seaduses sätestatust tarbija kahjuks erinevalt kokku leppida – sellised kokkulepped oleksid tühised. Üldist lepinguvabadust täiendab vormivabadus, st õigus vabalt valida tehingu vorm. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate vorminõuetega teatud tehingute jaoks (nt tehingud kinnisasjadega peavad olema notariaalselt tõestatud). Hea usu põhimõtte tsiviilõiguses sätestab TsÜS § 138 ja võlasuhetes VÕS § 6. Tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlasuhetes tähendab heas usus käitumine õiguslikult seotud poolte jaoks seda, et nad peavada käituma teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada. Hea usu põhimõte on õiguse põhimõte, mida järgides võib jätta võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2)
ühisvaraõiguse reziim, ülalipidamis kohustused jne Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus. Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus. Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod. Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu.
Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seaduseks kusjuures tava normid ei pea olema kirja pandud. Tsiviilõiguse kaudseks allikaks on kohtupraktika. 9.3 Mida tähendavad hea usu ja mõistlikuse põhimõte? Hea usu põhimõte sätestab TsÜS§138 ja VÕS§6. See tähendab, et tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlasuhetes tähendab heas usus käitumine õigusliku seotud poolte jaoks seda, et nad peavad käituma teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada. Mõistlikuse põhimõtet kohandatakse VÕS'is siis, kui seadusandja on pidanud vajalikuks võtta arvesse ka ratsionaalsuse ja ökonoomsuse asjaolusid
17 Laenukeeld on huvide konfliktiga seotud oluline eriregulatsioon. Äriuhing ei tohi anda laenu oma juhatuse ega nõukogu liikmetele. Konfidentsiaalsuskohustus on äriuhingu juhtorgani liikme kohustus hoida äriuhingu ärisaladust. Huvide konflikti vältimise kohustus on uheks olulisemaks lojaalsuskohustuseks. Juhatuse liikmel on kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus, millest tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti. Muul viisil lojaalne käitumine o Konkurentsikeelu eest tuleb maksta. o Huvide konflikti vältimise kohustus esmakohal on siiski ettevõte, mitte keegi muu! o Konkurentsikeeld on see, et sa ei tohi töötada konkurendi juures. Võib ka olla, et lepitakse kokku et 6 kuud peale töölepingu lõppemist ei tohi konkurendi juures
Tal ei ole kohustust oma süütust tõendama hakata. Süüdistataval on õigus kaitsele. Kaitsja – esindab ja nõustab süüdistatavat kohtus ja kohtueelses menetluses. Esitab õigustavaid tõendeid, töötab kliendi huvides. Muud menetlusosalised: - Kannatanu – tsiviilhageja+tõendiallikas+erasüüdistaja (erasüüdistusmenetlust eesti kohtusüsteem ei tunne – kannatanul ei ole õigust kellegi karistamist nõuda); - Tsiviilkostja – vastutab süüdistatava tsiviilkohustuste eest; - Kolmas isik – tema käes on arestitud või konfiskeeritav vara, kaitseb oma õigusi sellele varale. Abilised – tõendiallikad: - Tunnistaja – teda küsitlevad eelkõige pooled. Tuleb kohtusse ja räägib, mida ise vahetult tajus – kuulis, nägi, tundis aistingute mõistes. - Asjatundja ja ekspert – mida nemad asjast arvavad. Ekspert on rangelt ekspertiisi reeglite järgi uurimuse teinud, tema tuleb määrata menetleja poolt (tavaliselt
ühisvaraõiguse reziim, ülalipidamis kohustused jne Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus. Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus. Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod. Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu.
Füüsilise isku sünonüüm on inimene. Füüsilise isiku defineerimine ei ole vajlik. Öeldakse ,,füüsiline isik", et rõhutada inimesest kui tsiviilõiguse subjekti. Isikut iseloomustab kõigepealt (kõige fundamentaansemalt) õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime tähendab inimese kui füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu kõigil inimestel. Kõigil on põhimõtteline võimalus olla igasuguste tsiviilkohustuste kandja jne.. Õigusvõime näitab PÕHIMÕTTELIST võimalust. Tegelikus elus on inimestel erinevad õigused ja kohustused. Õigusvõime algab elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (Surma täpne aeg võib olla täpselt väga tähtis, kuid enamasti mitte). 1.2Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine Teovõime on võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, neid muuta ja lõpetada e võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid
Füüsilise isku sünonüüm on inimene. Füüsilise isiku defineerimine ei ole vajlik. Öeldakse „füüsiline isik“, et rõhutada inimesest kui tsiviilõiguse subjekti. Isikut iseloomustab kõigepealt (kõige fundamentaansemalt) õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime tähendab inimese kui füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu kõigil inimestel. Kõigil on põhimõtteline võimalus olla igasuguste tsiviilkohustuste kandja jne.. Õigusvõime näitab PÕHIMÕTTELIST võimalust. Tegelikus elus on inimestel erinevad õigused ja kohustused. Õigusvõime algab elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (Surma täpne aeg võib olla täpselt väga tähtis, kuid enamasti mitte). 1.2 Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine Teovõime on võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, neid muuta ja lõpetada e võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Kõik see toimub läbi
selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele. - Riigikohtu otsus Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla toimunud ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ja rikkuda nende õigusi. 3-2-1-100-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 25-26
Samuti ei ole tarbijalepingutes lubatud seaduses sätestatust tarbija kahjuks erinevalt kokku leppida sellised kokkulepped oleksid tühised. Üldist lepinguvabadust täiendab vormivabadus, st õigus vabalt valida tehingu vorm. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate vorminõuetega teatud tehingute jaoks (nt tehingud kinnisasjadega peavad olema notariaalselt tõestatud). Hea usu põhimõtte tsiviilõiguses sätestab TsÜS § 138 ja võlasuhetes VÕS § 6. Tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlasuhetes tähendab heas usus käitumine õiguslikult seotud poolte jaoks seda, et nad peavada käituma teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada. Hea usu põhimõte on õiguse põhimõte, mida järgides võib jätta võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2)
annaabi.ee 
