Oluliselt väheneb inimesele kahjulike lämmastik- ja vääveloksiidide ning tahkete osiste emissioon. Tänu kütuseelemendi suurele kasutegurile on võimalik ohjeldada tänast fossiilsete kütuste raiskamist ning oluliselt vähendada keskkonna saastamist. Cu-Zn element Kui elektrolüüdi (nt. soolhappe HCl) vesilahusesse lasta tsingist elektrood, algab keemiline reaktsioon, mille käigus Zn tõrjub lahusest välja temast elementide aktiivsuse reas tagapool paikneva vesiniku. Et tsinkelektroodi juures saaks tekkida ZnCl molekul, peab elektrood ära andma ühe Zn+ iooni, mille tagakjärjel saab algselt neutraalne elektrood lahuse suhtes negatiivse laengu. Selline elektrood tõmbab ligi positiivseid vesinikuioone, mis aga tsingiga ei reageeri. Seetõttu toimub ainult Zn-elektroodi "lahustumine", mille käigus tema negatiivne laeng kasvab seni, kuni selle elektriväli ei lase enam ligi kloori ioone. Tulemusena omandab
lühiksei ja nõrku vooluimpulsse. Aastal 1800 avastas Itaalia füüsik A. Volta, et happelahusesse paigutatud kahte metalli või ka söepulga ja metalli vahel tekib püsiv elektripotentsiaalide erinevus. Nii ehitas Volta esimese püsivoolu andva elemendi, mida nimetatakse galvaanielemendiks. Selle elemendi põhimõtteskeemi kujutab joonis. Lihtsa galvaanielemendi skeem. Joonisel kujutatud element töötab järgmiselt. Väävelhape lagundab aegapidi tsinkelektroodi. Kusjuures vabanev tsink läheb lahusesse positiivsete ioonidena. Elektronid jäävad elektroodi ja annavad sellele negatiivse laengu. Positiivsete tsingi ioonide mõjul väljuvad süsielektroodist elektronid, mistõttu süsi omandab positiivse laengu. Galvaanielemente on valmistatud väga mitmesugustest materjalist elektroodidega. Olulisemad neist, antuna nn. pingeras on: +C, Pl, Ag, Cu, Fe, Sn, Pb, Zn, Al, Mg, Na - .
annaabi.ee 
