Loengute konspekt
I koosseisupärasus
II reaalsus
III õigusvastasus
IV kausaalsus
V süülisus
VI juriidilist vastutust kaasatoov
Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi.
Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks.
Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti
absoluutseid subjektiivseid õigusi.
Sellised jaotati kahte suurde rühma:
Delicta publica
Delicta privata
Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise
eristamine. Mõlemale omane teatud delikti struktuur ja liigtus.
Karistusõiguslikud deliktid
Tsiviildeliktid
Karistusõiguslikud deliktid. Need on süüteod.
Uue karistsseadustikuga muudeti ka kuriteo mõistet - võeti kasutusele mõiste 'süütegu'.
Süüteod ise jagunevad kahte liiki - kuriteod ja väärteod. Kuriteod omakorda jagunevad
esimese ja teise astme kuritegudeks, väärteod raskusastme järgi ei liigitu. Kuritegude
annaabi.ee 
