ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus, arutlus . Selles küsimuses, sel teemal, selle ülev ümber diskussiooni ei tekkinud. Teadus+diskussioon, ümarlaua+diskussioon. Diskussiooni+klubi.Diskussiooniline4 res.surss <20:ressursi, res.surssi> TEHN toote töövältus; hrl mitm: varud, tagavarad; vahendid, tuluallikad, raha .Vallal ei jätku {ressursse} raha. Täis+ressurss, jääk+ressurss. Ressursi+ühik tsi.taat <20:-taadi, -.taati> osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist . Alustas kirjutist tsitaadiga Tammsaarelt vTammsaare tsitaadiga. Tsitaat piiblist = piibli+tsitaat zü.rii <1> (võistluse) kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon doku.men't <20:-men'di, -.men'ti> ametlik paber, kiritõend traditsi.oon <20:-ooni, -.ooni> pärimus, põlvest põlve edasiantu; pärandatud komme, tava; ajaline pidevus fas.saad <20:fassaadi, fas.saadi> hoone esinduskülg kommen.taar <20:-taari, -.taari> selgitav märkus . Tõlkija kommentaar. Olukord ei vaja kommentaare, on kommentaaridetagi selge
Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinnisesse asutusse seetõttu ei kahtlusta keegi, et ka meie võiksime olla ebanormaalsed. Nagu ütles filosoof Voltaire ,, Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja``. Selle tsitaadiga saan kinnitada, et kõik me oleme sarnased ja meie mõtlemine pole erinev nende mõtlemisest, keda peame ebanormaalseteks. (126 sõna) Isiklikult arvan, et need kinnised asutused muudavadki inimesed ebanormaalseteks, sest seal sunnitakse peale erinevaid ravimeid ning seal elamine tuleb rohkem kahjuks kui kasuks. Miks pole meid pandud kinni mõnda kinnisesse asutusse? Miks pääsesime just meie sellisest elust?
Naistelaagrid toimuvad ,,Tule ja tunneta end osakesena loodusest. Kosuta oma meeli ning naudi puhkust rahulikus looduses."Kui on jutumärgid ja see on tsitaat, peaks olema all nimi, kelle tsitaadiga on tegu v pole jutukaid vaja KAVA Saabumine pühapäeva õhtul kell 19.00. Tutvumine, ergutame meeli (inimesel on mitmeid meeli) ja keha ürditeega Jalutame looduses ning korjame materjali eesmärgiga valmistada endale energiavaip Lõkkeõhtu - valmistame nõgesekotlette Esmaspäev Hommikusöök - üks sõna tervislik puder või röstitud helbed, lisaks ürditee/ kohv.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Nende kahe salmi kohta arvan ma, et luuletaja ülistab hetke ja rõhutab, et aeg on väga väärtuslik ja liigub aina edasi. Teiseks näiteks selle kohta, et aeg tiksub aina edasi ja võtab kõik,mis võtta annab, tooksin ma näite Andres Heina luuletusest ,,Aeg". Aeg õgard on ei ealeski gurmaan kõik nahka paneb tegemata valikut ta kärssa kaovad lutikas ja vaal ja kerjusvanamoor kel pole palitut. Oma töö lõpetaks ma tsitaadiga : Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata !
kirjutas. Põhimõtteliselt on tsitaat sama mis otsekõne ja kirjutatakse alati jutumärkide vahele. Refereeringus annab autor küsitletava arvamuse edasi oma sõnadega. Refereering on oma olemuselt sama, mis kaudkõne ja jutumärke ei kasutata. Refereeringu puhul tuleb jälgida, et mõte saaks edasi antud ilma moonutuseta. Tsitaat või refereering esineb tavaliselt koos saatelausega. Saatelause annab infot selle kohta, kes arvamuse esitas ja millisel moel ta seda tegi. Kui tegu on tsitaadiga, siis järgneb saatelausele koolon ning tsitaat on jutumärkides (näiteks President ütles: "Üksteist tuleb vajaduse korral toaetada"). Kui tegemist on refereeringuga, siis koolonit ei panda. Saatelause ja refereering ühendatakse enamasti sidesõnaga et või moodustavad nad hoopis ühe tervikliku lause (President ütles, et vajaduse korral peab üksteis toetama. Presidendi arvates tuleks vajaduse korral üksteist toetada). Kui
Aeg on edasi läinud, aga inimene pole selle ajaga muutunud, ega muutugi. Vanemad ei pruugi aru saadagi kui hooletutes kätes nende laps võib olla ja nagu näha, siis sellised situatsioonid võivad halvimal juhul lõppeda traagiliselt. Teose sisu võtab hästi kokku etenduse kavalehel olev tsitaat -,,traagiline lugu, kus vanema põlvkonna moraalituse ja petlikkuse eest maksavad saatuslikku hinda järeltulijad." Järelemõeldes etenduse üle tuleb selle tsitaadiga nõustuda ning raske ongi midagi enda poolt lisada. Kahjuks ei ole ma küll Vihmari esimest lavastust sellest teosest näinud, kuid arvan, et teine lavastust sellest oli küll vaatamist väärt ning nagu ta ise ütles kommentaarides oma viimase lavastuse kohta, et tavaliselt lavastaja õpib midagi igast oma lavastusest ning seekord sai ta mingitele väga tähtsatele asjadele pihta.
usust mööda vaatama. Lahendust sellele probleemile välja ei tooda. Sissejuhatust on alustatud statistikaliste faktide väljatoomisega, millele toetub kogu ülejäänud essee oma mõttelaadilt. Teemaarenduses on Laht esitanud mitmeid probleeme ja neid põhjalikult arutanud. Analüüsimisel on jõudnud arusaamani, et religioon on vajalik inimkonnale, kuna ,,ta näitab sihte ja eesmärke, mis ulatuvad teisele poole inimese «mina» ja tema argitõeluse piire." Eelneva tsitaadiga võtab Jaan Laht kogu oma essee lõppsõnas kokku. Autor veenab lugejat endaga kaasa mõtlema, rõhudes järjepidevalt asjaolule, et Eesti rahvas peaks olema usklikum. Probleemid, mille üle arutletakse on ühekülgsed ja nõrgalt avatud. Üldiselt oli tegu ebameeldiva ja igava esseega.
aga ka argumenteeritud põhjust. See peab tulema iseenda seest. Samas olles teise poolt väljapakutuga nõus, julgusta ja tunnusta teda. Kui me ise hakkajad ei ole, siis tohi me ka nuriseda, et on igav, midagi ei muutu. Ei muutugi, kui istud kodus oma seisukohtade ja ideedega. Hoidume mõttetust virisemisest, keskendugem sellele, mis on Eestis hästi. Vähemalt oma riigi sünnipäeval oleks tore mõelda, et elame suurepärases kohas. Lõpetan tsitaadiga Ivo Linna laulust, mida peaksid eestlased alati mäletama: „Eestlane olla on uhke ja hää!”
emotsionaalset ja hingelist väärtust, mis on suuresti varieeruv iga inimese jaoks. Kurb tõsiasi on see, et inimesed ostavad endale esemeid, makstes nende eest kõrget hinda, tihti mõtlemata, kas neil on seda eset tarviski. Kuid siski jäävad nad arvamusele, et kuna see on kallis, on see ka oluline ja ülimalt väärtuslik. Kuigi inimesed on tänapäeval väga hästi kursis hindadega, tähistagu need siis toiduainete, elektroonika või muu tarbeeseme summat, pole ma siiski Wilde tsitaadiga täielikult nõus. Väga palju on siin maailmas asju, mis on täiesti hindamatud, kõige tähtsamad neist perekond ja sõbrad. Tunduvalt rohkem on inimesi, kes saavad aru lähedaste inimeste tähtsusest ja vajalikkusest, kui neid, kes seda täiesti ebaoluliseks peavad. Meie pered toetavad meid mistahes olukordades, ilma et peaksime selle eest midagi maksma või selle hinda teadma. Olen arvamusel, et enamus inimesed oskavad siiski väärtustada oma perekonda ja
mitte hoolida ning käituda endaga nagu teistegagi iroonilisel kokkusattumusel on üks neist inimestest mina, kuid seda teemat me lähedamalt ei puuduta. Tahaks veel öelda, et kui inimene pole suutlik eristama ihaldust ja vajadust, siis on tegu ühe vägagi veidra isikuga, sest mina leian, et inimesed ei vaja üksteist - nad võivad vaid tahta üksteist, kuid reaalselt ei ole mitte kellelgi vaja mitte kedagi. Kõne sooviksin lõpetada ühe tsitaadiga, mis tuleb Oscar Wilde'lt: `'Südametunnistus teeb meist kõigist egoistid.''
Enda jaoks tuleb leida midagi sellist, mis meeldib ja teeks õnnelikuks. Nagu on öeldud: ,,Kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis sa ei tee kunagi tööd." Kutselised õiged valikud on tõesti väga olulised meie eludes ning just õiged valikud on eeldus jõuda elus kaugele ja midagi korda saata. Ja isegi kui sa oledki väga tark ei usu paljud seda sind emakordselt nähes, kuna nad on skeptilised just sellepärast, et sul ei ole seda millegagi tõestada. Selle kõne tahaksin lõpetada 2 tsitaadiga: Leonid Breznev: ,,Ilma paberita oled sitavares, diplomiga aga inimene." Ning teine Thomas Henry Huxley: ,,Karjäärirredel pole sellel seismisek, vaid kõrgemale tõusmiseks."
lapsi, naisi ja mehi. Ta ise on öelnud, et see oli tema saatus, kõik oli ettemääratud ja tema järgis vaid Jumala tahet. Kuid siiski, inimese keerukusest ei olegi tihti lihtne aru saada. Kõige köitvavam on inimese juures siiski tema iseloom, emotsioonid. Minu arust on huvitav lihtsalt vaadata mööduvaid inimesi ja neid jälgida ning näha, mis põhjustab neil silmadesära, naeratusi, mossitamist ja lihtsalt sidet, mis on inimeste vahel. Ma nõustun A. H. Tammsaare tsitaadiga, sest tõepoolest ei ole midagi huvitavamat, kui inimene. Samas ei ole kõik nii üheselt võetav, sest iga inimene mõistab seda erimoodi.
Suurele, 1740) 8. ,,Huvid lahutavad, kuritegu ühendab.´´ (“Mérope”, 1743) 9. ,,Hirm järgneb kuriteole karistusena.´´ (“Semiramis”) 10. ,,Parem jäägu süüdlane karistuseta, kui et karistada saab süütu.´´ (“Zadig”, 1747) Kuna Voltaire pole selgitanud nende tsitaatide tähendust, siis võin ma eeldada, et ta saab aru nendest nii nagu mina. 1. Mina mõistan selle tähendust otseselt, selle tsitaadiga tahab ta väita, et Inglismaa sai vabaks just tänu sellele et Inglismaal ennem valitsenud isikud läksid tülli. 2. Ainuke mõte mis pähe tuleb on, et valitsus teeb kõike, et teatud asjad välja ei tuleks. 3. Mina saan sellest aru just nii: just kui admiral sureb, siis keegi peab sinna kohale tõusma. Ja just see julgustab kõiki andma endast parimat. 4
Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd Pierre de Coubertin sündis 01.jaanuaril 1863 ja suri 2.septembril 1937. Ta oli pedagoog, ajaloolane ja kaasaegsete Olümpia-mängude algataja. Ta oli ka see inimene, kes sai kuulsaks tsitaadiga "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." Coubertini eluteed kujundas väga võimsalt Kreeka luuletaja Pinadarose oodide köide, mis rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima (Sobonne’sse) ning mida rohkem ta seda õppis seda rohkem huvitus ta spordist ja pedagoogikast. Oma haridusteel mõistis Coubertin, et ka haridussüsteemis on vaja rakendada sporti.
ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine peaminister, väga targad sõnad :"Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Ma ühtin täielikult Winston Churchilli tsitaadiga. Demokraatial on küll miinuseid, kuid paremat sellest valitsemiskorrast tõesti veel leiutatud ei ole. Ma leian, et üks suuremaid miinuseid demokraatial diktatuuri ees on kohmaksu ja otsuste tegemise aeglus. Diktatuuris otsustab valitseja ainuisikuliselt ja vajadusel hetkeliselt. Seda ei suuda seni aga demokraatia, sest rahva arvamust ei saa hetkeliselt teada. Diktatuuri puhul võib see otsus tulla küll väga kiiresti, kuid kui eesotsas on ainult enda
Mida ihaldab Faust südaööl? Kirjuta tsitaat! (Kui….) ‘’Kui elada ma saaksin maagiata ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene’’. 5. Mis roll on Murel ja mis tema külaskäik kaasa toob? Mure jäi Fausti süngeks saatjaks, ta sai lukuaugust majja sisse. Mure hingas Faustile näkku ning selle tagajärjel jäi Faust pimedaks. 6. Analüüsi Fausti viimast monoloogi (mida soovib veel teha; mida peab väärtuslikuks (vasta tsitaadiga!); millega seoses ütleb lepingus kirjas olevad sõnad?)! Faust mainib oma viimases monoloogis, et ta tahaks soost mäenõlval võitu saada, mülka muuta põllumaaks- see paneks ta töödele krooni pähe. Faust väärtustab seda, et rahvas oleks vaba vabal maal. ‘’Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal
Ettevõtte omanikud saavad kasutada tagasisidet selle parendamiseks. Kirjuta hästi- kirjuta korrektselt ja läbimõeldult. Ole grammatiliselt korrektne, kontrolli õigekirja ning väldi roppusi. Arvustuse põhitõed Peaks sisaldama: · Sissejuhatus: arvustatava teose autor, pealkiri, väljaandmise aeg ja koht. Alustada võib hinnanguga, kirjutada näiteks sellest, mis on teoses eriti hinnatavat. Alustada võib ka mõne huvitava tsitaadiga. · Teose autori elu ja loomingu lühike tutvustus. Teose teema. Teose osade ja ülesehituse tutvustamine: tegevusaeg ja koht, olulised sündmused ja tegelased; zanr. · Teoses käsitletud probleemidering; sõnum; keelekasutus. Teose võrdlemine: sarnasused ja erinevused võrreldes mõne teise teosega. · Teosele hinnangu andmine (mis meeldis, mis ei meeldinud), oma arvamuse põhjendamine. Lugemissoovituste jagamine. Mõned põhiküsimused arvustuse
juhib juhus. Valdavalt melanhoolse hoiaku (õlenukk) põhjuseks on puuduv usk unistuste täitumisse. Kui eesti kunstnikud maalivad maastikku, eelistavad nad kauneid pitoreskseid motiive, poola XIX ja XX sajandi vahetuse maastikukunstis domineerivad hoopis teised meeleolud. Miks kujunevad ka lihtsaimad poola kunstnike maastikuvaated enesestmõistetavalt rahvusliku siseilma avalduseks? Oma programmilist teost, ballaadi ,,Romantiline" (,,Romantyczno", 1822) alustab Adam Mickiewicz tsitaadiga Shakespeare'i ,,Hamletist": ,,Methinks, I see... / Where? In my mind's eyes". Võibolla vaatavad poola maastikumaalijad, keda kasvatati romantilise luule vaimus, maastikke hinge pilguga. Mickiewicz lõpetab ballaadi iseloomuliku sõnastusega: ,,Sul peab olema süda ja sa pead südamesse vaatama!". Mina püüan oma tudengitele sedasama edasi anda. Selleks, et mitte piirduda vaid viidetega hetkel ebapopulaarsele Mickiewiczile, tsiteerin ma siinkohal Baudelaire'i
Alatasa käis vaidlemine ja kaklemine täiesti tühiste asjade pärast. Selles samas romaanis kajastub suurelt eestlaste hoolas töökus. Usin ja töökas Eespere Andres mõtles alati sellest, mida tal ei olnud. Mõttes aretas plaane talu ülesse ehitamisest ja suurest saagist, selles hetkes, mis tegelikult eksisteeris, nägi ta ainult halba. A. Scopenhauer on öelnud ,, Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." Selle tsitaadiga võibki iseloomustada Andrese, üldistades Eesti talupoegade mõtlemist. Eestlasi iseloomustav kangekaelsus ja kinnist iseloomu esineb ka A.Gailiti teoses ,, Leegitsev Süda", kus taluperemees Taavet Rabaraud ei kannatanud oma tegeliku poja ema Anu Maarva elamist tema lähedal, ei kiitnud heaks poisi kuulsust ning elukutset. Samuti surus peremees alla oma tunded teenijanna vastu, mis vähegi oleksid näidanud tegelikku armastust.
Lisaks valisime veel kaks koodi. Esimene on analüüsitava isiku osatähtsus artiklis, st. kas Urmas Paet oli oma tegemistega artikli keskmes või ainult mainiti teda. Nagu diagrammilt näha, on Urmas Paet 35%-liselt suure osatähtsusega ja 42%-liselt pigem suure osatähtsusega. See näitab, et teemad on tugevalt välispoliitilised ning tema arvamused ja ettepanekud on väga tähtsad. Lisaks soovisime teada, palju on kasutatud artiklites tema tsitaate. Enim on 1-3 tsitaadiga artiklit, ühes artiklis sisaldub üle 7 tsitaadi. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et Urmas Paet oli antud perioodil ajakirjanduse huviorbiidis ainult seoses oma tööga Eesti Vabariigi Välisministrina. Lisaks võib oma rolli mängida tema minevik Postimehes reporteri ja ajakirjanikuna ajavahemikus 1994-1999. TLÜ Haapsalu kolledz 4
aastal, olles Tartu Ülikoolis esimesel kursusel. Enda sattumist sürrealismi juurde kirjeldab ta aga nii: "Mulle on meeldinud lapsest peale igasugu asju välja mõelda,". Eriti head inspiratsiooni 2 pakkusid ülikooli tollaste ideoloogiaõpetajate loengud ja seminarid. Näiteks tavatses üks õppejõud, legendaarne kummikäsi Reimann, esitada üsna sürrealistliku maiguga küsimusi. Näiteks: "Kuhu tekkis (1917. aastal) mõra?" Vastata tuli Lenini tsitaadiga: "Imperialismi alusmüüri tekkis mõra." Või: "Milline vanker lendas uppi?" Taas tuli vastata Lenini tsitaadiga: "Romanovite dünastia vere ja poriga määritud vanker lendas uppi." Kui see pole sürrealismi kool, siis mis see on? Sürrealistlikke nalju sai harrastada ka Küsimuste ja Vastuste toimetuses, kus Ehin pärast Sölkupimaalt tagasitulekut töötas. See väljaanne oli parteiajakirja Eesti Kommunist lisa. Sinna tööle pääsemise eelduseks oli male
of his generation 13. Üks minu lemmik autor one of my favourite authors 14. Üks 19.saj romaanikirjanikke one of the greatest 19 century novelists 15. Kas süzee oli keerukas was the plot difficult 16. Kurb lugu õnneliku lõpuga sad story with a happy ending 17. Pikk dialoog, peategelase ja tema ema vahel long dialogue between the main character and his mother 18. Ta alustas oma kõnet Skakespeare tsitaadiga-He started his speech with a quote from Shakespeare 19. Kuulus tsitaat armastuse kohta famous quote about love 20. Kirjeldav tekstilõik descriptive passage 21. Äärmiselt eristuv kirjutamis stiil a vey distinctive style of writing 22. Kangelane ja kangelanna hero ( heroes ) and heroine 23. Lugu toimub pariisis the story is set in Paris 24. Raamat põhineb Hemingway läbielamistele Hispaania kodusõjas the book is based
. Diplomaatilises ja akadeemilises traditsioonis on mõnikord kombeks pöörduda teatud järjekorras eraldi mõne osavõtja või osavõtjarühma poole (president, suursaadik, koosoleku juhataja, oponent, külalised vm). Kui kõnetatavaid eristatakse, siis tuleb jälgida, et kedagi välja ei jäetaks. Kui kõne eesmärgiks on kuulajaid köita või emotsionaalselt mõjutada, siis alustatakse mingi üllatusega sobivalt valitud tegelikkusenäitega, teemakohase tsitaadiga, kulumata anekdoodi või naljaga. Näide ja tsitaat sobivad ka nt populaarteadusliku ettekande alustuseks, aga teaduslikke ettekandeid alustatakse üldjuhul ratsionaalselt: tutvustatakse ettekande struktuuri ehk selgitatakse, millistest põhiosadest ettekanne koosneb, või võetakse ettekande põhisisu mõne lausega kokku. Ettekande ülesehitus võib olla põhimõtteliselt kahesugune. Üks võimalus on esitada
,,Uhkus ja eelarvamus" ehk kuidas üks pealkiri tabab paari sõnaga kogu romaani sisu ,,Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel tingimata naist on vaja. Kui niisugune mees kuskil silmapiirile ilmub, olgu ta tundmused ja vaated pealegi täitsa tundmata, siis on see tõsiasi ümberkaudsete perekondade meelest nii vastuvaieldamatu, et tulnukat hakatakse jalamaid selle või teise peretütre seaduslikuks omandiks pidama." Selle Jane Austeni tsitaadiga algab kirjaniku 1813.aastal ilmunud ning ühtlasi tema tuntuim romaan ,,Uhkus ja eelarvamus". Eelmainitud tsitaat võtab paari lausega kokku kogu teose põhimõtte ning süzee. Lugu armastusest ning kommetest keskendub Bennetite perekonnale, kes elavad Inglismaa küllaltki väikses maakohas. Bennetite perekonnas on viis tütart, igaüks erinevate käitumismaneeridega ning iseloomudega. Kõik viis õde on harjunud oma ema kinnisideega, et tuleviku kindlustamiseks on vaja jõukat abikaasat
vastu võtta seda kindlat infot. Siin pole mõeldud seda, et peab olema välja kirjutatud diagnoos. Pisikesest kiiksust piisab, et saada teada kogu müstilise eesriide taga oleva. ,,Tähtis ei ole see, kes mind sigitas, vaid see..." ...kelle eelmise elu hingejäänused olen pärinud. Arvatavasti sünnib hingeelu omapära saatuse tahtel, see lihtsalt kujuneb ja kujuneb, kuni lõpuks ongi saatuse määratud hing valmis Tsitaadid: ,,Teine oli tema kuuluvus enesetapjate kilda." Selle tsitaadiga sai mulle selgeks et enesetapjal on mitu tähendust ja nagu raamatuski öeldud ei tähenda see alati seda, et kiputakse oma elu kallale. Need inimesed lämmatavd ennast isoleerituse ja üksiolemisega. See on pikk ja igav protsess, mille lõppemisel on kaks varianti: kas see inimene sooritab enesetapu või ta lihtsalt sureb vanadusse. ,,Ilus on rahuolu, valutus, need talutavad, vimmas päevad, kus valu ja lõbu kumbki karjuda ei söanda..."
Teose peategelane on väike vaestelinnaosa poiss Timm Thaler, kes soovis rikastuda müüb oma naeru salakavalale hr. Tarukile, saades vastu võime võita kihlvedusid. Peagi hakkab kasuemaga elav Timm oma tehingut kahetsema ning soovis oma naer tagasi võita, suundub ta laia maailma. Läbinud mitmesuguseid takistusi, kogenud palju uut ja saanud muuhulgas proovida ka rikka pärija elu võidab Timm tänu headusele ja sõpradele oma naeru tagasi. Raamat algab väga tabava tsitaadiga: ,,Uskuge:/ mis tõprast eristab meid- naer on see." Leian, et see lause vastab täielikult tõele. Naeruga suudab inimene üle olla julmusest, kadedusest ja kõikidest muudest pahedest. Sama kinnitab ka raamatutegelase Jonny lause: ,,Naer on sisemine vabadus."(lk 91) Naeruta inimene võtab endasse kõik halva ning lõpuks hakab ta end tundma õnnetuna ja kõiges süüdi olevat. Siin kohal võib näitena tuua teose tegelased, Timm Thaleri ja Taruki. Ajal, mil
talitada juhul, kui uurimistöö autor soovib tsitaati esitada modifitseeritud kujul (nt jättes ära mõne sõna või lõigu)? Tsitaat e osund on täpne täht-täheline väljavõte tekstist, mis kattub täielikult originaaliga nii lause enda kui kirjavahemärkide jms poolest. Märgitakse jutumärkidega. Refereerimine on samuti teise autori loomingu kasutamine tekstis, kuid seljuhul juba konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. Erinevus tsitaadiga ongi see, et ta pole täpne väljavõte, vaid lihtsalt oma sõnadega kokkuvõtte mingist allikast. Kui autor soovib ära jätta sõna või lõigu, siis on see refereerimine 8. Millisel juhtudel kasutatakse ja millistel ei tohiks kasutada nö joonealust teksti? Kui tsitaat või refereering ning uurimistöö autori kommentaarid on mahukamad, st et ei sobi põhiteksti loogilisusega kokku, esitatakse need joonealuse tekstina. Joonealust teksti ei või kasutada
Enda sisimas peab sellele probleemile lahenduse leidma. Selle probleemi üle mõtlemine ei ole sugugi nii lihtne, kui võib arvata ja nii peab hakkama juba suhteliselt varajases eas sellele tähelepanu pöörama. Rikkaid ja kuulsaid inimesi nähes sooviks küll nende moodi olla, aga ometi, kas see tõesti teeks mind õnnelikuks? Marian Wright Edelman on öelnud, et kunagi ei tohi töötada ainult raha ja võimu nimel, kuna need ei päästa inimese hinge ega aita tal öösiti magada. Tsitaadiga meenub mulle ka üks mõistulugu, mida ma kunagi lugesin India sadhust ja luksuslimusiiniga Briti ärimehe kohta, kes askeeti palmi all istumas nähes peatab oma auto ja küsib, miks too seal istub ja midagi ei tee. „Miks ma peaksin midagi tegema?” ei mõista sadhu. „Noh, kui sa teeksid tööd, võiksid sa teenida raha, palju raha,” selgitas ärimees. „Ja mida ma siis teen, kui mul on palju raha?” küsis askeet vastu
Kahjuks on inimene kõige suurem ja jõhkram kiskja siin ilma ruumis ( maa peal ) . Erinevaid vägivalla väljendusviise välja tuues mõtlen , kas tõesti selline ongi meid ümbritsev maailm . Kus on ilusad asjad ? Armastus , rõõm , ühtsustunne , leppimine ja muud sellist ! On olemas , isegi seal peredes kus teinekord käib must must pilv üle . Kõik need tunded on ka seal olemas omal tahumatul ja märkamatul moell . Kuid lõpetuseks võiks öelda midagi helgemat . Lõpetaks ühe tsitaadiga : ,, Elu on just nii ilus kui ilusaks julgeme ta mõelda . Kes sellest kord aru saab , selle unistused täituvad ! " Julge hundi rind pidi olema ju rasvane ! TÖÖ ,,Pere vägivald" Kristy Tammeorg Kuressaare Täiskasvanute Gümniaasium Kaugõpe 11b 19.09.2009.a.
