Rüütlid Hanna-Brita Kaasik Rüütlid on elukutselised ratsasõdalased,kes läbisid rüütlilöömise rituuali.Rüütliks sai siis,kui inimene sai täiskasvanuks.Rüütliseisuse sai rüütlikslöömise kaudu.Rüütlikslöömise tseremooniasse kuulusid: kümblus,relvavalve,kingitused ja nendele kes olid kutsutud tseremooniat vaatama rikkalik öhtusöök. Enamik lihtrahvast ei saanud endale sellist väljaminekut lubada.Sellepärast jäigi palju poisse kannupoisteks või junkruteks.Algul ei olnud mitte kõik rüütlid aadlikud.sõjameestest oli suur puudus ja siis sai ka lihtinimene rüütliks saada.Hiljem aga oli suur tähtsus sellel,kust aadli -või rüütliperekonnast sa pärit oled.Neil on iseloomulik relvastus
Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud. Lääne- Eesti traditsioonis kuulus see toiming pulmade lõpetamise tseremooniasse. Lisaks eelkirjeldatud tavadele esines veel mitmeid kohalikke rahakogumise kombeid seoses pulmade lõpetamisega. Nii on Ida-Eestis kogutud raha suure puukulbiga. Kulbiraha läks kokale, harva ka noorikule.
annaabi.ee 
