säsestatud ühisesinduse põhimõtet. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalset tõestatud notariaalset, samuti tuleb tõestada notariaalset tõestatud esindusõiguslike isikute allkirjad ning osaühingu või aktsiaseltsi asutumislepingud. Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga. Teiseks aluseks kennete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, näiteks pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegimist ka registripidajal endal. Seda, kui tal on andmeid, et registrisse kantud osaühingul, aktsiaseltsil või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kuue jooksul seaduses sälestatud tähtja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet
Cura pordigi – hooldus pillajate üle Cura furiesi – hooldus hullumeelsete üle Rooma kodakondsuse saamine: Sõjaväes välja teenida Adoptio (lapsendamine); arragatio (täiskasvanu lapsendamine) Vabaks laskmine civis Roman poolt (rooma kodanik) 212. pKr Lahutamise viisid: Divortium – mõlemapoolne abielu lõpetamine Repudium – ühepoolne abielu lõpetamine Rooma tsiviilprotsessiõigus Rooma tsiviilprotsess Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepingut Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust Põhimõisted: actio – tegu, hagi, nõue; actor – hageja; reus – kostja Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu) – uus Rooma kirjanduse antoloogia. Printsiibid Rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel:
on lähedased veel res universitatis - esemed, mis võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele (teatrid, tsirkused, avalikud ehitused, kogukonna teed jne.) Nende kas. kaitsti nii tsiviilprotsessi korras kui haldusõiguslikult. 3) res divini iuris - esemed, mis käbiest kõrvaldatud n.-ö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. siia kuuluvad: a) templid, pühad riistad b) esemed, mis pühendatud maa-alustele jumalatele-
Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia. Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja sai 12.sajandil paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis isegi Ida-Euroopasse, leides tee Venemaa seadustikku. Codex Iustianius on tänapäevani mõjukas. 12.tahvli seadus- Vana-Rooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450.eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum: I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted, III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu, IV tahvel- sätted isavõimu kohta (patria potestas), V-VI tahvel- eestkoste,pärimine,omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio), VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslikud suhted, IX-X tahvel- ius publicum ja matustega seotud, XI-XII tahvel-mitmed lisasätted. Gaiuse institutsioonid 451-450 eKr Teosed: Ad legem XII tabularum, Res Cottidiane sive (verba) aurea, Institutiones 4raamatut (commentarius)
naistel oleks kaasavara laste ilmaletoomisel ja riigi säilitamiseks Mehel õigus saada iga lase eest, mitte rohkem kui pool kaasavarast Kui naine rikkus abielu, veel või väiksemate rikkumiste korral Actio ex stipulatu - Justinianuse ajal hagi kaasavara väljanõudmiseks (ka actio dotis) ENDA KAASUS: Alguses nõuda kõike ja kui vastased ei too välja kõiki argumente, siis tuleb astuda samm tagasi ja nõuda mida võimalik!!!! ROOMA TSIVIILPROTSESSIÕIGUS Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui sul pole hagi, siis pole ka sul nõuet, ilma selleta ei saa nõuda. Lepinguvabadus puudus, kui hagi pole. Polnud hagi, polnud õigust/lepinguid. Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust Põhimõisted: actio -- tegu, ----hagi, nõue. Actor - hageja; reus - kostja. Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G.Verrese vastu) - uus Rooma kirjanduse antoloogia. Juristid -
Kohtunik suunas õigusmõistmist, kuid ei juhtinud seda. Eeskujuks oli Prantsusmaa tsiviilprotsess. Euroopa juhtivaks tsiviilprotsessiseaduseks jäi 1806.a kehtima hakanud Napoleoni Code de Procedure Civile (CPC). CPC protsessis said pooled vabaduse kujundada protsessi oma tahte järgi, st kohtunik suunas õigusemõistmist, kuid ei juhtinud seda. Liberaalse Euroopa jaoks oli prantsuse protsess parim eeskuju. Edasi arenes Austriasse, kus loodi uus seadustik- tsiviilprotsessi seadustik (ÖZPO), loojaks Franz Klein. Anti kohtunikule suurem võimalus juhtida protsesse. Tunnistajaid kutsuti välja siis, kui mõlemad pooled olid nõus. Klein tahtis luua kodanikele mõistetavat protsessiõigust ja mis oleks aluseks kiirele, odavale ja kindlale protsessile. Selle tegemine õnnestus tal nii hästi, et Austria tsiviilprotsessi võeti kõikjal eeskujuna. 24. Kriminaalõigus. Karistamise ja ähvardamise süsteem enam ei aidanud. Kuritegevus kasvas.
Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja 12. Sajandil sai paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis see isegi Ida-Euroopasse, leides tee isegi Venemaa seadustikku. Codex Iustinianus on tänapäevani mõjukas. 12.tahvli seadus , VanaRooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450 eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum · III tahvel tsiviilprotsessi sätted · III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis actio per manus iniectionem) · IV tahvel sätted isavõimu kohta (patria potestas) · VVI tahvel eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio) · VIIVIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted · IXX tahvel ius publicum ja matustega seotud õigusküsimused (ius sacrum) · XIXII tahvel mitmed lisasätted Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel
tänapäevase õigusarusaama kohaselt veider, et Rooma eraõiguse ainekursuse raames peab tingimata käsitlema ka Rooma protsessiõigust. Samas sõltub iga õiguskorra tulemuslikkus sellest, kuidas teda teostatakse, kuidas saab oma õigusi näiteks kohtumenetluses realiseerida. Rooma õiguses ei eristatud eraõigust ja protsessiõigust nii teravalt kui tänapäeval, pigem vastupidi – nad olid üksteisega tihedalt seotud ning sageli seisid ka vastavad normid üksteise kõrval. Tsiviilprotsessi kui sellise jaoks ei olnud ka oma terminit. Teatud mõttes on see seotus ka loogiline ja arusaadav. Kui näiteks räägitakse asjaõigusest, asja omandamise viisidest, siis loogiline jätk sellele on asja teise isiku valdusest väljanõudmise võimaluste käsitlus. Selline materiaal- ja protsessiõiguse seotus tulenes ka roomlaste instituutides mõtlemisest. Vanemal ajal tähendas see ka seda, et teatud eraõiguslike nõuete gruppide jaoks olid olemas ka eraldi hagiliigid.
Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti. XII tahvlit- tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise.
Üleeuroopalise tähtsuse omandas Preisi seadustekogu sellisel teel, et andis teistele riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviil-, riigi-, haldus, kriminaal- ja protsessiõiguses. 24 18. Prantsusmaa õigus 1500-1800 Prantsusmaal töötati välja Preisi seaduste kogu analoog, mis koosnes 5 raamatust: 1804 tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks; 1806 tsiviilprotsessi koodeks; 1807 kommertskoodeks; 1808 krim.koodeks; 1810 karistuse kandmise koodeks. Kõige tuntuim neist oli Napoleoni koodeks, kuna oli kõige täiuslikum seadustik kogu Euroopas. Koos hilisemate täienduste ja modifikatsioonidega on kehtiv ja kasutusel veel ka tänapäeva Prantsusmaal. Samuti on ta tsiviilõiguse aluseks Belgias, Luxenburgis, Hollandis, Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Rumeenias, Lõuna- Ameerikas (va. Brasiilia ja Peruu), mõnedes Põhja-
1.1. XII tahvli seadus (Leges duodecim tabularum) XII tahvli seaduse koostamise aja üle on vaieldud, kuid on teada, et see jääb Rooma Vabariigi perioodi, mis on 510-25 e.Kr. ning seda peetakse esimeseks Rooma seaduste ja õiguslike regulatsioonide kogumikuks. XII tahvli seadus ei küll tänase päevani säilinud, kuid selle sisu kohta saab teavet läbi teiste Rooma autorite tööde, mis on piisav, et saada kujutlus vanima Rooma õiguse iseloomust. Kogumik sisaldab peamiselt tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavaid sätteid, samuti sanktsioone teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta ning mitmeid administratiivse iseloomuga reegleid. Valdav enamik kogumikus toodud seaduse sätteid puudutab põlist rooma tavaõigust ning kuna normid tulenesid igapäevasest elust, siis olid need ühtviisi arusaadavad kõigile.8 Kuna XII tahvli seadus ei ole säilinud, siis arvatakse, et kogumiku sisu võiks olla järgmine:
