Aeg ei maksa midagi, maksab see, millest ta on täidetud E.Hemingway Aeg - see on miski, milles viibime praegu ning mida hindame kõige rohkem. Selge on see, et me ei saa anda üht ja sama hinnangut ajahetkedele, mida oleme erinevalt sisustanud. Milles seisneb tema väärtus? Peadmurdvaks küsimuseks osutub seegi, et miks raha eest saaksime lubada endale kõike, kuid aega , millest tunneme enim puudust, osta ei saa. Ajalennu kiirust me muuta ei suuda, ka ei saa aega ära kaotada või juurde tekitada. Ta on loomulik nähtus ning inimene loodust ja ta võimu ei murra. Vahel ei pane me aega tähele, teinekord jällegi tunneme puudust või tahame sellest mööda joosta. See kõik on tingitud erinevatest tegutsemisviisidest ja selle läbi ka meid valdavatest emotsioonidest. Väärtus kasvab, kui kasutad aega mõistlikult ja ennast rahuldavalt, aga kui kulutatud aeg ei ol...
,,Et seedida teadmisi, peavad need olema isuga alla neelatud." Oma igapäevaelus vajame me erinevaid teadmisi. Teadmisi, mis aitaksid meil hakkama saada erinevates olukordades ja teadmisi, mida saaksime kasutada erinevate ülesannete lahendamiseks. Selleks, et neid rakendada, tuleb neid omandada. A. France on öelnud: ,,Et seedida teadmisi, peavad need olema isuga alla neelatud." Kuid kuidas on õige teadmisi koguda? Meie, inimesed, oleme kord loodud nii, et kui meile miski ei meeldi, siis me seda ei tee. Kõikjal ringi liikudes kohtame me erinevaid inimesi, kes kõik omavad erinevaid teadmisi. Nendega koos olles avastame tihti enda jaoks uusi teadmisi. Mõningad neist pakuvad meile huvi, kui samas teised jätavad meid täielikult külmaks. Osad jätame endale meelde, et neid hiljem praktiseerida ja teistel laseme lihtsalt ununeda. Endale tuleb lihtsalt selgeks teha, kuidas me soovime oma elu elada ja ainult nii suudame leida need õiged te...
Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist · Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid · Tsitaat on alati jutumärkides · Tsitaat on ca 4 rida, tsiteeritud teksti · Tsitaadile lisatakse autori allika nimi, teose ilmumisaasta ja lehekülje number · Pikem väljavõte, tähistatakse kolme mõttekriipsuga
nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1.2 Esimese peatüki teise jaotuse pealkiri. Tsitaat ● Peab olema täpne ja vastama originaalile. ● Tsitaadi algusest, lõpust või kesket ära jäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid ... ● Tsitaat pannakse jutumärkidesse ● Tsitaadile lisa viide kust sa selle said! ● Viide sisaldab: Teos,teose väljaandmise Refereerimine ● On teise autori mõtte esitamine oma töös ilma oma poolse uuringuta. ● Refereeringu esitlusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori oma kommentaarid.
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5)
möödapääsmatuks eeliseks. Vaid inimene, kes on kogenud vabatahtlikku töö olemust, on võimeline kasutama saadud elutarkusi ja tugevat vaimu jõudu kogu oma ülejäänud elu tulemuslikult, säärane inimene on võimeline saavutama endale täiusliku elu. Solan on öelnud: „Õigluse idee maailmas tähendab, et igaüks saab hüvedest osa vastavalt oma võimetele ja panusele“. Säärasele marginaalsele tsitaadile toon ma paralleeliks võrdluse: vabatahtlik töö versus tööpuudus. Miks? Leian, et inimene, kes on on oma elus teinud vabatahtlikku tööd, ei pea kunagi vaevlema tööpuuduse küüsis. Kuidas? Sest vabatahtlik töö annab väärtuse, mis võimaldab inimesel vastavalt oma võimetele panustama millekski. Teotahteline inimene leiab alati töö ja vabatahtlik töö taga peitubki teotahteline inimene. Tulevane tööandja, sõbrad ja keskkond hindab
isandaga, kes teda patusele teele juhatas, seega tagasiteed ei olnud. Valik pani aga peategelase maksma väga traagiliselt: see nõudis pettuse teel võidetud armastatu, naise ema, venna ning Fausti ja Margareta ühise lapse elu. Kui tõesti armastus Faustile noorest peast õnne ei taganud, siis tagantjärgi andis see talle hindamatuid kogemusi. Kui ta enne ei teadnud, mis on armastus, siis nüüd olid tema kahtlused kadunud, kõik oli läbi elatud. See vastab Goethe ühele kuulsale tsitaadile: "Igasugused kahtlused saab kõrvaldada üksnes tegutsemisega.". Kokkuvõttes võib öelda, et kui inimene otsib oma elu mõtet, siis paratamatult peab ta tegema ka halba, mis on humaanne, aga lõpuks jõuab ikka heani välja. Fausti tee enda elu mõtte leidmiseni oli pikk ja väga vaevaline, samuti ohvrite- ja ohverdusterohke, samas julges mees selle raske eneseotsingute teekonna ette võtta. Ta oli piisavalt enesekindel, et otsida, luua kahtlusi ning viimaks leida.
Tsitaat: Kui sa arvad, et seiklus on ohtlik, siis proovi rutiini. See on surmav. Seletus: Tsitaadi juhatab sisse avangardina sõna: "Kui" andes sellega kogu tsitaadile selektiivse tähenduse, mis näitab ühtlasi kätte sihtkrupi: (keegi arvab, on arvamusel) samuti lapsed või ka kahtlejad: "Kui sa arvad" Sellega on pöördutud teatava sihtgrupi poole kompavalt, võiks lausa ütelda püüdvalt, sest lause ehitus on rajatud selliselt, et isik jääb (hetkeks) mõttese: kas ka tema on keegi kellel on arvamus või ta on kahtleval seisukohal. Aga sõna: "kui" on samas piisavalt neutraalne, et vältida kriitilisemat
õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt “ (Säljö, R., 2003: 263-264). TSITEERIMINE Pikema tsitaadi puhul ei kasutata jutumärke. Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna või kolm rida, on soovitav kasutada tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 1998). Sel juhul jutumärke ei panda. Nii vasakult kui ka paremalt jäetakse tsitaadile vaba ruum ja tekst joondatakse mõlema ääre järgi. TSITEERIMINE Näide: Euroopas sai mõiste „infoühiskond“ (information society) laialt tuntuks pärast seda, kui Martin Bangemann 1994. aastal esines ettekandega „Europe and the Global Information Society“ Euroopa Nõukogu istungil. Ta kirjutab: See on revolutsioon, mis põhineb informatsioonil. Informatsioon omakorda on inimteadmiste väljendus.
