Kloostrid keskaja inimeste jaoks
Benediktiinide kloostrid olidki keskaja algul ühed populaarsemad. Kuid hiljem said nendest
hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja
siis hakati rohkem rõhku panema palvetamisele ja jumalateenistusele ning munkade
töötegemine jäeti soiku.
Pärast seda hakkas järjest rohkem juurde tekkima erinevaid ordusid, kes rajasid erinevaid
kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid
nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.
Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma
kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja
rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt
rõhku haridusele