Suur konflikt usu olemuses on tekitanud tohutuid vaidlusi selle olulisusega maailmas ja inimese elus. Kus algab müsteerium ja kus see lõpeb sellele küsimusele vastaks Karl Marx, et need leiavad oma ratsionaalse lahenduse inimese praktikas ja selle praktika mõistmises. Marx peab religiooni illusiooniks ja oopiumiks rahvale, väites, et religioosne viletsus on ühel ja samal hetkel nii tegeliku viletsuse väljendamine ja selle sama tegeliku viletsuse suhtes ka vastandumine. Saksa filosoofi tsitaatidest ilmneb, et religioon on midagi trivaalset ja aegunut, see on rõhutud olendi hingetõmme, armutu maailma südam. Marxi meelest õigustab kristlus antiikset orjandust, ülistab keskaja pärisorjust, mida ta kaitseb ning millega ekspluateerib inimkonda. Kristlikud sotsiaalsed printsiibid täheldavad klasside vajalikkuses. Edasi nõutakse õiglast karistust patustele, või siis katsetust, mida issand enda lõputus mõttetarkuses läkitab lunastust nende pattude eest
Sten Kangilaski 12B Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" I osa Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... Raamat oli kohati üpris humoorikas, kui samas üldmulje põhjal tundus üpriski igav ja üksluine. Nagu puudus selline ,,säde" või mingi eriline põnevust tekitav osa. Raamat oli küll väga hästi kirjutatud, kuid siiski liialt üksluine. Tsitaatidest valisin välja need, mis mind mõtlema, naerma panid või lihtsalt mingil põhjusel silma hakkasid. Kuid samas kui süveneda siis kindlasti väärt lugemine. Häid/Huvitavaid/Mõtlemapanevaid Tsitaate: -,,Elame siin nagu kärbsed sitahunnikul," -,,Töö on töö, leib on leib, ei põlga üht ega teist./.../" -,,Ori oled siin, ori seal, orjaks oled jumalast loodud ja määratud." -,,Ehk mis naine see on, kes ei jaksa iseoma mehe peksugi välja kannatada! Aga kuis ta siis lapsi ilmale kannab
teiktas minus külavärinaid. Mulle meeldis ka see, kuidas Arvo Pärt koorilauljaid õpetas, sest ta ei teinud seda tavaliste sõnadega, vaid mõtetest pakatavate ja tähendusrikaste lausetega. Film oli hästi koostatud ja sai kohe aru, milline inimene on Arvo Pärt tegelikult. Ta on väga sõbralik ja armastav inimene, kes ei taha teistele kunagi halba. Temast õhkas soojust isegli läbi filmi. Tal on üks päevik, mida ta ise nimetab töövihikuks. Terve film põhiliselt oligi selle päeviku tsitaatidest koosnev, sest sinna oli ta üles märkinud kõik. Absoluutselt iga väike asi, mis juhtus oli sinna märgitud. Näiteks, kui ta parajasti väljas noote kirja pani, kukkus linnu väljaheide tema vhikusse ja tema oli selle üle õnnelik. Ta on inimene, kes leiab igale asjale mingi põhjenduse või loeb sellest midagi välja. Sellest väljaheitest luges ta välja , et ta on siit maailmast vaid väike osa. Mulle jäi meelde ka lause „Muusika on minu sõber“
