organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur on kättesaadavad kõigile olenemata sissetulekust. (Keskerakond, SDE) Parempoolsed esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende meelest peab iga inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama ise. Parempoolsed kannavad oma nimes
organisatsiooni. Vasakpoolsed erakonnad peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimese sissetulekutes ja võimalustes pole suured. Parempoolsed parteid esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende arvates peab oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama eelkõike inimene ise. On ka nn tsentriparteisid , kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. Roheliste parteid, mis poliitika kujundamisel lähtuvad eelkõige loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliu sotsiaalse grupi elus. Ametiühing mingi kutseala tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajate majandussotsiaalsete nõudmiste kaitsmine ja esindamine.
annaabi.ee 
