Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tsentrifugaalselt" - 5 õppematerjali

Lööve täiskasvanul
5
docx

Lööve täiskasvanul

rasedusnädalat. Leetrid: 3-5 l päeval peale haigestumsit tekib tugev makulopapulaarne, laatuv lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused- pneumoonia, otiit. Lööbega troopilised viirushaigused: Dengue palavik: 3-5 ööpäeva pärast haigestumist tekib makulopapulaarne või morbilliformne mittesügelev love algusega rindkerelt levides tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele. Ravimatuse korral suremus 50%. Hemorraagilised viirushaigused: Ebola viirushaigus: esimese viie päeva jooksul haigestumisest ilmneb morbilliformne või makulopapuloosne lööve, ilmnevad petehhiad, oluline haige isoleerimine. 2. Lööbega bakterinfektsioonid: Meningokokkinfektsioon: petehhialaadne lööve jäsemetel, eelneb peavalu, palavik, kuklakangestus, teadvuse hägustumine, suremus 15-80 %

Meditsiin → Meditsiin
3 allalaadimist
Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel
30
docx

Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.

Linnasüdames on tänavapoolikute alumiste korruste tänavafront pidevalt äriruumide all, kohati on vallutatud isegi teine ja kolmas majakorrus. Viimased kuuluvad rohkem pankadele, büroodele ja kontoritele. Üldiselt see aga näiteb, et city levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt (seal kus see on soodus, ent laienemisvõimalused puudulikud). Suure turu tänav on seetõttu ka Tartu city tüüpiliseim osa. Ärisagedus jäseme- tänavatel väheneb tsentrifugaalselt ja on selgesti märgatav Riia ja Raatuse tänaval. Mida lähemal city-kehaosale seda suurem on äride sageduse tsentripetaalsus. Liiklemine City ongi üldiselt suur kauba-ala, täis kauplevaid, asjuajavaid, töötavaid inimesi ja intensiivset liikumist. Tartu asula liikluse kohta pakuvad Tartu linnauurimise toimkonna algatusel 1922. aasta kestel korduvalt sooritatud liiklusvaatlused ülihuvitavat materjali, mille eritlemisel selgub city ja muude linnaosade tänavaliikluse pilt

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

Inimeselt inimesele nakkus üldjuhul ei levi.[5] 11 Sümptomid Haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas- ja seljavaluga. Palavik võib püsida 6-7 ööpäeva. Algsümptomite järel ilmneb generaliseeritud müalgia, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. 3-5 ööpäeva möödudes tekib lööve, mis on makulopapulaarne või morbilliformne ning ei sügele. Lööve algab ringkerelt ning levib tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele.[5] Hemorraagiline dengue palavik Hemorraagiline dengue palavik (HDP) ehk ägenenud dengue palavik on eluohtlike tüsistustega nakkushaigus. Dengue hemorraagiline palavik tekib üldjuhul kui denge palavikku põdenud inimene haigestub lühikese perioodi jooksul teise denge-viiruse serotüübi poolt põhjustatud haigusesse. Haigus algab nagu tavaline denge palavik, kuid 2-5 ööpäeva

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

(raevukaks) marutatudiks. Kui viiruse levik jätkub närvisüsteemis ja paljunemine toimub neokorteksis (suuraju suurimad liigiarenguliselt noorimad osad, mis koosnevad kuuest üksteise peal asetsevast neuronikihist), siis tekkinud kliinilised muutused viitavad nn vaiksele marutaudile. Vaikset marutaudi iseloomustab depressioon, kooma, hingamise seiskumine ja surm. Samaaegselt viiruse replikatsiooniga limbilises süsteemis liigub marutaudiviirus tsentrifugaalselt kesknärvisüsteemist perifeersesse närvisüsteemi ja sealt mitmesse elunditesse. Viirust võib isoleerida vähesel määral neerupealistest, pankreasest, kuid suurel hulgal esineb viirust süljenäärmetes ja silmas (võimalik sealt isoleerida). Närvisüsteemis viirus peamiselt koguneb intrastütoplasmaatilisele membraanile. Süljenäärmes viirus lokaliseerub peamiselt mukoossetes rakkudes ja vabaneb suurel hulgal sülge

Meditsiin → Nakkushaigused
17 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula ­pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. Selle järgi aeglaselt pöörlev kosmiline udukogu hakkas gravitatsiooniliselt vajuma kokku, millises järjest kiireneva pöörlemise käigus lamenes ja tihenes: kuumenedes tsentris Päikeseks ning kettas planeetideks. Laplace'i täiendus: planeedid tekkisid kuumast kiiresti pöörlevast Päikesest tsentrifugaalselt välja paiskunud gaasimasside kondenseerumisel. Iga selline väljapaise tekitas ühe planeedi. Kaasaegseid hüpoteese on mitmesuguseid, kuid pole jõutud ühisele arvamusele. 12. Meteoriidi mõiste ja põhiklassid: kivi-, raud- ja segameteoriidid. Kondriidid. Widmanstätteni figuurid Meteoriit on planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi (taevakeha) pinnale. Enamus 2

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun