aastal maakaardilt terveid linnu, Hiroshima kangelasteks on osutunud aga sealsed puud. Meie päevade Hiroshima on maailma kultuurimälestiste hulka kantud ja Jaapanis nõelavalmistamise poolest tuntud miljonilinn, kuid täna 60 aastat tagasi oli pilt teine. Linna kohale oleks just nagu ilmunud teine päike, mis plahvatades pühkis oma teelt kõik elusa ja elutu. Maailm oli näinud kõigi aegade hirmsaimat terroriakti. Veel Teise maailmasõja alguses eelistasid riigid tsiviilohvreid vältida. Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennu- väed üha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest. Pommirahe tabas Tallinna, Dresden hävitati, enamik Euroopa linnu olid sõja lõppedes rusuhunnikud. Terroristlikud rünnakud leidsid aga tõelise kulminatsiooni sõja viimasel kuul Jaapanis. Jaapan oli Teises maailmasõjas vaenlane. USA-d rün-das Jaapan esimesena – 1941. aastal Pearl Harbouris
See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 9
novembril 1918 lõppes sõda, mida tol ajal tunti Suure Sõjana. Tundetud numbrid peegeldavad selle sõja õudusi: rohkem kui 9 miljonit surnut ja sellest poole võrra enam vigastatud noori mehi, poegi, abikaasasid ja isasid, kuid ka tohutu hulk kaotatud meisterlikke oskusi ja vaimuandeid. Hauad Põhja- Prantsusmaal ja Belgias ning sõja mälestusmärgid üle Põhja-Ameerika annavad tunnistust 53 000 hukkunud Ühendriikide sõdurist. Sõda tõi kaasa ka tuhandeid tsiviilohvreid, mille vahetuteks põhjustajateks olid nälg, haigused ja vägivald. Ja siis, kui kahurid vaikisid, tabas inimkonda enneolematu gripipandeemia. Kui väed pöördusid lahinguväljadelt koju, aitasid nad haigust, mille ohvriks on hinnatud 50 miljonit inimest, kanda üle maailma. Tänapäeva Euroopa ja Lähis-Ida poliitiline geograafia peegeldab sõjale järgnenud rahulepingute tulemusi, milleks olid senisest väiksemad Venemaa ja Saksamaa
jõudsid nad Hiina ja Põhja-Korea piirini, kuid sunniti sealt taganema.11 Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a.12 (...) Sõlmiti Panmunjomi vaherahu.13 Korea sõda oli suhteliselt lühike, kuid erakordselt verine. Ligi 5 miljonit inimest suri. Rohkem kui pooled neist – umbes 10 protsenti Korea sõja eelsest rahvastikust olid tsiviilisikud. Tsiviilohvreid oli rohkem kui Teises maailmasõjas ja Vietnami sõjas. Ligi 40 000 ameeriklast suri Korea sõjategevuses ja haavatuid oli rohkem kui 100 000.14 9 Sparknotes. THE KOREAN WAR (1950-1953) Kättesaadav: http://www.sparknotes.com/history/american/koreanwar/summary.html (12.01.2015) 10 VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. (2011) Korea sõda (1950-1953) Kättesaadav:http://www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/7.-
See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 2
muutus sport ja raadio. Odavad materjalid ja liinitöö viisid masstootmiseni ja masstarbimiseni. Tekib tõeline töölisklass, sest ühiskond on vaja uuseti üles ehitada. 20.-de lõpus tabab majanduskriis, mis põhjustab Euroopas viletsust. See lubab tugevamaks muutuda natsismil ja kommunismil, areneb totalitaarne ühiskond, Hitler kaotas tööpuuduse. Arenema hakkab sõjatööstus. II maailmasõda 1939 1945. 1939 1960: II maailmasõda ja sellele järgnev aeg. Seekord oli sõjas palju tsiviilohvreid, eriti pommitamiste ajal. Kasutatakse aatompommi. Algab külm sõda, kaks juhtivat jõudu USA ja NSVL. Sõda toimub vaid kolmandas maailmas, näiteks Aafrikas. Kuuba kriis. Euroopa püüab taastuda. Saksamaa jagatakse kaheks, tasakaalu hoidmiseks moodustub Euroopa Liit. Ida on Nõukogude mõjusfääris, sellest kaotab majandus, kirjandus, kunst. Tsenseerimine, sotsialistlik realism. Läänes eksistentsialism ja absurd. Head arengud. Televisioon. Populaarsus jälle raadiol
annaabi.ee 
