jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav? Kahtlustatav on isik, keda peetakse kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatuna v. kelle suhtes kohaldatakse enne süüdistuse esitamist tõkendit Süüalune on isik, kelle suhtes on tehtud süüalusena vastutusele võtmise määrus, süüalune 7. Kes on kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik? Kannatanu on isik, kellele on tekitatud füüsilist, varalist v. moraalset kahju. Kuriteo läbi kannatanu. Tsiviilkostja on kriminaalasjasse tõmmatud isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest kolmas isik on õiguste ja kohustuste kandja. a. (inimese kohta). Füüsiline isik. b. (organisatsiooni kohta). Juriidiline isik. 8. Kes võib olla kriminaalmenetluses kaitsja?
ennast. Kõigil menetluses osalevatel isikutel on õigus esitada taandus protsessis osalevate isikute kohta ning taandusavaldus tuleb teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud
- ei kohaldata - esimese astme kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima eluaegse vangistuse; kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur; mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega; kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja. - süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. d) Käskmenetlus - kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest). Menetleja peab kohustusi ja õigusi tutvustama. Süüdistatav prokuratuur on esitanud/koostanud süüdistusakti, kuna tema suhtes on tehtud süüdimõistev või õigeks mõistev kohtuotsus; kannatanu moraalne, füüsiline, materiaalne kahju. Nii FI kui ka JI; tsiviilkostja ei ole kuritegu toimepannud isik, vaid see, kes seadusest tulenevalt kannab vastutust kuriteo toimepanemise eest (alaealised, piiratud teovõime); kaitsja isik, kes kaitseb kahtlustatavat või süüdimõistetut. 5. Tõendid tuvastada kahtlustatav / süüdistatav, leida isiku süüd tõendavad asjaolud: kahtlustatava /süüdistatava, kannatanu tunnistaja ütlused kirjalikult fikseeritud selgitus teo toimepanemise kohta;
vahetult pärast kuritegu kinnipeetav - Õigused:õigus teada, milles on süüdistatavad/kahtlustatavad, õigus kaitsjale, õigus vesteldaindividuaalselt kaitsjaga,õigus teada, et ütlusi võidakse kasutada nende endi vastu,õigus esitada taandus,õigus taotluseks, kohustus kutse peale kohale ilmuda. süüdistatav sama, mis kahtlustataval. kaitsja ühel süüdistataval(krimi) max 3 kaitsjat. kannatanu füüsilise, moraalse, varalise kahju all kannatanu. tsiviilkostja laste tekitatud kahju vastutaja. Tõendite fikseerimine:ülekuulamine tunnistajad, kirjalik, üksikult, hoiatus valetunnistuse eest, ülekuulamisprotokoll tunnistajale ülelugemiseks+allkirja andmiseks,tunnistajal õigus leppenimetust(varjunime) kasutada. Kohtuistungi osad:kohtuistungi rakendamine: kõik saalisviibijad tõusevad püsti, tutvustatakse õigusi ja kohustusi, võetakse allkiri ja antakse hoiatus tunnistajatele valetunnistuse andmise kohta. kohtulik uurimine- alustatakse
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes
kohtu algatusel. - prokurör kohtulikus menetluses ning (2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva - kannatanu, seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud - tsiviilhageja, kohustused. - tsiviilkostja ja nende esindaja. § 81. Kolmanda isiku kaasamine (2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole: 13 Page 14 of 24
(2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva - prokurör kohtulikus menetluses ning seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud - kannatanu, kohustused. - tsiviilhageja, - tsiviilkostja ja nende esindaja. § 81. Kolmanda isiku kaasamine (1) Avalduses kolmanda isiku kaasamiseks ja kolmanda isiku avalduses (2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole: protsessi astumiseks hageja või kostja poolel märgitakse kolmanda - kannatanu, isiku nimi ja aadress ning kolmanda isiku protsessi kaasamise alus, - tsiviilhageja,
kohtukulud. Märgitud avalik kord KRIMINAALMENETLUS SEADUS Kehtib aastast 2004. Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) uurimisasutus politseiprefektuur, menetlemine algab sellest tasandist. Menetlusosalised 1) kahtlustatav - peetud kinni kohepärast kuriteo toimepanekut. 2) süüdistatav - saab siis alles kui talle on esitatud konkreetne süüdistus akt. 3) nende kaitsja 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse või süüdistatakse 2) õigus teada, et tema antud ütlusi võidakse kasutada tema enda vastu. 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul olla maksimaalselt 3 kriminaalasjal, väärtegude puhul maksimaalselt 2 kaitsjat., ei pea olema advokaat (välja arvatud Riigikohtus)
Süüdistatavalt küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte ning kuulatakse ära kaitsja arvamus süüdistuse põhjendatuse kohta. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid, kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat. Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. Kriminaalasjade menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Võistlevuse printsiip. Uurimisprintsiip. Süütuse presumptsioon Võistlevuse printsiibi kohaselt on erinevatel isikutel kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt, ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda
*ringkonnakohus=apellatsioonikohus *ringkonnakohus ei muuda alati I astme kohtu otsust *ringkonnakohus ei pea muutma kohtuotsust- võib jätta samaks või tagasi lükata *Riigikohus ei vaata asja sisuliselt läbi *Riigikohtu põhiseaduslik järelvalve- kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele *kriminaalasja lahendamisel osalevad: prokurör, süüdistatav ja kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik *advokaadi ül- nõustamine, lepitamine, kaitsmine-> esindamine *prokuröri ül- esindab kohtu riiklikku süüdistust *ÕIGUSKANTSLER- INDREK TEDER & RIIGIKOHTU ESIMEES PRIIT PIKAMÄE AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA *bürokraatia- ametnikkond, kes tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega - kujunes tööstusühiskonna ja heaoluriigiga - negatiivne foon - iseloomulik: püsivus, professionaalsus, arvukus, bürokr
