ookeani saareriigid. Alates aastats 1980 on areng aeglustunud. Valdavad on hüdroelektrijaamad. Kaevandatakse kulda, hõbedat, vasemaaki ja boksiiti. Põllumaad on 11% ja istanduste all 5% territooriumist. Kasvatatakse taro, maniokki, bataati, jamssi, riisi, saagopalmi ja köögivilja, ekspordi tarbeks kookospalmi, kakaopuud ja ingverit. Indialased kasvatavad suhkruroogu jm teravilju, nemad peavad maad fidzilastelt või riigilt rentima. Oluline on banaani-, ananassi- ja tsitrusekasvatus. Karjanduse osatähtsus suureneb. Tähtis on meretransport. Imporditakse tööstus- ja toidukaupu, masinaid, naftasaadusi ja väetisi. Peamised kaubanduspartnerid on Austraalia, USA, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja Singapur. Kiiresti arenev valdkond on turism. SÜMBOOLIKA ·Fidzi lipp on aastast 1970. Helesinine väli sümboliseerib Vaikset ookeani. Ülal vasakul on Suurbritannia lipp mis osutab riigi seotusele Rahvaste ühendusega, ja paremal keskel on Fidzi vapp.
kvaliteediklassi apelsinides on väikesed ussid. Tõenäoline põhjus: vahemere-puuviljakärbes Ceratitis capitata (Selts kahetiivalised, sg kirjutiivalised Diptera: Tephritidae) või mõni teine puuviljakärbes nt. Anasterpha spp., kui puuviljad on pärit väljastpoolt EU-d. ( C. capitata pole Eestis ega EU-s ohtlike taimekahjustajate nimekirjas, kuna Eestis pole tsitrusekasvatus PM tegevusalana reaalne, mistõttu spetsiifilised tsitrusekahjustajad majanduslikku mõju ei põhjusta ja ka invasiivse võõrliigina tõenäoliselt siin kohastuda ei suuda. Euroopas on kahjur tsitrusekasvatuspiirkondades liiga tavaline, et teda ühenduse tasemel reguleerida. ( ( Mitte-Euroopa kirjutiivaliste sissevedu on taimetervise reeglitega keelatud, et vältida ohtu EU
annaabi.ee 