Mõnel juhul on need ülearused, kui osutatakse kõneleja žestile, mis kordab tegelikult tema sõnu. Teisel juhul annavad nad emotsionaalse lisainfot. Sellisel juhul tuleks kasutada rääkimisverbi ja lisaks mitteverbaalset tegevust edasi andvat sõna. Harva vajalik. • Tsitaati saab omistada ainult ühele inimesele. Saatelause asukoht Saatelause paigutamiseks tsitaadi suhtes on kolm võimalust: • Allikaviide eelneb tsitaadile. Seda kasutatakse siis, kui allikas ise on uudises olulisem kui tema öeldu või kui tahetakse rõhutada ütlejat. Seda kasutatakse tsitaadi alguses, mis järgneb vahetult mõne teise isiku tsitaadile, et mitte tekitada lugejas segadust, kes kõneleb. Kasutatakse mitmelauseliste tsitaatide puhul. Sobib meediasse. • Allikaviide on tsitaadi keskel. Sobib kasutamiseks mitmelauseliste tsitaatide puhul, mil ta pannakse tavaliselt esimese lause järele
kasutada. Tõestusmaterjal Nagu öeldud, on argumendi üheks olulisimaks osaks tõestusmaterjal, ilma milleta on iga argument vaid suurem või väiksem hulk sooja õhku. Vaatame nüüd, mõningaid enimkasutatud tõestusmaterjalide liike: Viitamine Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui viidata mõne inimese tsitaadile ajalehes, tuleks öelda, mis ajalehega on tegu ja kunas kõnealune artikkel on ilmunud. Mingit uuringut või statistikat kasutades tuleks öelda, kes ja kunas selle on läbi viinud. Kokkuvõttes. Üks korralik argument võiks välja näha umbes nii: Väide: Eesti tuleks legaliseerida homoabielud, sest riik peab kõiki oma kodanikke võrdselt kohtlema Seletus: Demokraatlik ühiskonnas on kodanikele tagatud palju õigusi nagu näiteks sõnavabadus,
2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida 14 TTÜ majandusteaduskonnas kasutatakse nimelist viitamissüsteemi (Viitamine 2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“).
mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel.
2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida 14 TTÜ majandusteaduskonnas kasutatakse nimelist viitamissüsteemi (Viitamine 2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“).
sissejuhatajas (mitte juhendaja). Põhiosa: o Töö sisulises isas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; o Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; o On oluline, et refereeringutele lisab töö autor oma poolse kommentaarid. Tsitaat: o Peab olema täpne ja vastama originaalile; o Tsitaadi algusest , keskelt või lõpust ära jäätud sõnade asemele pannaks mõttepunktid (...); o Tsitaat pannakse jutumärkidesse; o Tsitaadile lisa viide, kust sa selle said. Viitamine: o Töös esitatud andmetele, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb viidata allikatele (näidatakse koht, kust andmed on pärit); o Viitamissüsteem peab ulatuses olema ühtne joon all või teksti sees sulgudes; o Kõik kasutatud allikad peavad olema viidetes; 19
Tsitaate kasutatakse juhul, kui on vaja edasi anda täpset seisukohta kasutades selleks teise au- tori väljendusviisi. Tsitaat peab vastama originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka rõhuasetuse poolest. Tsiteerima ei pea kogu lauset, väljajäetut võib märkida mõttepunk- tidega /.../. Lause keskele või lõppu lülitatud tsitaati alustatakse väiketähega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu, isegi kui tsitaat asub lause keskel. Viitamisel lisatakse ümarsulgudes autori nimi, väljaande ilmumisaasta ja kasutatud leheküljed. Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine ei ole enam vajalik. Näide: „Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel /…/” (Aarma, Kalle, 2005, lk 101).
