- Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele.
Arenemas on turism ja puhkemajandus. Lihula vallas tegutsevad gümnaasium, põhikool, 2 algkooli, lasteaed, muusika- ja kunstikool, kultuurimaja, 4 raamatukogu ja muuseum. Lihula lipu kirjeldus Lihula valla lipp on jaotatud müürihambuliselt kaheks võrdseks horisontaalseks väljaks. Lipu ülemine pool on punane, alumine valge. Valge pool algab müürihambaga. Iga hamba pikkus on 1/9 lipu pikkusest, laius 1/7 lipu laiusest. põhjendus Lipuvärvid viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele. Lihula vapi kirjeldus Põigiti müürihambuliselt poolitatud kilbi punasel ülemisel poolel on hõbedane piiskopimitra. Alumisel hõbedasel väljal on kilbi alumisest servast tõusev musta mõõga käepidemepoolne osa. Põhjendus viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus
vaesus ja isoleeritus maailmast. (Lawrence 2001: 172) Nad leidsid maad 20 kilomeetrit Dijonist lõunas, mis anti neile konkreetselt eesmärgiga luua sinna uus klooster (Tobin 1995: 33). See maa oli tollal looduslikult peaaegu juurdepääsmatu selle võsastike tõttu, kuid Robert ja mungad olid veendunud, et see koht on just sobiv nende kloostrile selle juurdepääsmatuse ja ebaatraktiivsuse tõttu. (Knowles 1969: 68) Uus koht sai nimeks Citeaux (Tobin 1995: 36). Algusaastad olid tsistertslastele karmid. Kiiresti vahetusid ka abtid kohe peale kloostri rajamist sai abtiks Roberti asemel Alberic ning 1109. valiti abtiks Stephen Harding. (Lawrence 2001: 173) Bernard sündis 1090. aastal oma isa lossis väikeses linnas Burgundias pere kolmanda lapsena (Tobin 1995: 48). Räägitakse, et tema ema olevat Bernardi oodates näinud und, "nagu kannaks ta oma ihus haukuvat kutsikat". Üks munk olevat siis emale seletanud, et see tähendab seda, et lapsest saab oivaline jutlustaja
Kloostri aja- ning ehitusloost Tallinna Püha Miikaeli kloostri asutajateks olid tsistertslased, kes saabusid Läänemere idakaldale juba 12. sajandi lõpus. Dünamüne klooster, mis rajati 1205-1208. aastatel ning mille esimeseks abtiks oli hilisem Eestimaa piiskop Theoderic, oli nende esimeseks kloosterlikuks institutsiooniks. Sellele tuginedes hakkasid tsistertslased kloostreid rajama ka Eesti aladele. Tsistertslastele kuulusid viis: Kärkna ning Padise meeskloostrid ja Tallinna Püha Miikaeli, Tartu Püha Katariina ning Lihula naiskloostrid. [ 5, lk 10, 11; 6, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli naisklooster on vanim linnadesse rajatud tsistertslaste klooster Eestis. Taanlastele edukalt lõppenud lahingu tähistuseks püstitati arvatavasti 1219. aastal püha Ventseli kabel. Selle juurde asutasid Taani feodaalid 1249. aastal oma kuninga Erik IV Adraraha algatusel naistsistrertslaste kloostri
Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime perekonda ülal pidada seda peamiselt enda talu rajamise abil Maavaldajad olid huvitatud talupoegade meelitamisest enda maale, sest tühi maa makse sisse ei toonud. Tsistertslaste ideaal oli rajada enda klooster kaugesse paika muutis nad asustuse pioneerideks. Nt Loode-Eesti asustamine tänu Padise tsistertslastele. Algasid ka maaparandustööd (peamiselt 13. saj): ehitati tamme, kuivenduskanaleid jms. Algas ka väljarändamine ja Ladina-Euroopa kultuuri laienemine. Drang nach Osten pärineb algselt saksavaenulikust väljendusest: 19. saj sakslaste poliitika tõttu Poolas, hiljem võtsid sakslased selle ise postitiivse mõistena üle. Tegelikult polnud see sihilik protsess, ida germaniseerumine oli juhuslik sündmus. 12.-13. saj oli lääne pool
Mis seal siis oli? Kas oli seal kunagine eestlaste vana usuga seotud paik, kuhu tsistertslased oma ristiusukabeli rajasid? Kristlastele oli omane paganausu paikadesse omi kirikuid-kabeleid-kloostreid rajada. Võis ehk ikkagi kõige esimene puust kabel asuda Tondimäel endises kultusekohas? Mungad demoniseerisid vanad jumalad. Uuri sakraalne ala oli niivõrd võimas, et sinna nad ei söendatud esialgu oma asupaika rajada, vaid valisid midagi ääremaisemat, mis oligi tsistertslastele kohane. Süngetele legendidele võis anda hoogu ka nälja ja katkude ajal mõisnike uhkeldav elustiil, mis ilmselt päris palju lihtrahva tööd ja higi nõudis. Miks ei ole sealt aga midagi leitud peale ehitusprahi? Võimalik, et tegu oli ainult puuhoonega ja sellest midagi eriti leida ei olegi. Või on võimalik leiumaterjal jäänud kunstliku künka alla? Või asus "õige" Tondimägi veidi eemal praegustest varemetest ja kaevati lihtsalt valest kohast? Või olid
omale suure sõltumatuse. Samal ajal kasvab kiriku võim: 1153. a. Linköpingi kirikukongressil suudetakse panna rootslased maksma paavstile maksu. 1164. a. pühitsetakse Vana-Uppsalas ametisse esimene rootslaste peapiiskop. Rootsi XI-XIII saj 1248. a. Skänninge kirikukongressil likvideeritakse rootslaste usualased eritingimused (vaimulike valimine; toomkapiitel; vaimulike abielu). Enamik kloostreid (XII saj) kuulus tsistertslastele. XIII saj rajati frantsisklaste ja dominiiklaste ordude kloostrid. Rootsi XI-XIII saj Kloostrid edendasid linnaelu ja õpetasid talupoegi (aedade rajamine, haigete põetamine, tellisepõletamine). Mõjutusi toodi arhitektuuri, kunsti, käsitööle, õigusemõistmisesse ja perekonnanimede panekusse. Mõned rootslased asusid õppima välismaa ülikoolidesse. Rootsi XI-XIII saj Kuningal on kõige suurem mõju Götalandis.
annaabi.ee 