Diplomaatia oli vajalik ajutise suhtlemisvahendina perioodil, kuni kõik rahvad ei ole veel islami usku omaks võtnud. Bolsevikel oli ajutine diplomaatia vajalik kuni maailmarevolutsiooni võiduni. XI sajandist pärit memuaarid annavad hea ülevaate araablaste diplomaatiast. Saadikutena lähetati alati kaks isikut. Üks oli tähtis isik õukonnast ja teine oli õpetatud mulla. Kaasas oli kaks kirja. Esimene oli adresseeritud valitsejale, keda külastati. Kiri algas alati tsitaadiga koraanist, siis loetleti üle mõlema valitseja tiitlid. Sellele järgnes saadikuid kiitev lõik. Lõpus toodi ära saadikute volitused. Teine kiri oli määratud esimesele saadikule, kus olid instruktsioonid tegutsemise kohta. Kuidas tervitada, kellele kingitusi jagada. Omapoolsesse lepingu projekti ta muudatusi ei tohtinud teha. Kui võõrustaja riik lepinguga rahul ei olnud, võis läbirääkimisi jätkata, kuid otsustamiseks oli vaja saada uued instruktsioonid.
2 ,,Sõjast" on Clausewitzi tuntuim teos, mis avaldati alles pärast tema enda surma. See koosneb kaheksast raamatust ning võtab kokku peaaegu kõik, mida maapealse sõdimise kohta öelda võib. Üldise filosoofiaga ei olegi see nii väga seotud, pigem ongi seotud militaarfilosoofiaga ja ka sõjapsühholoogiaga. Tema teose võib kokku võtta ühe laialt levinud tsitaadiga tema raamatust: ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega". Oma raamatus ei püüagi ta õigustada ega ilustada sõda, ta lihtsalt üritab anda seletust sellele ja selle tekkele ning põhjustele. Olulisemad filosoofilised seisukohad: · Sõja analüüsimise dialektiline lähenemine · ,,Kriitilise analüüsi" meetodid · Võimude tasakaalustatuse loomus · Poliitiliste ja militaarsete eesmärkide seotus sõjas
moodi, kes on isekas ja soovib halba, kuid tegelikult on Maven täpselt samasugune nagu ta ema. Maven kasutas Mare ära ja reetis teda rängalt – „Igaüks võib ükskõik kelle reeta“. Cal arvas, et Mare on teistsugune, tema poolel ja et teda saab usaldada, aga kui ta sai teada, et Mare on Ergava Kaardiväe liige, oli ta Mares pettunud ja põhimõtteliselt oli valmis ta tapma. See kehtis ka vastupidi Mare silmis – „Igaüks võib ükskõik kelle reeta“. Selle tsitaadiga seostuvaid sündmuseid oli raamatus veel palju. See kehtib ka tegelikult meie maailmas, sest kunagi ei saa sajaprotsendiliselt kindel olla, mis teise inimese peas toimub. Ka kõige ustavam ja usaldusväärsem inimene võib teisele inimesele selja pöörata ja teda reeta.
Eukleidese ja Archimedese teoseid. Vabal ajal viis ta läbi omavalmistatud seadmete abil eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka, tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on juba Aristotelese poolt lõplikult lahendatud ning kõik kes sellele õpetusele vastu julgesid astuda, lõpetasid professorid vaidluse tsitaadiga " Magister dixit " ehk õpetajad on rääkinud. Kuid Galileo sellest ei hoolinud, ta oli hulljulge ning sihikindel noormees. Professorite arust tuli tema hulljulgust ohjelda, nii kooli hea maine pärast kui ka noormehe oma heaolu nimel. Nad saatsid lõpuks kirja Galileo isale. Vana muusik mainitses poega, kuid Galileo ei teinud hoiatustest väljagi. Lõpuks keeldusid Galileo õpetajad talle andmast ülikoolidipomit ning nii lahkus Galileo 1583.
me võime ainult oletada,e t armastus on suur, aga kui suur see tegelikult on, seda ei saa me iial teada. ,,Mõtlen, järelikult olen" (Filosoofia..., lk 140) Olen selle ütlusega täielikult nõus, sest kõik olendid mõtlevad. Loomad, linnud, inimesed ja kalad. Kuidas muidu oskaksid linnud sügisel lõunasse lennata. Ja kõik olendid mõtlevad kindlasti sellele kust ja kuidas süüa saada. ,,Kõigel on olemas oma mõistuslik põhjus" (Filosoofia..., lk146) Ma ei ole selle tsitaadiga nõus. Mina usun maagiasse. Ja olen veendunud, et kõigel ei saa olla mõistusega seos. Kõike ei saa mõista. Usun, et on olemas inimesed, kellel on üleloomulikud võimed, usun kummitustesse ja neil ei ole mingisugust seost nn ,,terve mõistusega". Minu väga lähedane inimene on isiklikult kogenud tervendaja võimeid. Ja kohtunud ka kummitusega. Ja minu üks sugulane omab mõistmatuid võimeid. Mõni inimene võib pidada seda lolluseks, aga mina usun sellesse.