üks pool öelda, et surmanuhtlus ei ole põhjendatud, sest sellega kaasneb teoreetiline võimalus, et süütu inimene võidakse hukata ja üksnes juba selle teoreetilise võimaluse pärast ei tohiks surmanuhtlust kasutada. Viitamine Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui viidata mõne inimese tsitaadile ajalehes, tuleks öelda, mis ajalehega on tegu ja kunas kõnealune artikkel on ilmunud. Mingit uuringut või statistikat kasutades tuleks öelda, kes ja kunas selle on läbi viinud. Kokkuvõttes. Üks korralik argument võiks välja näha umbes nii: Väide: Eesti tuleks legaliseerida homoabielud, sest riik peab kõiki oma kodanikke võrdselt kohtlema Seletus: Demokraatlik ühiskonnas on kodanikele tagatud palju õigusi nagu näiteks sõnavabadus,
Uurija analüütiline tekst peab olema mahukam kui tsitaadid ja näited. Mitte mingil juhul ei saa loota, et tsitaadid n-ö räägivad enda eest. Tsitaadid ning autori omatekst peavad olema selgelt eristatud. Üheks levinumaks viisiks on tsitaatide esitamine kaldkirjas, pikemate tsitaatide (rohkem kui kaks lauset) puhul tuleks need esitada eraldi lõikudena. Sageli osutub otstarbekaks eraldi lõikudena esitatud pikemad tsitaadid nummerdada see võimaldab vajadusel viidata eespool esitatud tsitaadile ka hiljem, tsitaati kordamata. Eriti kõnekate või iseloomulike detailide esiletõstmiseks on tavaks kasutada sõnade või fraaside allajoonimist. Diskursusanalüüsi (sealhulgas Faircloughi lähenemise ning argumentatsiooni analüüsi võtete) tulemuste eeskujuliku esitamise näidet pakub Lennart Kompi bakalaureusetöö (2008). Sageli soovivad uurijad diskursusanalüüsi tulemusel piiritleda ja nimetada omapoolseid
12 Kirik ei võidelnud ägedalt mitte illusionismi kui kunstiliigi, vaid selle rahvalike väljendusviiside vastu. Kirikuisad õnnistasid endiselt trikkide ja illusiooniautomaatide kasutamist usupropaganda eesmärkidel. Moodustati isegi kirikumustkunstnike ordusid, kelle liikmed said omavahel kogemusi jagada ning anti välja käsiraamatuid, milles tutvustatavate trikkide juurde kuulus viide Piibli tsitaadile. 1.3. Renessanss Veidi vabamalt said hingata 16. sajandi illusionistid. Selle sajandi teisel poolel sai alguse suur pööre ajaloos, mida on hakatud renessanssiks kutsuma. Kokku varises seni kõigutamatult seisnud kiriklik võim ning austuse objektiks tõusis antiikaja kultuur. Suurenes inimeste huvi teaduse ja neid ümbritseva maailma vastu, pea igaüks tahtis midagi avastada või leiutada. Muutused puudutasid ka mustkunsti, tekkis uus illusionismi alaliik, naturaalmaagia.
vooruslikud inimesed, kujundada nende iseloomu, rajada uue riigi, uue valitsuse, ta loob ühiskonna koos selle moraali, usu ja majandusega... 23 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Eesmärk pühendab abinõu. Machiavellit tuntakse selle lausungi järgi, kuid ta pole seda otseselt kunagi öelnud. Seda ütlust kasutatkse viitena tsitaadile: "kõigi inimeste tegusid, eriti valitsejate tegusid, kus ei ole enam edasikaebamise võimalust, me peame vaatama lõplikku tulemust." Machiavellit kujutatakse kui jõu ja pettuse abiga valitsemise propageerijat, valitsemist iga hinnaga, eesmärk pühendab abinõu absoluutsel kujul, kuid Machiavelli on pigem teatud osas amoraalne kui ebamoraalne. Ta ei ole sihiteadlik satanist (kurjuse ja silmakirjalikkuse ülista), keda ka temas on nähtud, ta ju ei ole
9) Poliitikas loevad tulemused. Ei loe protsessi määravad reeglid, õiged väärtused, vaid tulemused. · Selliseid dihhotoomiaid on poliitilise tegevuses alati ju olnud - sõda rahu nimel, vägivald vabaduse nimel, tuleriit hinge lunastuse nimel, ristisõda (Jeruusalemma sünagoogides oli veri põlvini!) Jumala nimel... Eesmärk pühendab abinõu Machiavellit tuntakse selle lausungi järgi, kuid ta pole seda otseselt kunagi öelnud. Seda ütlust kasutatkse viitena tsitaadile: "kõigi inimeste tegusid, eriti valitsejate tegusid, kus ei ole enam edasikaebamise võimalust, me peame vaatama lõplikku tulemust." Machiavellit kujutatakse kui jõu ja pettuse abiga valitsemise propageerijat, valitsemist iga hinnaga, eesmärk pühendab abinõu absoluutsel kujul, kuid Machiavelli on pigem teatud osas amoraalne kui ebamoraalne (eesmärk on tal pigem hea). Ta ei ole sihiteadlik satanist (kurjuse ja
annaabi.ee 
