Karistusõiguse üldosa
jt) või nende karistusseadustiku peatükki koondamise aluseks on subjekti erilised
isikutunnused (nt ametialased ja kaitseväeteenistusalased süüteod).
Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku
vastased süüteod (KarS §-d 88–112). Nende tegude hulka kuuluvad süüteod inimsuse vastu
(inimsusevastane kuritegu ja genotsiid), süüteod rahu vastu (agressioon, sõjapropaganda,
keelatud relvade tootmine ja levitamine), sõjasüüteod (nagu tsiviilelanikkonnavastane rünne,
keelatud relvade kasutamine jms) ning süüteod rahvusvahelise julgeoleku vastu (piraatlus,
õhusõiduki kaaperdamine ja lennuohutusvastane rünne).
Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude paigutamine kõigi süütegude
hulgas esikohale viitab nende tegude erilisele ohtlikkusele. Nende tegude eest on ette nähtud
ka seadustiku karmimad karistused (inimsusevastase kuriteo ja genotsiidi eest kuni
kahekümneaastane või eluaegne vangistus)
annaabi.ee 
