ohvitsere. Oli tähtis, et nad oleks ustavad riigile. Kasvatati koolides just ustavateks. Kirik allutati taas riigile, juba konsulaadi ajal, 1801, sõlmiti konkordaat. Kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Katoliiklus tunnistati enamuste prantslaste usuks, piiskope, nimetamine valitsusele, valitsus hakkas maksma ka neile palka. Oluline tsiviilkoodeksi e. Napoleoni koodeksi koostamine, seal olid kirjas inimeste võrdsus seaduste ees, isikuvabadused, see aktsepteeris tsiviilabielu. Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud põhimõtted levisid ka erinevates vallutatud alades. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1) Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike. 2) Vabaturumajanduse kehtestamine tänu tsunftisunduse kaotamisele ning tänu maa muutumisele eraomandiks.
Isegi kui leping lõpetatakse erakorraliselt, siis ikkagi eksisteerib tähtaeg. Leping on võimalik lõpetada 14 kalendripäeva pärast. 14 päeva jooksul peab tööandja küsima nõusolekut töötajate esindajalt. Töötajate esindajatel on aega 10 päeva, et oma arvamus anda ja siis on tööandjal 4 päeva, et otsustada lahti laskmise üle. Töötaja vastutus tekitatud kahju eest. Saksamaal ei ole olemas eraldi sätet töötaja vastutuse kohta. Vastutus tuleneb tsiviilkoodeksist. Vastutust on redigeeritud kohtupraktika abil. Et töötaja hakkaks kahju kandma peab tegemist olema raske hooletuse või tahtlusega. Olemas on ka kerge hooletus ja kergeim hooletus, mille puhul töötaja ei vastutama. Töötajat vastutama panna on suhteliselt võimatu. Võimalik on töötajat vastutama panna lepingu alusel (nagu Eestis). Kollektiivsete töösuhete põhimõtted Kollektiivsed töösuhted ei ole kodifitseeritud. See mis puudutab ametiühinguid ja streike on
Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia üksikud seadused, mandrieuroopa kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat). Praktilist laadi asjaolu oli olemas 1940 aastate tsiviilseadustiku eelnõu. 1991 aasta oktoobris võeti vastu maareformi seadus. See seadus võimaldas seda, et nii endised maaomanikud, eklle maa oli natsionaliseeritud, aga ka erastamise käigus oli võimalik
Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia – üksikud seadused, mandrieuroopa – kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat). Praktilist laadi asjaolu – oli olemas 1940 aastate tsiviilseadustiku eelnõu. 1991 aasta oktoobris võeti vastu maareformi seadus. See seadus võimaldas seda, et nii endised maaomanikud, eklle maa oli natsionaliseeritud, aga ka erastamise käigus
Mis valikud said olla uue tsiviilõiguse väljatöötamisel? Kas võtta eeskujuks Romaani- Germaani süsteem või minna Skandinaavia teed? Ehk... Romaani-Germaani süsteemi puhul tuleks ette valmistada kodifitseeritud tsiviilõigus vs. Skandinaavia süsteem, kus oleks lihtsalt üksikud seadused. Viimane oli ahvatlev mõnede seadustega kiirem, siis neid luua. Kas Romaani või Germaani süsteem? Romaani süsteem seda süsteemi tunti kõige paremini, palju asju üle võetud Prantsuse tsiviilkoodeksist; Germaani süsteemi kasuks rääkis ajalooline traditsioon, see mis oli enne 1940ndat aastat. Valikute puhul mängis rolli praktiline asjaolu oli olemas seaduse eelnõu, kus oli välja töötatud asjaõigus. Kõige kiirem oli olukord asjaõigusega. Mingisuguseid norme polnud maaomanike vaheliste suhete reguleerimiseks. Lihtsaim oli asjaõigusseaduse loomiseks aluseks võtta 1940. koostatud tsiviilseadustiku asjaõiguse eelnõu
Mis valikud said olla uue tsiviilõiguse väljatöötamisel? Kas võtta eeskujuks Romaani-Germaani süsteem või minna Skandinaavia teed? Ehk... Romaani-Germaani süsteemi puhul tuleks ette valmistada kodifitseeritud tsiviilõigus vs. Skandinaavia süsteem, kus oleks lihtsalt üksikud seadused. Viimane oli ahvatlev – mõnede seadustega kiirem, siis neid luua. Kas Romaani või Germaani süsteem? Romaani süsteem – seda süsteemi tunti kõige paremini, palju asju üle võetud Prantsuse tsiviilkoodeksist; Germaani süsteemi kasuks rääkis ajalooline traditsioon, see mis oli enne 1940ndat aastat. Valikute puhul mängis rolli praktiline asjaolu – oli olemas seaduse eelnõu, kus oli välja töötatud asjaõigus. Kõige kiirem oli olukord asjaõigusega. Mingisuguseid norme polnud maaomanike vaheliste suhete reguleerimiseks. Lihtsaim oli asjaõigusseaduse loomiseks aluseks võtta 1940. koostatud tsiviilseadustiku asjaõiguse eelnõu. See pani paika ka süsteemi –
annaabi.ee 