Minu sissevaade Ristikivi teosesse ,,Hingede öö" Tsitaatidest lähtuv analüüs Teos on psühholoogiline, paneb alateadlikult mõtlema eksistentsi ja elus tähtsaimate faktorite üle. ,,Pimedus on kõigile ühtviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse samadust tahavad kõik välja uurida. Pimedus see on teadmine." Nii ,,Hingede öö" minategelast kui ka reaalset inimest köidab rohkem pimedusega seonduv kui valguses sündiv. ,,Hingede öö" minaisikul on lõputu huvi ja julgus minna edasi just sinna, kus on pime tundmatus
mõttes ka osa neist, sest luuleridadest on hästi välja tulnud, kuidas tema sees on rahutus, sest ta ei suuda leida seda miskit, mis täidaks tema hinge. Tamme keelekasutus on üsna vaba. Ta ei karda oma luuletustes ropendada ega nimesid nimetades kellegi kulul halvutavaid nalju teha. Näiteks on luuletuses „Külmale Maale“ kirjutatud read „Ja sitamaja taga maas lamab Edgar Savisaar põiki Marju Lauristini peal“. Tema ilmekamatest tsitaatidest tooksin välja „Mu tõne on raiutud porri“, „Elu on ju niigi virtuaalne reaalsus“. Arvan, et luuletus „Kuniks elul on antud veel olla“ on üks vähestest, kui mitte ainus tema luuleteos, mis on kirjutatud nö lahjema keelekasutusega ning pole nii räige ja otsekohene. Punkari luulet uurides võibki öelda, et tema loomingu peamiseks motiiviks ongi tema eneseleidmise ja hinge täitmise soov. Tema luuletuste sõnum on ikka kas otseselt või kaudselt seotud poliitikaga
Immendorf'I kunstis võidutseb äärmine literatuursus. Piltide aineks on enamasti allegooriad ja paljusõnalised jutustused ning vihjed. Kõige abstraktsemat ekspressionismi viljeles Gerhard Richter, kes kombineeris fotokunsti mahuliste pintslitõmmetega. Itaalia kunstnikest on neoekspressinistideks nimetatud S.Chia, M.Paladino, E. Cucchi ja F. Clemente. Kõik nad esindavad avalikult elektilisust, otsestest minevikunsti tsitaatidest või jäljendustest kubisevat figuratiivset maalikunsti. Chia armastas kasutada antiikplastikat ja Michelangelo ja Picasso eeskujusid. Chia piltides on esiplaanile nihutatud kohmakad, pisut deformeerunud figuurid, mis mõjuvad pisut gigantidena. Chia arvates on kunst isiklik ja subjektiivne identiteedi otsimine. 1980. aastate New Yorgi koolkonda ilmus ka mitu kohalikku neoekspressionisti, kellest kõige kuulsamad on Schnabel ja Salle. New Yorgis levis ka spontaansemat
teisest küljest. Lisaks pakub selle raamatu lugemine meeldivat ja kasulikku ajaviidet! Teiste lugejate arvamus Internetist teiste arvamusi lugedes märkasin, et paljude jaoks valmistas raskusi tihe ja kohati segaseks jääv sündmustik, kuid see oli ainus negatiivne külg. Paljud olid oma blogides kasutanud sellest raamatust pärinevaid elulisi ja tabavaid tsitaate. Sellest võib järeldada, et need olid märkimisväärsed ja läksid ka teistele korda. Neist tsitaatidest leiab igaüks enda jaoks sobiva mõtte või sarnasuse oma eluga. AITÄH!
Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium DESMOND TUTU Referaat Koostaja: Janika Kleemann Juhendaja: Agnes Ümarik Viljandi 2009 Sissejuhatus Desmond Tutu sündis 20. sajandil Lõuna-Aafrikas. Sisus annan ülevaate Tutu algusaastatest, tema isiklikust elust, õpingutest, auhindadest, kirjandusest, filmidest ning tsitaatidest. Desmond Mpilo Tutu sündis 7. oktoobril 1931. aastal Klerksdorpis, Lõuna-Aafrikas. Ta oli Lõuna-Aafrika vaimulik ja aktivist, kes sai kuulsaks 1980ndatel apartheidi vastasena. 1984. aastal sai Desmond Tutu teise aafriklasena Nobeli rahupreemia. Ta juhatas tõe ja leppimise komisjoni ja on praegu kirikuvanemate esimees. Tutu osaleb kampaaniates, et võidelda AIDS'i, vaesuse, rassismi ja homofoobia vastu. Ta on koostanud mitmeid raamatuid oma sõnavõttudest ja fraasidest. Elulugu
südametunnistuse järgi", noormees peab vägivalda võimalikuks ja õiglaseks. Raskolnikovi arvates võiks vägivalla abil maailma ebaõigluse õiglaseks muuta. Ta jagab inimkonna, et see ei muutuks mõrtsukate pesaks, kaheks leeriks: kurjusele ja passiivsusele alistunud enamuseks ja maailma ümber kujundavateks geeniusteks. Raskolnikovi teooria on kokku pandud võõrastest, vastuolulistest vaadetest ja tsitaatidest, mis praktikas kohe kokku vajub. Vastuolu valitseb noormehe ideede ja tegelikkuse vahel juba selleski, et kuigi ta on ratsionaalse idee pooldaja, käitub ta elus vastupidi jagab raha välja, ise seda lugemata. Dostojevski näeb noorte kuritegevuse põhjusena positiivse idee puudumist, pole millessegi uskuda, midagi austada ja millegi poole püüelda. Raskolnikov ei kasuta röövitud rahast sentigi. Pärast mõrva pole talle enam tähtis ei iseenda ega inimkonna heaolu
kultuurivahetusest. Mina tahaks just arutada kultuurilist globaliseerumist, kuna ma näen, et see valdkond on just tavainimesele vägagi tähtis. Ma arvan, et kultuurilise globaliseerumise kohta saab pigem öelda, et see on mõnes mõttes ikkagi parem kui halvem meie ühiskonnale. Olen olnud globaliseerumise vastu viimased aasta, kuna olen jälginud parempoolset poliitilist välismaa ajakirjandust. Kuigi ma enam täielikult ei nõustu Le Peniga, on mul siiski jäänud meelde üks tema tsitaatidest: "Metsikust üleilmastumisest on mõned saanud kasu, kuid enam jaolt on see olnud suuremale osale katastroof." Kultuuriline globaliseerumine on nn. maailmakultuuri teke ja lokaalsete kultuurinähtuste ilmumine globaalsele tasandile (hiina köök, telesarjad jms). Kultuurilise globaliseerumisega kaasneb väga palju tagajärgi, mis võivad olla nii head kui ka halvad. Sellega kaasneb näiteks rahvusvaheline kultuurivahetus, kus näiteks venelased saavad nautida Ameerika muusikalist
kõikjal Euroopas ja ka USAs. Elu viimane kümnend loominguliselt küllaltki viljakas; huvitus 12-heli tehnikast, kuid ei arendanud seda Uus Viini kk vaimus, vaid kasutas väga vabalt, seostas seda nt surma ja tardumusega (nt XII ja XIII kvartetis, XIV ja XV sümfoonias). Surma teema teostes üsna sage. XIV sümfoonias (1969) kummaline koosseis: sopran, bariton, keelpillid, löökpillid; Lorca, Apollinaire'i, Rilke luuletused surmast. XV sümfoonia (1971) kubiseb tsitaatidest helilooja enda minevikust, stiilidest ja teostest, mis teda on mõjutanud. 1974 valmis XV keelp.kvartett, mida peetakse helilooja reekviemiks iseendale. Samal aastal lubati taas lavale ooper "Nina". Viimane suurteos, Vioolasonaat valmis vaid mõned päevad enne surma. Mõned tähtsamad tunnusjooned Sostakovitsi helikeeles: Suurem osa loomingust on 20. saj lääne muusikaga võrreldes pigem konservatiivne, muusika lähtepunkt on
Fleimist räägime, kui sõnumite autor hakkab riidlema, rääkides teiste puududest, diskrimineerib soo, usu või millegi muu põhjal, kui autori sõnumid on liiga emotsionaalsed (tihti negatiivsed) ja provotseerivad skandaali. · Fluud (ingl. k. ,,flood", uputus) suured mahukad sõnumid foorumites või ajaveebis, mis kasutadav palju ruumi, kuid ei sisalda mingit mõtet (infot). Sellised sõnumid koosnevad hüüdnimedest, smailidest, tsitaatidest, slängist, abreviatuuridest jne. Tehniline fluud on häkkerite rünnak. Tegelikult see on suur kogus päringud, mille eesmärk on rikkuda süsteemi tööd. · Spämm (släng ingl. k. ,,spam" läbu, rämp) on mittevajalik ja mittetahetud informatsioon, reklaam, mis saadetakse emailile või sõnumivahetusprogrammides. Selline info võtab ruumi elektroonilises postkastis ja kasutaja tähelepanu. Üldiselt spämmi saadetakse saaja nõusolekuta.