Archimedese teoseid. Vabadel hetkedel viis ta omavalmistatud seadmete abil läbi eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on Aristotelese poolt lõplikult lahendatud. Mil iganes tudeng dogmaatilise õpetuse vastu protestida söandas, lõptasid professorid vaidluse tsitaadiga Aristoteleselt: ,,Magister dixit" õpetaja on rääkinud (skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile). Ja jutul lõpp. Kuid Galileo näol oli tegemist noore tudengiga, kes oli piisavalt hulljulge, et professorite dogmasid omaenda katsetega proovile panna. Tema hulljulgust tuli ohjeldada, seda nii ülikooli hea maine pärast kui ka noormehe hinge heaolu nimel. Nad saatsid kirja Galileo isale. Vana muusik manitses
Anna Haava naeris selle
loosungi välja luuletusega ,,<
puuduvad korrastatus, seotus, lõigud ja üldine loogika. Kirjutaja peab juhtima lugeja mööda loogilist teed arusaamiseni. Asjakohatu loba. Esseel peab olema fookus, mis aitab vältida ebaolulise info kuhjamist, mis on ette antud teemast täiesti mööda. Poolik vastus. Essee peab katma kõiki ülesande/küsimuse aspekte, mitte keskenduma vaid ühele. Domineerivad tsitaadid. Sellist tüüpi ülesehitus, kus on kasutatud äraleierdatud tsitaate, ei näita originaalse mõtlemise võimet. Tsitaadiga tihedalt täis pikitud essee ei saa kindlasti ainult selle eest rohkem punkte.
Tõlge peab sobima konteksti. Allika eksimused ja segane jutt Kõneleja jutt on vahel sisult segane või arusaamatu. Sellest olukorrast väljatulemiseks tuleks jälgida teatud põhimõtteid: • Tsitaadid peavad olema täpsed. Kahtluse korral tuleb allikalt ülekontrollida. • Ettevaatlik tuleb olla raskesti arusaadavate tsitaatidega. Sellisel juhul peab laused parafraasima arusaadavaks, lasta allikal ümbersõnastada või täiendada selgitava tsitaadiga. • Segasuse vältimiseks, peaks katsuma segaseid lauseid tõlkida üldarusaadavasse keelde kohe intervjueerides. Selleks saab allikas ise ümbersõnastada ja küsida kinnitust. • Vaikimisi võib parandada lohakusvigu, mis ei mõjuta fakte ega seisukohti. Tsitaadisse sekkumine Tsitaat on allika seisukoht, mis eristub reporteri tekstist ja seisukohtadest. Reporter ei tohi sekkuda allika tsitaati, et muuta seda endale sobivamaks või kommenteerida.
Teksti tõlgendamine, analüüs küsimustele oma sõnadega või ja mõistmine tekstinäitega; Teose mõistmist toetavad koostab teksti kohta sisukava, tegevused kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu; Küsimustele vastamine leiab lõigu kesksed mõtted ja tsitaadiga (tekstilõigu või sõnastab peamõtte; fraasiga), teksti abil oma detail, järjestab teksti põhjal sõnadega, peast. Teksti idee (peamõte) sündmused, määrab nende kavastamine: kavapunktid konflikt, toimumise aja ja koha; küsi- ja väitlausetena, minajutustaja, kirjeldab loetud tekstile märksõnadena. probleem, tuginedes tegelaste välimust,
elab mu ema on samamoodi kasutusel oma murrak, mis sarnane Otepää omale, kuna kuulusime varem Otepää kihelkonna alla. Nüüd sain ma ka aru, miks Otepää murrak nii Võru murdega sarnaneb. Kogu selle lisatarkuse juures, mis ma referaadi koostades sain, tekkis mul veel suurem huvi oma kodukoha murraku vastu ja ka soov seda rohkem rääkida, kuna nüüd mõistan sõnade tähendust paremini ja saan aru, mida mulle räägitakse või mida teha kästakse. Lõpetaksin oma referaadi sama tsitaadiga, mille tõin sisse sissejuhatuses, kuna see on minu meelest parim ütlemine, mis murrete kohta iial öeldud. ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja." (J. Hurt) 15 8. Kasutatud kirjandus Keem, H. 1970. ,,Tartu murde tekstid." Tallinn: Valgus Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E. Viikberg, J., Päll, P. 2002. ,,Eesti murded ja kohanimed." Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 30 10 16.10.2016 Tekstisisene viitamine - üldreeglid · Tekstisisene viitamise nimeviidetega APA stiilis: (Sanders, 1996); (Sanders, 1996, lk. 23); (Sanders 1996) · Lehekülje numbriga viitamine pole tingimata kohustuslik, välja arvatud kui: Tegu tsitaadiga Spetsiifilise informatsiooniga, mida võiks leheküljetäpsusega tekstist leida (nt. fakt, number, täpsed andmed, oluline väide) Mujalt allikast võetud skeemi, tabeli, graafikaga. Siis märkida allikas skeemi/joonise/tabeli alla. Näide: (Allikas: Sanders, 1997, lk. 56). · Kui tabel enda koostatud, siis (Allikas: Autor) · Kui lihtsalt refereeritakse tekstis esinevaid järeldusi ja ideid, siis leheküljenumbriga viitamine pole vajalik
