“ Missuguse kõnekujundiga on tegemist? Riigikogu on esindusorgan, kus 101 inimest moodustavad uusi seadusi, mis ideaalis peaksid rahva seas tagama stabiilse sisekeskkonna ehk kaotama rahulolematuse. Kui rahulolematus säilib, tehakse midagi valesti. Autor on kirjeldanud situatsiooni, kus poliitikud on teadlikud rahva rahulolematusest, kuid eiravad seda, millele on tsitaadis viidatud kui käega rehmamisena. Kui Riigikogu lähtuks laia kõlapinda taotlevast vanasõnast: kus viga näed laita, seal tule ja aita, oleks olukord hoopis teisiti. A. Lobjakase väitest võiks välja lugeda järgmise „vanasõna“: kus viga näed laita, seal tule ja tee viga veel hullemaks. Koos rumalate otsustega tiritakse põhja ka Eesti ühiskond. Autor on kasutanud olukorra kirjeldamiseks metafoori. 4. Mida pidas kolumnist A
Sõda kui ühiskonna loomulik seisund varauusajal Sõda loomulik varauusajal, kohatu meie tänapäevaelus. Maailma ajalugu on kõige rohkem mõjutanud sõjad ning just seepärast oleme jõudnud staadiumisse, kus praegu asume. On raske, kui mitte võimatu kujutada 17.-18. sajandit ilma sõdimiseta. Sõjapidamine on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine, on öelnud Martin Luther. Selles tsitaadis peitub iva, mida praegune inimkond loomulikuks ei pea, kuid võimatu on vältida fakti, et elukorraldus varauusaegses ühiskonnas baseerus põhiliselt sõjapidamisele ja korraldusele. Terve ühiskondlik korraldus keerles ümber sõjanduse. Võeti kasutusele tulirelvad, loodi magasinisüsteem ja sõjakoole. Tänu magasinisüsteemi kasutusele muutus sõjavägi minu arvates veidralt mugavaks. See süsteem tõi justkui kaasa süvenenud mõtlemise nagu elu oleks ainult sõda
Noored tegid testi, et olla 100% kindel haiguses- nad mõlemad olid HIV+.Kati rääkis Juhanile tõtt, mille peale poiss minu arusaama järgi Kati maha jättis.Mihkel lubas Katit toetada vanematele rääkimises, aga tüdruk oli sellele vastu.Kati langeb masendusse, ei oska edasi elada ja valusat tõtt haiguse kohta alla neelata ning sooritab enesetapu maja katuselt alla hüpates. Käsitleksin lühidalt lavastuse pealkirja.Mulle meeldib väga,kuidas autor oma tsitaadis võtab pealkirja kokku ning nõustun 100%: „Tegin ükskord kirjaklambritest keti ning näppisin seda, kuni kett katki läks. Siis seostasin selle peategelase Kati isiksusega, mis on samamoodi tükikestest kokku vormitud. Tundub tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda." Lavakujundus oli hästi läbimõeldud,kuna lava oli pisike,olid kõik hädavajalikud dekoratsioonid ja rekvisiidid laval.Ukse paugutamis-,kohvi keetmis- ja komistamishelid tulid helimeistri käe alt.
pöördumise järel üllatusmomendi järgi Sõnaseletused Täpsustavad Liidete võrdväärsete lauseosad võimaluste korral Ümarsulud NT: viieprotsendi(li)ne Nurksulud Hääldus Tsitaadis [kus,kes,millal] Kaldkriips Valikuvõimaluste Järjestiku olevate NB! Ei tohi kasutada vahel aastaarvude vahel. lühendites. Küsitava / kahtlust Lauses üksiku Väidete lõppu ei panda äratava fakti järel. küsisõna järel. küsimärki, kui nad on
ja edasi liikuda, mitte niisama istuda ning et inimene on loodud suurteks tegudeks otsima ja avastama ja tõde kuulutama. Peategelane Faust ütleb: "Olen, ah, kõik läbi uurind: Mõtte-, arsti- ja õigusteadust ja ka Uut ja Vana Seadust kaua palehigis puurind. Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest." Selles tsitaadis räägib Faust, kuidas ta kogu oma elu on õppinud erinevaid teadusi, kuid lõpuks ei tunne ta end ikkagi targemana. Faust: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole." Siin tuleb välja see, et ta ei hinda oma teadmisi, sest ta ei tunne end targemana. See tuleb sellest, et ta pole leidnud oma õnne ja elu mõtet. Teos algab Issanda ja Mefistofelese kihlveoga, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt
olulisemad. Kliendi suurema rahulolu taotlemine ei tähenda kõigile kliendi soovidele vastu tulemist, mis enamasti nõuaks parimaid tooteid madalaima hinnaga kõige meeldivamas keskkonnas, vaid õigete valikute tegemist, kuhu esmajoones panustada. Uuringud annavad vastuse, mis on kliendile olulisem ja aitavad näiteks otsustada, kas investeerida kaupluse sisustusse või teenindajate koolitusse. ( kasutatud allikas: http://www.emor.ee/klientide- rahulolu-vaartustamine-kasvab/ ) Antud tsitaadis ongi kõik ära öeldud milleks on vaja teha uuringuid. Ja mina nõustun antud lõiguga täielikult. Sellise uuringu põhjal saame teada, kas tuleks töölisi motiveerida või JKHK otsidda uusi töötajaid, vastavate uuringute järgi saame ka enda kaupa rohkem müüa ( vastavalt uuringule teha mingeid hallahindlusi ja teame mis tooteid veel sisse võtta). JKHK
mida talle räägitakse on pigem kasuks kui kahjuks, sest see arendab ka kujutlusvõimet. „Ärge pidage lastele kõnesid, mis on neile arusaamatud. Pole tarvis kirjeldusi, välist kõneosavust, kõnekäände ega poeetilisi ilustusi. Nüüd pole veel tegemist tundmuste ja maitse kujundamisega. Jääge alati selgeks, lihtsaks ja külmaks.“ Ma olen nõus ainult sellega, et pole tarvis kõnekäände ega poeetilisi ilustusi. Esiteks, selles tsitaadis on viga. Alguses ta kirjutab, et näidata inimesele asja ennast ja nüüd ta kirjutab, et pole vaja kirjeldusi. Ma arvan, et kirjeldused on vajalikud õpitava mõistmiseks, sest laps ei pruugi ise midagi tähtsat märgata või ei saa lihtsalt hästi aru isegi asja vaadates. Ma arvan, et lihtsaks ja külmaks jäämine õpetaja poolt ei ole väga hea viis kellelegi midagi selgeks teha. Just aitab kaasa see, kui osatakse rääkida hästi ja tuntakse oma eriala
olulisemad. Kliendi suurema rahulolu taotlemine ei tähenda kõigile kliendi soovidele vastu tulemist, mis enamasti nõuaks parimaid tooteid madalaima hinnaga kõige meeldivamas keskkonnas, vaid õigete valikute tegemist, kuhu esmajoones panustada. Uuringud annavad vastuse, mis on kliendile olulisem ja aitavad näiteks otsustada, kas investeerida kaupluse sisustusse või teenindajate koolitusse. ( kasutatud allikas: http://www.emor.ee/klientide- rahulolu-vaartustamine-kasvab/ ) Antud tsitaadis ongi kõik ära öeldud milleks on vaja teha uuringuid. Ja mina nõustun antud lõiguga täielikult. Sellise uuringu põhjal saame teada, kas tuleks töölisi motiveerida või JKHK 04.05.2012 Liina Põldra ÄR1 otsidda uusi töötajaid, vastavate uuringute järgi saame ka enda kaupa rohkem müüa ( vastavalt uuringule teha mingeid hallahindlusi ja teame mis tooteid veel sisse võtta).
