Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine
pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru
ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga
paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Eestis ei ole horisont ja
taevaekvaator paralleelsed, seetõttu esineb meie taevas ka tõusvaid ja loojuvaid
tähti. Eestis vaatatuna on vaid Põhjanaela ümbruses tähti, mis ei looju kunagi.
selliseid loojumatuid tähti nimetatakse pooluselähetasteks e. tsirkumpolaarseteks
tähtedeks. Ülejäänud tähed tõusevad idast (kagust või kirdest, sõltuvalt tähe
käändest). Kõige kõrgemale tõusevad tähed lõunataevas ja loojuvad seejärel
läänes (või käändest sõltuvalt edelas või loodes). Eestis võib näha ka
taevaekvaatotist lõuna poole jäävaid tähti, s.t. tähti mille kääne on väiksem kui
null kraadi. Need tähed ei tõuse kunagi kõrgele ja nende teekond lõunataevas on
lühike. Üks osa tähtedest ei tõuse meie taevas kunagi