Refereering on kasutatud lause, lõigu, mõtte või idee edasiandmine oma sõnadega. Refereeringu eesmärgiks on integreerida kasutatud idee autori mõttearendusse. Koostaja võib esitust kommenteerida või lisada omapoolseid seisukohti. Kui autor teeb kasutatud lauses, lõigus, mõttes või idees vaid minimaalseid muudatusi (nt vahetab ära sidesõnad, hõlbustamaks oma teksti koostamist), ei ole tegemist korrektse refereeringuga, vaid vääralt tähistatud tsitaadiga. Refereeringu viide võib olla põimitud refereeritud teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringus osutatakse kindlasti autori nimele (selle puudumisel allika pealkirjale) ja allika ilmumise aastale. Tsitaat ja refereering esitatakse viites leheküljelise täpsusega. 17 Kogu töö ulatuses tuleb kasutada ühtset viitamissüsteemi. Viide sisaldab ka leheküljenumbreid, loetelud mitte. 4
Kui noodinäide on mingist teosest, siis tuleb lisada taktinumbrid vms. konkreetset kohta määravad andmed ja viide kasutatud noodiväljaandele (ühe noodi puhul piisab töö algul kasutatud väljaande tutvustamisest). 3. Refereerimine ja tsiteerimine Kasutades töös kellegi teise teksti või materjali, tuleb viidata autorile (vt ka näide 1). Kui teise autori teksti kasutatakse algses sõnastuses, on tegemist tsitaadiga ja see tuleb nii tähistada. Tsitaat tuleb panna jutumärkidesse ja pikemast tsitaadist (üle paari rea) tuleks moodustada omaette lõik (mille võib ka visuaalselt eristada väiksema kirja ja/või nihutatud äärtega). Üldiselt on soovitav pigem kokkuvõtlikult ja oma sõnadega refereerida kui palju ja pikalt 5 tsiteerida
18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogiliselt järgneva sümboli juurde (n.: 8 °C). · Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: · kuidas esineda · kus esineda · kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms. Esitluse lõpetamine: töös esitatud järelduste ülekordamine, retooriline küsimus, üleskutse uute lahenduste otsimisele. 10.1. Esinemise struktuur: · Pöördu kuulajate poole · Tutvusta ennast · Ütle millest kavatsed rääkida · Ütle kui kaua Sa sellest räägid · Ütle, millal saab esitada küsimusi · Edasta enda sõnum
18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogili- selt järgneva sümboli juurde (n.: –8 °C). Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: kuidas esineda kus esineda kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms. Esitluse lõpetamine: töös esitatud järelduste ülekordamine, retooriline küsimus, üleskutse uute lahenduste otsimisele. SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium SISUJUHT Uurimistöö koostamisest 10.1
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta
käsitleb ta naudingu printsiibist lähtuvalt. Isegi enesetapp rahuldab enesetapjat ja sadism pakub mõnu sadistile / masohhistile. Selliseks oli kujunenud taustsüsteem, kust kahel mandril läbi kahe geeniuse teineteisest sõltumatute püüdluste sündis semiootika. Küllap võiks olla uute kriitiliste uurimuste teemaks, mil määral minu poolt käesolevas töös kirjeldatu mõjutas Saussure'i ja mil määral Peirce'i. Mina pean siinkohal targemaks lõpetada Einsteini tsitaadiga: The secret to creativity is knowing how to hide your sources. 22 Kasutatud kirjandus · Aristotle. Nicomachean Ethics. Hackett Publishing Company 1985 · Bentham, J. The Book of Fallacies. London: Hunt, 1824 · Borges, Jorge Luis ja Adolfo Bioy Casares. ,,Of Exactitude in Science". -- http://www.kyb.tuebingen.mpg.de/bu/people/bs/borges.html (05.06.2006) · Deely, John 2001
ja Igor Stravinski, Grigori Rimski ja Nikolai Rimski-Korsakov. Tegelased tihti kuulevad või mainivad mitmeid tuntud heliteoseid: "Jevgeni Onegin" kõlab, kui Ivan Moskva tänavatel Wolandit ja tema kaaslasi taga ajab, Meister mainib ooperit "Faust", kui kohtub esmakordselt Ivaniga. Ooperiga "Faust" on veel teisigi ühiseid jooni: "Siin ma siis olengi" (M&M lk 75) ütleb Woland seitsmendas peatükis Lihhodejevile, tegu on tsitaadiga eelnimetatud heliteosest. Esimeses vaatuses hüüab Faust:"Saatan, tule minu juurde!" ning Mefistofeles ilmub ja vastab:"Siin ma olen!". "Oh suured jumalad..." (M&M lk 17), "Oh jumalad!" (M&M lk 22), "Oo suured jumalad!" (M&M lk 214) jne. kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise.
tooks välja tähtsaima sõnumi. Kõne lõpus jõutakse tagasi algusesse: * pakutakse sissejuhatuses esitatud probleemile lahendusi, * vastatakse sissejuhatuses esitatud küsimusele. Kõne meeldejääv lõpetamine on oluline ka sellepärast, et enne lõppu muutub kuulaja taas tähelepanelikumaks. Lõpetamisviise on mitmeid: * lõpetatakse kokkuvoõtega eespool kõneldust, korratakse olulisemaid mõtteid; * lõpetatakse nalja, retoorilise küsimuse või efektse tsitaadiga; * veenmiskõne puhul lõpetatakse üleskutsega tegutseda, muuta suhtumist voi hoiakuid. Lennart Meri kõne lõpp Balti Assamblee 7. istungjärgu avamisel Tallinnas 1. detsembril 1995: ,,Väikesed rahvad moodustavad ju maailma elanikkonna enamiku. Aga nende hääl ei kõla veel küllalt valjusti, nad ei võta veel vajalikul määral osa maailma saatuse otsustamisest. See globaalne paradoks on omal moel ka Balti ühistöö paradoks. Aga maailm ilma paradoksideta oleks igav. Soovin teie 7.
annaabi.ee 
