ühe poole suhtes. Teda võib kaasata osa võtma ka poole taotlusel või - kohtualune ja nende kaitsja, kohtu algatusel. - prokurör kohtulikus menetluses ning (2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva - kannatanu, seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud - tsiviilhageja, kohustused. - tsiviilkostja ja nende esindaja. § 81. Kolmanda isiku kaasamine (2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole: 13 Page 14 of 24
kohtu algatusel. - kohtualune ja nende kaitsja, (2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva - prokurör kohtulikus menetluses ning seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud - kannatanu, kohustused. - tsiviilhageja, - tsiviilkostja ja nende esindaja. § 81. Kolmanda isiku kaasamine (1) Avalduses kolmanda isiku kaasamiseks ja kolmanda isiku avalduses (2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole: protsessi astumiseks hageja või kostja poolel märgitakse kolmanda - kannatanu,
karistusseadustikus ja millede eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus või rahaline karistus. Väärteod on kergemaliigilised süüteod, mis enne karistusseadustiku jõustumist kandsid nime haldusõiguserikkumised. Väärtegude menetlus käib väärteomenetluse seadustiku alusel. Kriminaalprotsess ei seisne ainult kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitses. Harvad pole juhused, kus õigusabi vajab kuriteo läbi kannatanu. Seetõttu pakume esindust ka kannatanu ja tsiviilhageja esindamiseks kriminaalmenetluses. Karistus mõistetakse ainult seaduse järgi, mis kehtis teo toimepanemise ajal. Kui uus seadus välistab karistatavuse, kergendab karistust, kohaldatakse karistusseadus ka tagasiulatuvalt. Näiteks võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks.Karistusseaduse ruumiline kehtivus on KarS-s lahendatud territoriaalsuse põhimõttest lähtudes
Tal on õigus esitada tõendeid, saada kohtuotsusest koopia, viibida kohtuistungil, ebasoodsa otsuse peale kaevata. Süüdistataval on õigus süütuse presumptsioonile. Tal ei ole kohustust oma süütust tõendama hakata. Süüdistataval on õigus kaitsele. Kaitsja – esindab ja nõustab süüdistatavat kohtus ja kohtueelses menetluses. Esitab õigustavaid tõendeid, töötab kliendi huvides. Muud menetlusosalised: - Kannatanu – tsiviilhageja+tõendiallikas+erasüüdistaja (erasüüdistusmenetlust eesti kohtusüsteem ei tunne – kannatanul ei ole õigust kellegi karistamist nõuda); - Tsiviilkostja – vastutab süüdistatava tsiviilkohustuste eest; - Kolmas isik – tema käes on arestitud või konfiskeeritav vara, kaitseb oma õigusi sellele varale. Abilised – tõendiallikad: - Tunnistaja – teda küsitlevad eelkõige pooled. Tuleb kohtusse ja räägib, mida ise
Seega ei ole riigilõivuvabastus RLS § 22 lg 1 p 11 toodud alustel põhimõtteliselt välistatud, kui tsiviilhagis taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist süüteoga põhjustatud kehavigastuse või muu terviserikke eest, mida küll süüdistuse alusfaktides kirjas ei ole, kuid mida saab süüdistuses kirjeldatud teo ja `aggis kirjeldatud tõendite põhjal eeldada. 3-1-1-50-15 (tsiviilhagi esitamise nõue ainult kannutanul, õigusjärglastel pole) Kriminaalmenetlusõiguses ei tunta tsiviilhageja instituuti ja tsiviilhagi esitamise õigus kriminaalmenetluses on üksnes kannatanul (KrMS § 38 lg 1 p 2). Kannatanu on isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega ei saa menetlusõiguslikult võrdsustada kannatanuga tema õigusjärglast ehk pärijat, sest tema nõue süüdistatava vastu ei tulene vahetult temale endale kuriteoga tekitatud kahjust. Sel
annaabi.ee 