t õ i d k a a s a s u rm a n u h t l u s e – p e rd u e l l i o j a parricidium. Avaliku krimi naalõiguse algvormidena võib vaadelda ka võimuorganite, magistraati de pooltkohaldatavaid karistusi. Need olid kartser, vitsanuhtlus ja varaline trahv. Viimane jagunes omakorda kaheks –vara konfiskeerimine ning mõne eseme äravõtmine, et see hävitada. 14. Protsessiõiguse areng rooma õigusesESIAEG - primitiivsed rahvad ei tundnud kriminaal- ja tsiviilprotsessi selle tänapäevases tähenduses.Vanas Roomas ei olnud tsiviilõiguslikud vaidlused riigi lahendada. Sellised vaidlused tuli lahendada pooltepoolt omavahelise kokkuleppe teel.VABARIIGI PERIOOD (A. 510 eKr.)Ro o m a t s i v i i l p ro t s e s s ko o s n e s v a b a r i i g i j a p r i n t s i p i a a d i p e r i o o d i l k a h e s t s t a a d i u m i s t : i n i u re j a i n i u d i c o m e n e t l u s e d . A l g s e i m p ro t s e s s i t ü ü p
c) Finantsõigus paneb paika korra, kuidas riik ja omavalitsus makse koguvad ning kuidas nad nende käsutuses olevat raha kasutavad. Maksuseadus ja eelarveseadus. d) Kriminaal õigus e. karistusõigus paneb paika kõik need teod, mis antud riigis loetakse kuriteoks. Kuriteod on pandud kirja karistusseadustikus. Kuritegu ühiskonnaohtlik tegu ja selle eest on nähtud sanktsioonid. e) Protsessiõigus paneb paika kohtupidamise korra. o Tsiviilprotsessi seadustik reguleerib kohtupidamist, kui vaidluse all on eraõiguslikud küsimused. Tsiviilprotsessid on vaidluspoolteks hageja(see pool, kes esitab süüdistuse ehk hagi) ja kostja(kelle vastu on esitatud süüdistus). Nad on võrdväärsed partnerid. Mõlemad võivad palgata endale elukutselised juristid. o Kriminaal protsessi seadustik see reguleerib kriminaal protsesse kohtus. Vaatluse all on kuriteod
protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused. Ja materjaal organite tegevust korraldavad normid jne. Perekonnaõigus reguleerib abielu ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka suhteid, mis tulenmevad lapsendamisest, sugulusest, vanemate kohustustest laste vastu ja vastupidi
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku
Tallinn: Juura, 2007. · Tacitus: Duodecim tabulae finis · P. Bonfante. Rooma õiguse ajalugu. aequi iuris Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi · Pomponius, Digesta 1.2.2 kirjastus, 1930. · Livius, Ab urbe condita 3.31-39 · E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. · Decemviri legibus scribundis Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000. Leges XII tabularum · M. Kaser. Das römische Privatrecht. · I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted Bd. · III tahvel reeglid (korratu) 1. (2. Aufl.). München: Beck, 1971. võlgniku vastu (legis · F. Wieacker. Römische actio per manus iniectionem) Rechtsgeschichte. · IV tahvel sätted isavõimu kohta 1. Abschn. München: Beck, 1988. (patria potestas) · D. Tamm. Roman law and European · V-VI tahvel eestkoste, pärimine, legal history
2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige TsMS § 72. Pooled ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; (1) Tsiviilprotsessi pooled on hageja ja kostja. 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; (2) Hageja on isik, kes on esitanud hagi oma eeldatavate õiguste ja 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
(2) Kohtunik ei või olla: (3) Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. 1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; TsMS § 72. Pooled 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige (1) Tsiviilprotsessi pooled on hageja ja kostja. ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; (2) Hageja on isik, kes on esitanud hagi oma eeldatavate õiguste ja 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vabaduste kaitseks, samuti käesoleva seadustiku § 5 lõike 1 punktides 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik
· vähemalt 21aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku ja vähemalt 40aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas 16 maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel. Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus. Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja. Halduskohtud arutavad kaebusi ja proteste riigivõimu- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (näiteks heakorraeeskirja rikkumist). Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud.
mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Tsiviilõigus kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi tsiviilõiguse üldised põhimõtted määrab põhiseadus. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilõigusprotsessinormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid.
eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisiku vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas jm) määrab põhiseadus. Tähtsamad tsiviilõiguslikud aktid on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, asjaõigusseadus. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute (arbitraažide) tegevust reguleerivad normid
3) Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras. 191. Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine? Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt. Äriühing on võimalik asutada ka veebipõhises kiirmenetluses. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid?
3) Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras. 191. Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine? Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt. Äriühing on võimalik asutada ka veebipõhises kiirmenetluses. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine:
1) abivahend ettevõtjate üle järelevalve teostamises; 2) abivahend, millele tugineda õiguslikes vaidlustes. Koosseis: 1) registrikartoteek; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. 7. Kuidas toimub äriregistri kande tegemine? Kande tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt ja tuleb esitada osaühingu või aktsiaseltsi asutamislepingud. Äriühingu võib asutada ka veebipõhises kiirmenetluses. Kanne võidakse ka teha tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsuse alusel (nt. pankrotiotsus). Ka registripidaja ise võib algatada kande tegemise juhul, kui tal on andmeid, et registrisse kantud osaühingul, AS-il või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole 6 kuu jooksul tähtaja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet. 8. Kuidas toimub täisühingu asutamine ja millised on osanikevahelised suhted täisühingus? Täisühing asutatakse ühingulepinguga. Osanikud otsustavad ühingu juhtimise üle
· vähemalt 21aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku ja vähemalt 40aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel. Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus. Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja. Halduskohtud arutavad kaebusi ja proteste riigivõimu- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (näiteks heakorraeeskirja rikkumist). Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud.
jooksul. Kui dokumendid vajavad eri kontrolli võib kohus dokumentide läbivaatamise tähtaega pikendada 3 kuuni. Kui tegemist on aga kiirmenetlusega, tuleb dokumendid läbi vaadata hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates dokumentide esitamise päevast. Kiirmenetluse kasutamiseks tehtavate avalduste võimaluste loetelu sisaldub ÄS § 53 lg 5. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tavalise tsiviilprotsessi korras tehtud otsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, või näiteks pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegemist ka registripidajal endal. Näiteks juhul, kui tal on andmeid, et registrisse kantud äriühingul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kahe järjestikuse aasta jooksul esitanud majandusaasta aruannet (ÄS § 60). Kui registripidajal on andmeid registrikannete ja faktilise
kriminaalkoodeks 1810. Code Civile võeti omaks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas ... Austria tsiviilseadustik aastast 1811 lähtub samuti Code Civile'st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võit tavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele. Valgustusaja kodifikatsioonid: a) Prantsusmaal: "Code civile"(1804), "Tsiviilprotsessi koodeks"(1806), "Kaubanduskoodeks"(1807), "Kriminaalkoodeks"(1810), b) Austrias: "Tsiviilseadustik"(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon'i tsiviilkoodeks. -- Õiguspositivism ja positivismi ajastu kodifikatsioonid Õiguspositivismi järgi oli kirjutatud seadus, s.o kehtiv positiivne õigus, õiguse kõrgeim autoriteet. Kui seadus kehtis, siis ta kehtis, ning temast ülalt- ega väljastpoolt ei saanud ega tohtinud otsida temast kõrgemat ja teda määravat normistikku
Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: perekonnaõigus, tööõigus, tsiviilõigus. Avalikku õigusesse kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus 35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus,
annaabi.ee 