Katk tappis ta. Romaani probleemid: Tänapäevale omaselt oli üheks oluliseks teemaks ja probleemiks armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes sellest ei teadnud). Teiseks probleemiks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid). Näited tsitaatidest: „Mina olen kõigest hoolimata Lembitu järeltulija.“ "Üks on loll ja teine on laisk ja mina pean üksipäini rabama. Kui sa ise ei tee, on tegemata kõik!" ,,Eks ikka mõisas! Ikka mõisas, kus mujal! Mõis on see neetud hädaorg!" „Vanadest pole üldse mõtet rääkida, nad varastaksid sipelgapesast okkad ka ära, kui saaksid.“ ,,Lõhnas nagu roos? No mis sa sellest siis suhu ahmisid! Kas sa's suvel lilli sööd? Justkui lehm!" Minu arvamus romaanist ja romaani kirjanikust: A
on selle süsteemi funktsioon. Kirjandusuurija, kes loodab tabada ideed, mis on lahti rebitud autori maailmamodelleerimise süsteemist, teose struktuurist, meenutab idealistist teadlast, kes püüab elu eraldada sellest konkreetsest bioloogilisest struktuurist, mille funktsiooniks elu on. Idee ei peitu mingis, isegi õnnestunult väljavalitud tsitaadis, vaid leiab väljenduse kogu kunstilises struktuuris. Uurija, kes seda ei mõista ja otsib ideed üksikuist tsitaatidest, sarnaneb inimesega, kes, taibanud, et majal on olemas plaan, hakkab lammutama seinu, otsimaks kohta, kuhu plaan on peidetud. Plaan ei ole seina sisse peidetud, vaid on realiseeritud hoone proportsioonides. Plaan on arhitekti idee, hoone struktuur on selle realiseering. Teose idee-sisu on struktuur. Kunstis on idee alati mudel, sest ta reprodutseerib tegelikkuse kujundi. Järelikult on kunstiline idee väljaspool struktuuri mõeldamatu. Vormi ja sisu
olevates andmebaasidest -korrastatud info kogumist- kus info on tihti ka uuem, kui paberkandjal 8. Info tõesuse kindlakstegemine -kontrollida tuleb erinevate organisatsioonide ametlikelt kodulehtedelt (ti.ee jne) 9. Scirus- Laiahaardeline ja ulatuslik teadusalase informatsiooni otsingumootor. Informatsiooni otsitakse ülikoolide, uurijate ja teadlaste kodulehekülgede hulgast, ka lehekülgedelt mida teised otsimootorid ei indekseeri. 10. PubMed- tasuta andmebaas tsitaatidest, täisartiklitest elu teadusest ja biomeditsiinlistest teemadest 11. HSE- health and safety excecutive,tema töö on ära hoida inimeste surmad, vigastused ja haigused töökohal 12. OHSA - Occupational Safety and Health Administration -kutse ohutus ja tervise administratsioon, tema ülesanne on tagada ohutu töökeskond 13. ETUI- European Trade Union Institute- ametiühingute instituut 14. Ohuala mõiste