Sellega meenub mulle Ernest Hemingway kuulus lause tema teosest „Kellel on ja kellel pole“: „Igast maailma sadamast võib leida vähemalt ühe eestlase.“ Pean nentima, et eestlane on inimene, kes tunneb uhkust enda üle. Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on öelnud: „Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris. Eestlane armastab Tammsaaret ja Kivirähki ning poetab laulupeol pisara.“ Ehala tsitaadis peitub eneseuhkus positiivses mõttes. Me loeme enda rahvuskaaslaste väärtkirjandust, räägime oma rahvuskeelt, elame omaenda riigis ning võtame osa eestlaste suursündmustest. Me peaks tundma rahulolu selle üle, et sellised võimalused meil rahvusena eksisteerimiseks on üldse antud. Eestlane on tõesti üks huvitav, kuid ka veidi imelik rahvus. Meie olemus jääb siiski kohati dualistlikuks. Väliselt paistame mõnikord tagasihoidlikud ning vaoshoitud, kuid
asjatuid sõnu; kerglast ja ülepakutud stiili Kui te otsustate kasutada tsitaate, tehke seda mõõdukalt ja põhjendatult. Tsitaadid tuleks valida lühidad, täpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi sündmuse kontekstis. Teemaga nõrgalt seotud vited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse väärtust. Kõik tsitaadid tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid küll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Ärge hinnake ühtegi arvamust kõrgelt ainult seetõttu, et see on trükis avaldatud. Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane: - valdab teemat; - oskab teadmisi kasutada; - oskab võrrelda, seostada; - oskab analüüsida, põhjendada; - oskab teha järeldusi; - oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; - oskab esitada oma mõtteid loogiliselt (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte);
keelereegleid ja käekiri peab olema loetav. Kui otsustad kasutada tsitaate, tee seda mõõdukalt ja põhjendatult. Tsitaadid tuleks valida lühi-dad, täpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, sündmuse kontekstis. Teemaga nõrgalt seo-tud viited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse väärtust. Kõik tsitaa- did tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid küll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Ära hinda ühtegi arvamust kõrgelt ainult seetõttu, et see on trükis avaldatud. Oluline on teemast mitte mööda kirjutada! Arutlus peab olema teemakohane, vastasel korral hinnatakse seda 0 punktiga. Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada; · oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi;
Thelepanuta ei tohi jtta keelereegleid ja kekiri peab olema loetav. Kui otsustad kasutada tsitaate, tee seda mdukalt ja phjendatult. Tsitaadid tuleks valida lhi-dad, tpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, sndmuse kontekstis. Teemaga nrgalt seo-tud viited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse vrtust. Kik tsitaa- did tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid kll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. ra hinda htegi arvamust krgelt ainult seetttu, et see on trkis avaldatud. Oluline on teemast mitte mda kirjutada! Arutlus peab olema teemakohane, vastasel korral hinnatakse seda 0 punktiga. Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas pilane valdab teemat; oskab teadmisi kasutada; oskab vrrelda, seostada; oskab analsida, phjendada; oskab teha jreldusi; oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta;
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused? Minu arvates ühes hüvelises riigis valdab inimesi imeline tunne - tunne, millest neil
