....................................................................................3 Kokkuvõte.........................................................................................................................10 Allikad ja kirjandus.........................................................................................................11 -1- Sissejuhatus Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult kuidas tsepeliinid ehk õhulaevad ehitatud on ja ehitan ise ühe maketti. Maketi kavatsen ma ehitada kasutades kõiki võimalikke materjale ja vahendeid, et see tuleks piisavalt hea. Ma olen valinud selle teema kuna see on huvitav ja samas ka õpetlik. Tsepeliine ise hakati ehitama alles 19. saj ja kuulsamad ehitajad olid Johann Schütte ja krahv Ferdinand von Zeppelin. Tsepeliine saab eristada nende ehituse järgi, kas jäiga ehk sõrestikuga tsepeliinid või mitte jäiga ehitusega ehk ilma sõrestikuta.
Selleks ajaks oli sõjatehnika kõvasti arenenud, kaevikutest oli pea võimatu läbi murda, kuid asjad muutusid siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt armeed ja raha, need võimalused olid ainult lääneriikidel. Kasutama hakati ka mürkgaasi, kuid peagi oli see mõttetu, kuna kasutusele võeti gaasimaskid. Välja tulid esimesed lennukid, alguses küll luurelennukid, seejärel tsepeliinid. Informatsioon muutus paremini edastavaks, ehitati nüüdsest rauast ja terasest. Soomusrongid, mürkgaasid, gaasimaskid, allveelaevad Elatustase langes ja tekkis toidupuudus, levisid epideemiad ja kehtestati töökohustus. Mitmed väiksed lootsid kehtestada iseseisvust. Suurenes sallimatus teiste riikide suhtes. Naised pidid tööle minema. Suurenes riigi osa majanduses. Levisid vasakpoolsed vaated. Vähenes religiooni mõju.
Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas rahaliselt liitlasi (Venemaa ja Prantsusmaa) kavatses sõtta saata vaid 70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised Uued väeliigid- lennukid, tangid, õhukaitsesuurtükid, tsepeliinid ja alvelaevad. Kolmemõõtmeline sõda Sõda tagalas Autoode tootmine suurenes 5 korda. 7. Esimene maailma sõda lõppe Compiegne vaherahuga mis sõlmiti 1918- 11nov- kell 11. Saksamaa kohustus kahenädala jooksul kõigilt vallutatud aladelt oma väed välja tooma, vabastama vangid. Algas desarmeerimine. 8. a) Muutused jõudude vahekorras: Tugevnes USA poliitiline ja majanduslik mõjutus. Paranes Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon Euroopas Tsaari Venemaa asemele tekkis Nõukogude Venemaa
tanke. Esimene tank Karikatuur Video esimesest tankist Esimene tank Jüüti lahing l Toimus 31.mail 1916. l Sõdivad pooled olid Saksamaa ja Suurbritannia. l Sõjaajaloo suurim merelahing(osales kokku üle 250 laeva). l Mõlemad pooled kuulutasid end võitjateks. Jüüti merelahingu pilt 1 ms uuendused l Tankid (kasutati esimest korda Somme'i lahingus, brittide poolel). l Kaevikud. l Lennukid. l Tsepeliinid. l Relvad. l mundrid. Kaevik esimesest maailmasõjast 1MS lennukid tseppeliin Arvati, et on tulevik 1MS relvad Mundrid Compiegne vaherahu l Algas desarmeerimine (relvastuse likvideerimine või vähendamine lahinuväljalt). l Toimus Compiegne metsas 11. novembril. l Lõpetas sõjategevuse. Sõja lõpp l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid väiksemad riigid: Eesti, Austria jne
· kehtestati üldine töökohustus · võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida · riiklikud tellimused sõja vajaduste raahuldamiseks kasvatasid suurettevõtete kasumeid · riikide majanduselu hakati tugevalt kontrollima · riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet uuendused sõjapidamises: · kaeviku- ehk positsioonisõda · uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi · tsepeliinid, mis hiljem asendati pommituslennukitega jõuvahekordade muutused maailmas: · eriti tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline jõukus maailmas. · Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa · Prantsusma ja Inglismaa rõõmu võidu üle tuimestasid tohutud inimohvrid ja üleelatud sõjakoledused · Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks
Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest AustriUngari taga seisis Saksamaa. Serbiat toetasid Venemaa + liitlased. Sõja põhjus- kõik sõtta astunud riigid tahtsid laiendada oma territooriumeid, I maailmasõjas osales Atant( Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Itaalia 1915, Rumeenia 1916, USA 1917) = 42 miljonit meest VS Keskriigid( Saksamaa, Austria Ungari, Türgi, Bulgaaria)= 25 miljonit meest. Uuendused sõjas: · tsepeliinid · mürkgaas/ gaasimaskid · õhutõrje · tankid · lennukid · soomusautod · allveelaevad · soomusrongid · torpeedod · kuulipildujad · raskesuurtükid · kaitserajatiste rajamine