aimatav ühiskonnakriitika või iroonia, Läbinisti linlikud motiivid Skulptuur- Mulaažide tegemine George Sagali jälgedes. Täielikult illusionistlikud, Alasti inimesed, kollaažid Neoekspressionism- Tärkas euroopas, Tõusu soodustas modernismi kriis, Postmodernismi üks variantidest, Eraldusid rahvuslikud koolkonnad Saksa kunst- dünaamiline, iseseisev Itaalia kunst - Esindavad eklektilist, otsestest minevikukuntsti tsitaatidest või jäljendustest kubisevat figuratiivset maalikunsti Jonathan Borofsky-New Yorkist, Tahtis väljendada oma tundeid, Hakkas looma installatsioone, kuhu koondas erinevaid üksikteoseid, mis kajastasid tema teadvuse seisundit Grafiti- Sai alguse New Yorgis, Noortekampade anonüümseks eneseväljenduseks, kes otsivad enda identiteeti ning trotsivad kehtivat korda KUNST MAAILMAS 1990-.. Pildiline pööre-
teenindajate jõulumelust väsinud näod veidike rõõmsamaks läksid kui nad mu totrat mütsi vaatasid. Avastasin poe lõpuotsast, et seal on ka filmide müük ning lastele arvutimänge, mõtlesin endamisi, et vertikaalne integratsioon on selles kaupluses tõesti hoogu kogumas. Leidsin aforismide raamaturiiuli ning jäin seda pikemalt jälgima. Mulle aforismid ja tsitaadid meeldivad, seal leidus erinevaid autoreid ning kogumikke mitmete autorite tsitaatidest. Otsisin Arthur Schopenhaueri sulest midagi kuna ta on üks mu lemmikuid kui kahjuks ei leidnud midagi. Uitasin veel sihitult ringi ning veidi aja pärast lahkusin poest ostu sooritamata. 2.2. Kauplus Rahva Raamat Päeval kella kahe paiku sisenesin esimest korda Rahva Raamatu kauplusesse mis oli värskelt kolinud pärnu keskuse kolmandalt korruselt Port Artur kahe kolmandale korrusele endise Apollo raamatukaupluse rendipinnale. Sisenedes märkasin et pinda on
Tuuakse algusesse kindel inimene või juhtum, kes illustreerib uudise teemat. Seda kasutatake tihti sotsiaalsetest probleemidest kõnelevates lugudes, et tuua kohe alguses sisse inimlähedust. • Detail. Esitatakse lühike lõik, mis toob välja teemaga seotud põneva või olulise detaili. Tõuseb esile emotsioon, hoiak, suhtumine. • Tsitaat. Uudis laseb peategelasel alustada uudist rääkides otse auditooriumile. Valitud lause võib olla kõigist tsitaatidest võimsaim, aga võib olla valitud ka selleks, et tooni anda sellele, kes räägib. Tsitaadid tuleb panna ütleja nimi samuti esimesse lõiku, et lugeja ei peaks kaua mõtestama, kes räägib. • Pöördumine või küsimus. Lugu saab alustada kasutades jutustava luse asemel nt küsilauset. See on sobiv siis, kui küsimus on midagi sellist, mille üle lugejad on mõelnud. Kõige parem on vastata esimeses lõigus, teises lõigus juba tuleb vastata.