Aga et minu saatus ja Jumala kavatsus läheks täide, siis lõi süüalune ägedas põgenemise hoos oma meelekoha vastu pingi teravat nurka ning vajus surnult maha sinnasamasse paika.") Selle tsitaadi lisamisel oma referaati oli mul kaks põhjust: esiteks arvan, et tänu Friedebert Tuglase Aino Kalda jutustuse ,,Reigi õpetaja" tõlkele saan ettekujutuse kasutatavast kõnelaadist, mis on iseloomulik perioodile, mida oma referaadi selles osas käsitlen. Teiseks on tsitaadis ilmekalt juttu sellest, millised tagajärjed võivad olla enesevalitsuse kaotanud õpetaja käitumisel. Kahjuks ei leidnud ma oma kasutuses olnud ajalooallikatest viidet sellele, kas tsitaadis kirjeldatud sündmus ka tegelikult aset leidnud on. Ajalooallikana kasutan Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ( Kallas 2008 ,162). Lempeliust süüdistati vallandamisel esiteks korralageduses. Ta ise ütles, et tema elamine ja
Ka Rabaraud tegi tantsitar Kaiega ühe väikese tiiru ning viskas Joosepile kahekroonise öeldes: ,,Kosjanarrile ta palk". Kaie ütleb Joosepile, et seda teost tahab ta tantsida igal pool ning Joosep vastab, et sobiv koht harjutamiseks oleks Tuulemäel. ,,Joosep Maarva haarab Kaie Skalle käest ning nad hakkavad ruttama müüda Tuulemäe järsakut üles"..... ,,Võimalik, et nad jõuavadki Tuulemäele, sest kuigi sihid on kaugel, asuvad imed ometi käegakatsutavalt lähedal." Tsitaadis teosest: · Rabaraud Anu kohta: ,,Ta oli nagu rändur, kes liikus mööda tolmavat maanteed, ilma et ükski mustusekübemeke oleks ta külge jäänud." · Rabaraud endast: ,, Olin ta kõrval nagu väeti laps, kes teeb oma mähkmed märjemaks, kuid õnnelik ema ei vihasta selle üle põrmugi, ta on ühtesoodu röömus, kas oled nüüd pai või voolad nagu kosk." · ,,Kaugem kui meie on siiski elu ise" Taavet Rabaraud · ,,Suurim õnnetus on inimese üksildus
mille saavutab sõna: "on" ka on sellel sõnal:"on" siduvväärtus, mis sõnal: "oleks" on oluliselt väiksem mõju lisaväärtuse andmisel, kuna pole olemuselt lõplik. Kuid lisaväärtust oli vaja anda järgnevale sõnale. Sõna: "siis" jällegi valitud sõna, kuna moodustab sidusa jätku tervikuga ja on ühtlasi antud tsitaadilõigu kandev element. Ühtlasi võib ütelda, et selle tsitaadi selgroo moodustabki just see terviklause, milles seisab sõna: "siis" Nüüd, kui isik on selles tsitaadis leidnud kontakti e. ta on samastunud sihtgrupiga. Siis antakse talle juhtnöör justkui möödaminnes; et no kui sul midagi muud teha pole siis... Kuid ometi pole see sõna neutraalne, kuna järgib kindlat järjestust ja on tingimuslikult käskiv- olles ühtlasi pehmendavaks vahe muhviks sellele järgnevale sõnale mis on juba käskiv - : kui nii... siis tee nii! Suunav. Sõna: "siis" oleks võinud asendada ka sõnaga: aga, no, eks. Kuid sellisel juhul oleks kannatada
mida on lihtsam oma teksti sobitada TSITEERIMINE Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: „Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt “ (Säljö, R., 2003: 263-264). TSITEERIMINE Pikema tsitaadi puhul ei kasutata jutumärke. Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna või kolm rida, on soovitav kasutada tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 1998). Sel juhul jutumärke ei panda. Nii vasakult kui ka paremalt jäetakse tsitaadile vaba ruum ja tekst joondatakse mõlema ääre järgi. TSITEERIMINE Näide: Euroopas sai mõiste „infoühiskond“ (information society) laialt tuntuks pärast seda, kui Martin Bangemann 1994. aastal esines
1p. Sotsialiseerumise kontseptsiooniga tegelemine võimaldab meil esile tuua selle, kuivõrd olulisel määral on inimene mõjutatud ...... poolt. A.) Ühiskonna 3p. Pierre Boundieu rõhutab kinkimisest rääkides järgmist: A.) See on esimene alturistliku Loomuse väljendus B.) See on osa sümbolilisest vägivallast C.) Kink muutub võlaks D.) Kinkimine väljendab hoolimist E.) Kinkimine on enim levinud modernses ühiskonnas 1p. Täida lünk J. Derrida tsitaadis: A.) „Puhta kingi olemasoluks on vajalik, et see ei avalduks, et seda ei võetaks kui kinki.“ 1p. Milliste teemadega seoses potlatch’i (avalik traditsiooniline sündmus külas – sünd, surm, pulm) enamasti näitena käsitletakse? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Kinkimine D.) Majandusantropoloogia E.) Sugulussüsteemid F.) Konfliktiteooria 4p. Märkige, milline väide seostub pigem sotsioloogilise või kultuuriantropoloogilise uurimistraditsiooniga:
Kirjaliku tekstiga probleeme ei ole, aga suulise teksti puhul tuleb aga teha suuline tekst kirjalikuks. Probleemiks on ka võõrkeelsed tsitaadid. Ja allikas ei pruugi kõnelda soravalt ja võib ise eksida. Tsitaat ja kirjakeel Probleem on see, et enamus tsitaadid on suulised ja sisaldavad argikeelt, slängi, murret ehk mitte kirjakeelt. Mittekirjakeelne sõnavara. Ajakirjandus kasutab tavaliselt kirjakeelt ja kõvades uudistes ainult kirjakeelt. Ehk tsitaadis ei saa kasutada kirjakeelest kõrvale minevaid väljendusi. • Ära tuleb jätta tsitaadid, mis on vulgaarsed, roppustega jne. Võib esitada siis, kui selleks on suur vajadus. Kui ei saa ära jätta neid, siis asendada ropud sõnud väljajätumärkidega. • Murde kasutamine on keerukas küsimus, kuna murre võib näidata inimest harimatuna. Ei tohiks murret kasutada, ainult siis kui see on loos selgelt asjakohane. Lisaks võivad
soovitud tulemus. (3) Rääkides kolmandast komponendist, peab tõdema, et tänasel päeval on raseduse katkestamine vähemalt teatud tingimustel seadusega lubatud ja seega ei ole seaduse alusel sooritatud raseduse katkestamine kehtiva õigusega vastuolus. Lugesin abortis ühes internet portaalis, kus ei ole kordagi rääkinud abordist kui mõrvast. Sõna "mõrv" esineb paaril korral aborti teinud naiste lugudes ja mõnes tsitaadis. Seda põhjusel, et aborte võidakse toime panna väga erinevates olukordades, väga erineva teadmise pinnalt ning väga erineva intentsiooniga, mis ei võimalda üldistusi teha. Küll aga on esilekutsutud abordist räägitud läbivalt kui süütu inimese tapmisest. (1) 2.1 Kuidas põhjendatakse aborti. Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgilisel teel või ravimite manustamise abil
Tema ema ja tema sõber Nolek olid Romani arvates rohkem, kui sõbrad. Roman ähvardas Nolekule, et räägib isale, kuidas too oli tema ema suudelnud. Nolak teadis, et see on vale, kuid teadis ka seda, et isa jääb Romani uskuma. „Nii et lind on pesas tagasi.“ (lk 246) Romanile ütles seda tema hea sõber Fredek. See tsitaat kirjeldab situatsiooni, kui Roman oli koonduslaagrist põgenenud ja vabatahtlikult tagasi tulnud. Tsitaadis võrdleb Fredek lindu Romaniga ja pesa koonduslaagriga. „Mulle tasutakse viimsel kohtupäeval“ (lk 146) Kruczek oli talunik, kes andis Romanile ja ta perele varjupaika. Kui Roman sai vabaks meheks, tahtis ta tänu avaldada ja külastas talunikku, kus ta end natside eest varjas. Roman tahtis talunikule maad juurde osta ja tasuda sellega, mida talunik oli ta heaks teinud. Kruczek oli põikpäine mees ega võtnud Romani abi vastu. Tasuda võis ainult Jumal, mitte keegi teine.
