ahtrist siis on sisse võtmine keerukam . Näiteks peab laev tegema tsirkulatsiooni . Sisuliselt teeb laev ringi peale traalnoodale ja selle tulemusena ei võta traalnoot vertikaalasendit ja ei lase kala välja . Paraja tuulega on see tegevus kindlasti vajalik . Ahtritraalimisel sellist asja pole vaja teha . Ahtritaalimisel on suured eelised , võrreles paratraalimiselmisega . Esiteks , traalnooda vettelaskmine ja väljavõtmine toimub laeva käigul ilma tsirkulatsioonide , keeruliste manöövrite ( ja sellega seotud ajakulu ) ning avariohuta . Teiseks , liigub tuntuvlt rahulikumalt ja õigemini , laeva manööverdamisvõime on vähem piiratud , kalurite tingimused tunduvalt paremad jne . -10- Traalnoodast kala väljavõtmine Kui traalimine on lõpetatud ja traal varustus vee seest välja tõstetud . Hakkab traalnoodast kala väljavõtmine pihta
naturaalse tsirkulatsiooni jõul ehk siis põhinedes füüsikaseadustele. Jahe vesi vajub reaktorisse, surudes sealt välja auru, mis omakorda kondenseeritakse basseinides. Selline protsess võib iseseisvalt ilma välise jõu sekkumiseta toimida teatud aja jooksul ja selle määrab ära tuumajaama veereservuaari suurus. Mahtudest annab ettekujutuse kasvõi see, et näiteks Leningradi TJ vajab jahutuseks ööpäevas 240000 m3 vett. Asi on selles, et kuna on tegemist mitmekordse tsirkulatsioonide süsteemiga, kus reaktorist tulev soojus jahutatakse maha väljastpoolt veega , mis aurustudes läheb väliskeskkonda, siis reservuaar saab lihtsalt tühjaks. Selle ajaga peab olema lahendatud täiendava jahutusvee saamise küsimus. On ilmselge, et inimlik faktor jääb ka uue põlvkonna reaktorite käitlemises mängima oma osa, kuid ohud on viidud miinimumini panustades kõige tavalisematele loodusseadustele
annaabi.ee 