Ülekaalus olid kahetiivalised lennukid biplaanid, millel olid aeglase kiiruse juures paremad lennuomadused. Kuigi iga 16 õhulahingu kohta tuli vaid üks allatulistatud lennuks, hukkus sõja jooksul üle 10 000 lenduri. Õhusõda tõi kaasa ka oma kangelased ässad, kelle arvele kogunes mitmeid allatulistatud vaenlase lennukeid. Ässad olid näiteks inglane Edward Mannock, ameeriklane Eddie Rickenbacker ja sakslane krahv Manfred von Richthofen. Tsepeliinid kujutasid endast aeglaselt liikuvaid õhulaevu, mis püsisid õhus tänu vesinikuga täidetud kerele. Õhulaevad konstrueeris 20. sajandi algusaastateil krahv von Zeppelin. Üsna varsti pärast sõja puhkemist võeti need kasutusele, et igasuguseid objekte õhust pommitada. Juba 1915. aasta 31. mai ööl kõrgus Londoni kohal ähvardavalt Saksa õhulaev LZ-38. Ookeani liinilaeva mõõtu, seilas see taevas ühtlase kiirusega 80 km/h. Inglased ei osanud
von schliefen Saksamaa kindralstaabi ülem, kes töötas välja sõjaplaani.Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale. kindral JoffrePrantsuse armee ülemjuhataja.Tema juhtimisel toimus Marne'I lahing. Nurjas schlieffeni sõjaplaani.kindral PetainPrantslaste kindral, kelle juhtimisel suutsid prantslased verdunui, seega ka oma pealinna kaitsta. krahv ZeppelinTa oli Saksa kindral, kes leiutas tsepeliinid I maailmasõja ajal. kindral FochAntandi vägede ülemjuhataja, organiseeris eduka kaitse, valmistus pealetungiks, mis algas 1918. septembri lõpul.1918. 11. novembril kirjutati Compiegne'I metsas tema salongi vagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Antanti ja kolmikliidu kujunemine Antantinglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmik kokkulepe. Oli vastukaaluks Saksamaa ja tema liitlaste loodud kolmikliidule. Kolmikliit Keskriikide poolt loodud liit 1882.aastal
baasides streigid, revolutsioonilised liikumised sõjaväes. Vene tahtis jätkata sõda ka peale veebruarirevulutsiooni, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Allveesõda muutus tänu Saksa vastaste abivahenditele vähem edukaks. Saksa sõjaväes rahutused, rahval oli nälg. Prantsusmaa plaanis Saksa täieliku purustamist, Atanti tugevdas USA toetus. Tehnilised uuendused: Kaevikud · Miinipildujad · Kuulipildujad · Mürkgaasid · Tankid · Lennukid (luurelennukid ja tsepeliinid) · Automaatkäsirelvad · Kauglaskesuurtükid · Allveelaevad · Autode levik Mõju majandusele: sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade tootmine vähenes, hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu, kehtestati üldine töökohustus, võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida,
territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja lastel). Riik sekkus majanduselusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused olid kasulikud suurettevõtetele ja laostasid väiketootjaid. 15. VENE REVOLUTSIOON 1917. aastal oli sisepoliitiline kriis oma haripunktis. Lisaks rahva rahulolematusele sõja suhtes
territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja lastel). Riik sekkus majanduselusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused olid kasulikud suurettevõtetele ja laostasid väiketootjaid. 15. VENE REVOLUTSIOON 1917. aastal oli sisepoliitiline kriis oma haripunktis. Lisaks rahva rahulolematusele sõja suhtes
Serbia taga seisis Venemaa, kuna Austria-Ungari kuulus Kolmikliitu astusid sõtta veel Saksamaa ja Itaalia. Venemaad toetasid Prantsusmaa ja Inglismaa. Isegi kolooniad hakkasid omavahel sõdima. Esimene maailmasõda oli alanud. Peamised osapooled olid Antant ja Kolmikliit. Peamiselt toimus sõjategevus läänerindel ja idarindel, kuid sõditi ka Balkanil (Austria-Ungari vs Serbia), Itaalia rindel, kolooniates ja merel. Sõjapidamises võeti kasutusele allveelaevad, lennukid, tankid, tsepeliinid, gaasirünnakud, täiustatud suurtükid, kuulipildurid. Sõjad muutusid kolmemõõtmeliseks ning kasutati kaevikusõda. Sõja mõju majandusele oli halb, kogu majandus allutati relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade tootmine vähenes. Meeste asemel hakati kasutama naiste, laste ning isegi sõjavangide tööjõudu. Riik sekkus järjest rohkem majanduselu juhtimisele. Riik toetas ettevõtteid, mis tootsid sõjavarustust. Väikeettevõtjad laostusid.
Gaasi kasutamine - tappis palju inimesi, mürkgaasid lasti kaevikutesse Kuuli - ja miinipildujad, automaatkäsitulirelvad, kauglaske suurtükid – võimsamad relvad, kahju sai tekitada ka ise kaugemal olles Tankid – suur sõjamasin, võimalik kasutada kaugel, tekitas alguses hirmu Autode levik – kiirem liiklus, rinde ja tagala vahel Lennukid ja tsepeliinid – sõda kolmemõõtmeliseks-maal, merel, õhus Allveelaevad - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba ja reisilaevu – „Lusitania“ (tõi kaasa USA sõttaastumise) Meeleolud rindel sõjavaimustus hakkas mööduma oodati sõja lõpu inimeste psüühika sai kannatada “Kadunud põlvkond” 5. Eluolu ja majandus I maailmasõja aastail. Sõja lõpp. Sõja tagajärjed.
annaabi.ee 
