Imetajad: Delfiinid, Referaat
Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kulutades selleks minimaalselt energiat ideaalselt
voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude teket
liikuvate loomade ümber.
Viimastel aastakümnetel on delfiine põhjalikult uuritud ja tehtud olulisi avastusi.
Ilmneb, et neil loomadel on kõrgeltarenenud närvisüsteem. Mõned delfiiniliigid
harjuvad hõipsasti vangipõlvega, ilmutades hämmastavaid individuaalseks ja
gruppidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikid, võivad käskluste peale
täita mitmesuguseid ülesandeid. Valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja
ja võtes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis (sagedusega kuni 170
kHz), võivad koguni inimhäält matkida (alafiin). Delfiinidel on hästiarenenud
kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu ja orienteeruvad vee all, sõltumata
valgustingimustest. Praegusajal on delfiinlaste sugukonnas evolutsiooniline õitseng,
annaabi.ee 