(Niisiis oleneb tulemus meist.) 15. Küsimärki ei panda kaudse küsilause järele (lause ei alanud küsisõnaga!): Iseenesest tekib küsimus, kas poleks olnud õigem vähem puhata. 16. Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted teosest või tuntud inimese ütlemised. Neid kasutatakse toodud väidete kinnitamiseks või mõttele suurema ilmekuse andmiseks. Autori kirjaviis tsitaadis säilitatakse, samas võib tsiteeritavast lausest mõned osad välja jätta. Väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega, lauseid aga mõttekriipsudega (enamasti nurksulgudes). Kui tsitaat, mille algult on sõnu ära jäetud, liitub tihedalt tekstiga, on mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab väljajättele juba väike algustäht). Näiteks F
refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75
refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja
mehhanismi seost. Elu, mis moodustab elusorganismi põhitunnuse, on mõeldamatu väljaspool tema füüsilist struktuuri, on selle süsteemi funktsioon. Kirjandusuurija, kes loodab tabada ideed, mis on lahti rebitud autori maailmamodelleerimise süsteemist, teose struktuurist, meenutab idealistist teadlast, kes püüab elu eraldada sellest konkreetsest bioloogilisest struktuurist, mille funktsiooniks elu on. Idee ei peitu mingis, isegi õnnestunult väljavalitud tsitaadis, vaid leiab väljenduse kogu kunstilises struktuuris. Uurija, kes seda ei mõista ja otsib ideed üksikuist tsitaatidest, sarnaneb inimesega, kes, taibanud, et majal on olemas plaan, hakkab lammutama seinu, otsimaks kohta, kuhu plaan on peidetud. Plaan ei ole seina sisse peidetud, vaid on realiseeritud hoone proportsioonides. Plaan on arhitekti idee, hoone struktuur on selle realiseering. Teose idee-sisu on struktuur. Kunstis on idee alati mudel, sest ta reprodutseerib tegelikkuse kujundi
siis kasutatakse pealkirja või pealkirja lühendit (esimesel viitamisel ka pealkirja). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Tsitaat peab vastama originaalile. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda juurde omapoolseid sõnu ega võeta ka välja autori sõnu. Tsitaadis ei tohi liita üheks erinevatest kohtadest võetud lausekatkeid. Väljajäetavad lauseosad asendatakse mõttepunktidega. Viide märgitakse kohe pärast lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Enamasti ei ole tsitaat pikem kui mõned laused. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata. Küll on aga vaja viidata allikale või autorile. Pikemate
KEELETEHNIKA Loetelud Teatud kohtades on võimalik koostada loetelusid. Loetelu iga liige peab vormilt sobima sissejuhatava osa loomulikuks jätkuks ja loetelu liikmed peavad olema nii sisult kui ka vormilt rinnastuvad. Muus tekstis sisalduva loetelu iga osa algab kas parempoolse ümarsulu ette või mõlemapoolseisse ümarsulgudesse asetatud tähe- või numbrimärgiga. See, kas loetelu ees kasutatakse koolonit või mitte, oleneb lauseehitusest. Nurksulgudesse pannakse: a) tsitaadis tsiteerja lisandus ja b) teatmeteostes sõnade hääldus. Sidekriipsu funktsioonid on ühendamine, asendamine ja lugemise hõlbustamine. (2004: 366 367) Lühendid Lühendeid tuleb kasutada säästlikult. Inimestele võivad jääda need sisutühjaks. On katkendlühendid, algustähelühendid, valiktähelühendid, liitsõnalühendid, sõnaühendilühendid. (2004: 368370) Numbrid Numbrid ühest kümneni ja numbrid sada, tuhat, miljon ja miljard kirjutatakse harilikult
täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kellegi teise töö või seisukohtade esitamine enda omadena (plagiaat) on keelatud. Plagiaadi ilmnemisel kõrvaldatakse õpilane kaitsmiselt ning tööd hinnatakse “puudulikuga”. Tsitaat vastab täpselt originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka eristuskirjade (sõrendused jm) suhtes ning see esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda sõnu juurde, autori mõtet muutvaid sõnu ei võeta välja. Tsitaadis ei tohi liita üheks lauseks mitmest eri kohast võetud lausekatkeid. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa ehk väljajäetavad (autori arvates liigsed) lauseosad või sõnad asendatakse kaldkriipsude vahel mõttepunktidega (/…/). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis kommenteerivat laadi
2 kasutada ka muuks tarbeks valmistatud riistu vibu (keelpillide eelkäija), kaabitsad. Edasi hakati valmistama juba eri liiki instrumente. Loodusrahvaste muusika on näiliselt lihtne: 1-häälne, meloodiad on lihtsad, sageli korduvad, väga suur roll on rütmil. Ometi ei ole korrektne nimetada seesugust musitseerimist või kultuuri ,,algeliseks", nagu ülal toodud eesti entsüklopeedia tsitaadis. Sõna ,,algeline" sisaldab endas hinnangut ja on selgelt taolist kultuuri alavääristav. Tänapäeva maailmas peaks olema juba elementaarseks saanud, et euroopalik kultuur ja valge inimene ei ole ülejäänutest ei ,,parem" ega ,,vägevam". Euroopa kultuur on lihtsalt täiesti teistsugune. Kaugemate regioonide kultuur sisaldab enamasti seesuguseid teadmisi ja oskusi, mis jäävad valgenahalisele haritud inimesele varjatuks. Teisi sõnu: ta ei taju selles kultuuris peituvat keerukust.
