indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil, fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. Katseandmete töötlemine ning metoodikat 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. 2HCl + ZnZnCl2+H2 (HCl dissotsieerub täielikult H+ Cl-) CH3COOH+ZnCH3COOZn+H2 Tugev happe on keemilise aktiivsem, reaktsioon voolab kiiremini, sest muutused tsingiga on nähtavad praktiliselt kohe. Tugev happe on HCl ja nõrk happe on CH3COOH 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 (lahus oli roosa sai oranziks)
vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin ~2,5ml 2M soolhapet, teise 2M etaanhapet. Mõlemasse panin ühesugused tsingitükkid ning kuumutasin katseklaasi veevannis. Katseklaasis soolhappega on vadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2
2𝐾 + + 𝐶𝑟𝑂4 2− + 𝐵𝑎2+ + 2𝐶𝑙 − ⟶ 2𝐾 + + 2𝐶𝑙 − + 𝐵𝑎2+ + 𝐶𝑟𝑂4 2− Töövahendid: katseklaaside komplekt Kasutatud ained: 2M soolhappe, etaanhappe, naatriumhüdroksiidi ja ammoniaagi lahused, konts. soolhape, BaCl2, Na2SO4, Na2CO3 ja K2CrO4 lahused. Indikaatorid: universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff) , broomtümoolsinine (bts), metüülpunane (mp), tahked soolad CoCl2, NH4Cl, CH3COONa ning tsingigraanulid. Kasutatud metoodikad: Le Chatelier’ printsiip, Ostwaldi lahjendusseadus, Debye- Hückeli teooria. Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia erinevate elektrolüütide lahustes toimuvad reaktsioonid ning välja selgitada nende peamised kulgemise põhjused. Tuli kirjutada nii ioon- molekulaarseid kui ka molekulaarseid dissotsatsioonivõrrandeid, arvutada kontsentratsioone, ioontugevusi, aktiivsustegureid ja lahuste pH’sid.
pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk hape. HCl dissotsieerub täielikult H+ + Cl- . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. a
seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil, · fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), · metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. Töö käik ning katseandmete töötlus ja analüüs 1 . Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet (äädikhapet). Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Teha järeldus lähtudes happe tugevusest. 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2
indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Metüülpunane (mp) – pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranž). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Mõlemasse katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Soolhape mõjub energilisemalt. Kirjutada hapete dissotsiatsiooni reaktsioonide võrrandid. HCl ↔ H+ + Cl- 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2 CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- 2CH3COOH + Zn → (CH3COO)2Zn + H2
annaabi.ee 
