kohtunikult kohale jõudis. Aeti piirivalvega koos öösel taga. Töö ei kandnud vilja, sest ükski sadam polnud nõus seda laeva vastu võtma, seepärast jäi laev sadamasse tagasi toomata, Naissaare taga peidus, sõitis Venemaale, kapten Veeteede Ametis musta nimekirja. EV õiguskaitse ei suutnud midagi teha, kuna kommertssadamad kartsid tasu saamata jäämist ja keeldusid laeva vastu võtmast. Arestimine pannakse toime sadamas kai ääres. kui laev merele sõitnud, lubab ÜRO konv tsiviilmenetlust toime panna laeva suhtes ainult siis, kui rannikuriigi seadused seda ettenäevad, aga EV seadustes seda kirjas pole. Teine huvitav nüanss, kui rasketes ilmaoludes tuuakse käsukorras tagasi merele läinud laev, kui midagi juhtub, siis kes vastutab. Piirivalve laeva kapten ei saa teise laeva juhtimist üle võtta. Kahju võib tekkida, keerulised küsimused. 1957.a konv-ga ei ole ühinenud riigid- miks? seepärast pole nad Genfi konv-ga ühinenud, et loodeti enamat saada
kaitseks”. Tegelikult on Cicero kirjutanud palju kõnesid, 58 neist on säilinud, ent eesti keelde on tõlgitud ainult nimetatud kaks. Juriidilist argumenteerimisoskust on eesti keelde tõlkimata kõnedes märksa enam, kuid ka need kaks, trükitud ära “Rooma kirjanduse antoloogias” (Tallinn, 1971, lk 170jj), annavad hea pildi antiikaja kõnekunstist. Sarnaselt tänapäevasele protsessiõigusele eristasid ka roomlased kohtumenetlust ehk tsiviilmenetlust kitsamas mõttes ehk seda osa, kus kohtus asja uuritakse, pooled esitavad oma argumendid ja kohtunik teeb oma otsuse ja täitemenetlust, ehk seda, mille raames tehtud otsus ellu viiakse. Roomas nimetati hagejat actor, kostjat reus ning hageja poolt kostja vastu suunatud nõuet ehk hagi actio. Igal õigusharul on oma printsiibid, mida järgida ja mis on ülimad. Näiteks olete ehk lepinguõiguses kuulnud lepinguvabaduse printsiibist – see, kui seadus annab küll
Teised õigussuhtes osavõtvad subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite
annaabi.ee 