kahju. Kas rahu rikkumine saab olla moraalne kahju? Teiseks tuleb vaadelda, et kas kahju on tekkinud vahetult kuriteo tagajärjena. Selleks peab olemas olema nii faktiline kui ka õiguslik seos. Faktiline seos on olemas, sest kuna E-l oli ebaseaduslik tulirelv, millega ta hoovis paugutas, rikkus rahu. Õiguslik seos tähendab seda, et kannatanu kahju peab tulenema kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest. Kolmas isik, tsiviilkostja, tunnistaja - ei ole menetluses käsutamisõigust. Neil võib-olla see mingis ulatuses. Tunnistajal on kaebeõigus uurimisasutuse peale, kui uurimisasutus ei ole temaga käitunud õiguspäraselt. Teda ennast puudutavas osas saab menetlus käsitleda. Avaliku korra rikkumine on võimalik oma elamises, kui mõju on väljas poole eluruume. § 262 on väärtegu. § 263 on kuritegu. Tulirelva käitlemine pole kannatajat. Väärteomenetluse seadustik - § 35 läbiotsimine. 3. Omakorrakaitse
kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku
kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku
2) perekonnaelu kaitseks / eraelu kaitseks 3) kurjategijad (osad) vabadused 25 20.11. (L) KRIMINAALMENETLUS SEADUS Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) politsei Menetlusosalised 1) kahtlustatav 2) süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3) kohtualune 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2) õigus anda ütlusi 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul olla maksimaalselt 3, ei pea olema advokaat (välja arvatud Riigikohtus) Kaitsja on kohustuslik, kui:
(3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu
a.isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b.ennetähtaegselt vabastatud isikud c.isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. 36.menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses; nende õigused ja kohustused Menetlejateks on 1)kohus 2)prokuratuur 3)politsei Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu 5)tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2)õigus anda ütlusi 3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul oll advokaat (välja arvatud Riigikohtus) 4)õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pru 5)õigus esitada taotlusi ja kaebusi 6)õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel)
kohustusliku ametikindlustuse ja isikliku vastutuse printsiibid. Notari ametitegevuse üks oluliseid funktsioone ongi see, et notar hoiaks ära õigusvaidlusi ning annaks välja erapooletu ja õiguslikult täpse dokumendi. 45.Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetluste liigid. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale. Väärtegude menetlus: *kohtulik menetlus *kohtuväline menetlus. Tsiviilmenetlus: *hagimenetlus *hagita menetlus 46.Väärteomenetlus ja selle liigid. Menetlejad ja menetlusosalised. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus
Tal ei ole kohustust oma süütust tõendama hakata. Süüdistataval on õigus kaitsele. Kaitsja – esindab ja nõustab süüdistatavat kohtus ja kohtueelses menetluses. Esitab õigustavaid tõendeid, töötab kliendi huvides. Muud menetlusosalised: - Kannatanu – tsiviilhageja+tõendiallikas+erasüüdistaja (erasüüdistusmenetlust eesti kohtusüsteem ei tunne – kannatanul ei ole õigust kellegi karistamist nõuda); - Tsiviilkostja – vastutab süüdistatava tsiviilkohustuste eest; - Kolmas isik – tema käes on arestitud või konfiskeeritav vara, kaitseb oma õigusi sellele varale. Abilised – tõendiallikad: - Tunnistaja – teda küsitlevad eelkõige pooled. Tuleb kohtusse ja räägib, mida ise vahetult tajus – kuulis, nägi, tundis aistingute mõistes. - Asjatundja ja ekspert – mida nemad asjast arvavad. Ekspert on rangelt ekspertiisi
kuupäev ja mis siis saab, kui trahvi ei tasuta. Täitementlus. Trahvimaksmine osadena. Kui trahvi ei ole võimalik maksta, siis on võimalik taotleda kohtu poolt, et trahv asendataks arestiga. 10 trahviühikut = 1 ööpäev aresti. KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIK Menetlejaks on kohus, prokuratuur, uurimisasutus. Prokuratuur juhib, suunab, kontrollib, riiklik süüdistaja. Menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ja nende kaitsja, kannatanud, tsiviilkostja. Kahtlustatav, süüdistatav- tegemist on nende puhul ühe ja sama isikuga. Kui asi jõuab kohtusse, siis nim seda isikut kohtualuseks ja lisaks süüdimõistmisel süüdimõistetavaks. ÕIGUSED: õigus avaldada taandusi, esitada taotlusi, kaebusi, õigus asuda enda vahistamise otsustamisel. Vahistada võib 6. kuuks Kahtlustatavana kinnipidamine 48 h. Kinnipidamise dokumendil peab olema kirjas täpne kellaaeg.
Kriminaalasjas hagi esitamine peatab aegumise kulgemise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.02.2011.a. otsus Tamm'e süüasjas (3-1-1-105-10) rõhutab, et isiku tsiviilkostjaks tunnistamine ei ole samastatav tema vastu tsiviilhagi esitamisega. Menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Selline määrus annab isikule tsiviilkostja menetlusseisundi koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, olles ühtlasi üheks eelduseks ilma milleta ei ole võimalik kannatanu nõuet selle isiku vastu suunata. Samas ei saa menetleja täiendada nende isikute ringi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud. Näiteks kui materiaalõiguslikult vastutavad kaks süüdistatavat kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt, kannatanu otsustab esitada tsiviilhagi aga vaid
annaabi.ee 