7 ,,Es klingt wie ein wissenschaftliches Märchen". Richard von Kraft-Ebbing. 21.04.1896 -- http://www.uchtspringe.de/frd1896.htm 18 Maagilisel 1905. aastal ilmunud ,,Kolmes seksuaalteoreetilises essees", mis seisab psühhoanalüüsi autahvlil kohe ,,Unenägude tõlgenduse" kõrval, sõnastas Freud ühe oma kuulsaimatest tsitaatidest, võrreldes ema rinnast kõhu täis imenud imiku huulile ilmuvat naeratust orgasmijärgse rahuloluilmega. Selle idülli murrab ja kanaldab autoerootiliseks isa sümboolne sekkumine, kes valitseb ema läbi oma peenise, ja kohutab poegi kastreerimishirmuga. Tütardel tekib seevastu läbi peenisekadeduse samastumine emaga, millest hiljem areneb välja soov abielluda ja saada lapsi. Ema rinnast võõrutatud laps
Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan · Kroonika on ülistav, tehtud tellimustööna, ladina keeles Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks endale alluv maaala rootsistada. · Üles kirjutatud 12241227 Rootsi kuningad · Koosneb faktidest ja piibli tsitaatidest 15991611 Karl IX · Originaal pole säilinud, vanim ärakiri 14. sajandist 16111632 Gustav II Adolf · Eesti keelde tõlgiti ärkamisajal
sfääris. Loogika, mis teksti juhib, ei rajane “mõistmisel”. Tekst on teos, mis on vastu või omaks võetud kogu selle sümboolse olemuse täiuses. Teos tahaks omada kindlat tähendust. Ta pole vastuolus ühegi monistliku õpetusega, mille jaoks paljusus võrdub maailma kurjusega. teksti iseloomustab mõtte paljusus. tekst toimib läbi erinevate kultuurikeelte, mis moodustavad stereofoonia. Tekst moodustub juba loetud tsitaatidest, mis on ilma jutumärkideta. Ühtaegu paljusus ja tendents ühetähenduslikkusele. teos on tingitud tegelikkuse poolt, kuulub autorile, asetub oma kohale kirjandusloos, aga tekstil ei ole kindlalt fikseeritud isadust. autori viirastus võib tekstis ilmuda külalise õigustes. teos on organism, tekst on võrk. Teos on see, mida tarbitakse ja tekst on see, mis puhastab teose tarbimisest. Töös “Romaan ja romaaniline” on romaan range süntagmaatilise ja paradigmaatilise struktuuriga
Kas tööl on sissejuhatus ja kokkuvõte? Kas tööle on lisatud kirjanduse loetelu? Kas töö lisad on paigutatud töö lõppu? Töö sisu Kas kasutatud mõisted on selgelt välja toodud? Kas töö meetod on põhjendatud ja seda on töös korrektselt kasutatud? Kas kogutud materjal on esitatud ülevaatlikult ja selgelt? Kas kogutud materjali on analüüsitud? Kas tabeleid ja jooniseid on töös kirjeldatud, lahti seletatud? Kas autori enda mõtted on eristatud tsitaatidest ja refereeringutest? Kas töö teooriaosa on seotud uurimusliku osaga? Kas töö põhiosa on jaotatud peatükkideks? Kas peatükid on loogilises järjestuses ning üksteisega sisuliselt seotud? Kas töö sissejuhatuses esile toodud probleemile/hüpoteesile antakse kokkuvõttes vastus? Töö vormistus Kas töö leheküljed on nummerdatud? (aga lisal?) Kas peatükid on nummerdatud? Ega ükski pealkiri ei ole jäänud lehekülje lõppu? Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks?
!!!! XXIX. ESTONIAN SYMPHONISTS ABOUT CREATIVITY. 1 La Orquestra Sinfonica de Colombia. Bogota 1962, p.49. I have drawn up a short survey on the characteristic viewpoints of several composers about the sense and purposes of creativity. I hope that something essential and typical of the Estonian world view will rise to the surface. More creeds of other composers can be found in the text. It is up to the readers to draw their own conclusions. NB! SUUR OSA ALLJÄRGNEVATEST TSITAATIDEST TULEKS UUESTI TÕLKIDA RUDOLF TOBIAS On the other side of the classical and the modern, German and Romanic character the azure of the common beauty ideal is expanding… Progress itself stands in further organic development. A reformer is not a revolutionary, yet a sacred task falls upon him to direct the course of art evolution… Race music, of national colour! When something at all is leading to the formal hollow
annaabi.ee 