· asjatuid sõnu; · kerglast ja ülepakutud stiili. Kui te otsustate kasutada tsitaate, tehke seda mõõdukalt ja põhjendatult. Tsitaadid tuleks valida lühidad, täpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, sündmuse kontekstis. Teemaga nõrgalt seotud viited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse väärtust. Kõik tsitaadid tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid küll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Ärge hinnake ühtegi arvamust kõrgelt ainult seetõttu, et see on trükis avaldatud. Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada; · oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi; · oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; · oskab esitada oma mõtted loogiliselt (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 3. NÄITEID ARUTLUSTEST
Jaatajad väidavad, et riik tohi diskrimineerida kaasasündinud omaduste põhjal. See põhimõte ei kehti aga alati, kaasasündinud võib olla ka pedofiilia või nekrofiilia, ent need on ikkagi ebaseaduslikud. Ümberlüke 2: ründame tõestust. Tõestuse ründamiseks on kaks varianti: näidata, et tõestus ei kehti, näiteks: Jaatajad väidavad, et Eesti põhiseadus keelab meil diskrimineerida seksuaalse orientatsiooni põhjal. Ent nende toodud tsitaadis ei ole seksuaalset orientatsiooni kusagil ära märgitud, seega nende tõestus ei kehti Või näidata, et teil on parem tõestus: näiteks, et Euroopa Kohus on inimõiguste tõlgendamisel otsustanud, et samasooliste inimeste õigus abielluda ei ole inimõigus, mille riik peab oma kodanikele andma. Ümberlüke 3: ründame seost tõestuse ja seletuse vahel Jaatajad väidavad, et riik ei tohiks inimest diskrimineerida kaasasündinud omaduste põhjal. Me
” (22 d) Jutt on niisiis sellest, et käsitöölised kannavad oma erialase kompetentsi, mis on tõeline teadmine, väljapoole oma eriala piire, sellega aga 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. muutuvad nad ise seda märkamata ebakompetentseteks. Inimlik mitte-teada-suutmine käibki Sokratese käsitluse kohaselt ilmselt just nende “kõige tähtsamate küsimuste” kohta, millest eelpool toodud tsitaadis juttu oli. Inimese jaoks tähtsaim on küsimus: mis on hüve? Hüve on antiikse eetika üks kesksetest mõistetest ja Sokrates on antiikeetika küsimuseasetuse väljakujundaid. Kuid enne kui selle juurde jõuda, vaatame tema õpetuse epistemoloogilist komponenti lähemalt. Millist rolli mängib see tunnetus – “ma tean, et ei tea” – inimteadmises? Mõistmaks ühte filosoofilist väidet tuleb mõista seda küsimust, millele too väide on vastuseks. Sokratese osutatud
Näide: „Keelt ärgu peetagu mitte yksi mingi rahva tooteks, kes sellesse on vajutand oma iseloomu pitseri, oma rahvusliku individuaalsuse tunnusmärgiks ja moodustajaks, [---] vaid vaja temas enne kõike näha inimtoimingu abinõu, riista, MASINAT, mille otstarve on mõtteid väljendada ja seda sageli ka esteetiliste mõjude saavutamiseks! [---] Kordame veel: keel on riist, keel on masin.“ Johannes Aavik Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Refereerimisel jutumärke ei kasutata. Ühelauselise refereeringu korral paikneb viide lause sees. Näide: Muistsetest aegadest, kui eestlased olid Taara- ja hiieusulised, ei ole eriti palju nimesid säilinud kirjalike allikate puudumise tõttu (Mäeniit 2011: 61).
Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes 2000:18).
IV Religioonid tugevdavad grupi ühtekuuluvustunnet. Sageli kirjutati: ,,See rahvas ei usu midagi", kuid see tuleneb oskamatusest seda näha. Ajalooline ja mütoloogiline ajakäsitus: esimene on lineaarne ja teine on tsükliline. Nt: vb me peame selleks midagi tegema, et järgmine aasta ka ikka tuleks(rituaalid). Maiad ei hakanud hispaania konkistadooridele võib-olla sp vastu, et tolteegid olid seda juba varem teinud. Sündmused, mis on kunagi olnud, tulevad tagasi (13 aastat tsitaadis). Lucien Levy-Bruhl ,,Primitiivne mõtlemine" (1930): · Kollektiivsed kujutemad antakse kultuuri kaudu kaasa ja me kasutame neid kogu aeg. Eriti kollekriivsed on religioossed vaated ja kujutelmad. · Kollektiivsetel kujutelmadel on omad seaduspärasused. Usutakse salapärastesse jõudusesse ja nendega suhtlemisse. Loomulikku ja üleloomulikku ei eritata. Primitiivne inimene ei otsi selgitusi ümbritseva tegelikkuse nähtusele, sest neid nähtusi ei võta ta
pidada Edgar Savisaare ja Eerik-Niiles Krossi vahelisi väljaütlemisi, kus Kross süüdistas Edgarit korruptsioonis. Edgar aga kasutas inimesest lähtuvat argumenti, mitte ainult ründamiseks, vaid ka autoriteedile viitamiseks. Argumentum ad hominem Edgar Savisaar „Ma ei arva midagi, see on ju Kross. Mida temast ikka arvata, temal ei ole selles valimiskampaanias kaotada mitte midagi, ta kõik juba kaotanud,“ ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar (Postimees 2013). Selles tsitaadis on vastase täielik halvustamine, siltide külgekleepimine. Ründamisele viitab halvustava kõlaga rõhusõna „ju“ – „See on ju Kross.“ Sellise rõhusõna abil loodaks Savisaar justkui, et ka iga lugeja mõistaks, et Kross pole väärikas mees. „Iga valimiste eel on midagi niisugust olnud. Mina olin küll selleks valmis, et nüüd tuleb ka. Eelmiste valimiste eel süüdistati mind Moskva rahas, tänaseks on selgeks saanud, et kõigil on
ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga hinnanguid (triangulatsioon), mida on formaalses kontekstis keeruline kontrollida. Viimasesse rühma kuuluvad väljundid on olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) ning neid saab ainult siis kindlaks määrata või mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist. Tsitaadis mainitutest kuuluvad siia tööalane konkurentsivõime, kodanikuaktiivsus ja piirideülene tööjõu liikuvus. Et õpirännet saaks kasutada pedagoogilise meetmena, siis otsime selliseid näitajaid õpiprotsessi käigus ning keskendume teguritele, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Näiteks võime valida õpiväljundi „kultuuridevahelise teadlikkuse suurendamine“. Välismaal
kuulsusejanuga (gloria taotlemine). Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Negatiivseks näiteks toob Caesari: tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada enda au. 13. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Ise ei pea ennast teistest kõrgemale tõstma. Selles tsitaadis väljendub kristlik alandlikkuse voorus. Aquino Thomas: püüab lepitada kristlikku alandlikkust ja au. Ta toob näidetena välja kristlikud pühakud, nt Pauluse ja Franciscuse, kes peavad end väärituks kõiges peale neile osaks langenud Jumala armu. Nad peavad ennast väärituks oma pattude pärast, aga kui Jumala au ja ligimese hüve seda nõuavad, on nad valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks, unustades iseennest selle juures. Ja kui selle eest
annaabi.ee 
