· Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Põhjused : 1. Sest neis piirkondades oli ristisõdadest palju räägitud. 2. Paljud rüütlid olid andnud vande mis nüüd vajasid lunastamist. 3. Sooviti oma noortematele poegadele ja vendadele seisusekohaseid valdusi hankida. 4. Oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Pööret möögamisjoni kasuks kiirendasid tõenäoliselt ka liivimaal tegutsenud tsitserlaste ordu mungad. · Tsitserlased olid euroopa üheks tähtsamaks idee kandjaks ja kaitsjaaks · Sellesse ordusse kuulus juba meihardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. (Riia) Piiskop Albert · Ristisõda sai hoosisse Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemisega. · Alberiti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. · Kogumaa pühendamine Neitsi Maarjale.
paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Eremiidid eraldasid end muust maailmast, pühendades end religioonile. Kartuuslased - Ordu asutajaks Bruno Klönist. Tegemist on ühe reformiorduga, mis loodi nagu paljudki teised reformiordud (nt tsitserlased) 11. sajandi lõpul. Bruno ei ole kirjutanud mingeid reegleid. Siiski on reeglid kirja pandud kartuuslaste jaoks, mis põhinevad benediktlaste reeglite ja nt Cassianusele. Õpetusest: Kartuuslased käsitlevad elu patukahetsusena ja Jumala tunnistamisena üksmeeles kogu inimkonnaga. Rõhk on eraklikul elul (enamus ajast oma kongis ja mediteerivad, söövad samuti seal). Kartuuslastele iseloomulikud jooned on veel: loobumine, askees ( eluviis,
annaabi.ee 
