VEINITURISM
Lõikuspidudel ja mitmetel
religioossetel rituaalidel oli vein peamine pidustusjook.
Umbes 400 aastat e.m.a. arenesid välja suured joomapeod veinijumala Dionysose auks,
mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega
segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades. Amforatest valati
vein suurde graali, kus see segati veega. Lahjendamata veini joomine oli sel ajal
brutaalne ja tsilviliseerimatu. Lauale toodi vein jalaga, lameda kuju ja kahe kõrvaga
nõus, mida nimetati kyliksiks. Neil pidustustel arutati ka inimeste käitumist Dionysose
auks veini joomisel. Sokrates on öelnud: "Vein puhatab ja kergendab meelt ning hällitab
kurbuse rahule. Ta äratab uuesti rõõmu ja on kui õli hääbuvas elutules.".
Veini kasutatakse sageli ravimina, seda soovitas juba arstiteaduse isa Hippokrates, kes
sündis umbes 460. aastal e.m.a. Kosi saarel. Ta ütles, et vein on muu hulgas ka