Suurim ping mm Flmix =GlS -GuH =249,986-250,020=-0,034 mm Väikseim ping 0-0,034 =-0,017 mm Keskmine ping 2 T H , S=0,02+0,014=0,034 mm Istu tolerants Tolerantsi järk IT5 IT4 2) Joonis 1. Ava ja võlli joonis 3) Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, nad annavad liitele väikese pingu. Kasutatakse 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumisel ning detailide puhul, millel on õhukesed seinad. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 -klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) neid kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul. Samuti kasutatakse neid ka õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade
H/h - libisev, mugavat paigutamist tagavad üldjuhul lõtkud, ainult piirjuhtumil on lõtk null. H/h istud on kasutatvaimad kõigis mõõtme- ja täpsuspiirkondades (IT4 kuni IT12) ja võimaldavad liikuvais liidetes väga väikese kiiruse (sirgliikumise) ja väikese koormuse juures. H5/h4 - hambatõukepingi spindelkeres, pikkumõõturi varb keres. H7/h6 - eelisist, vahetushammasratas metallilõikepingi võllil, frees tornil, tsentreeriv äärik või aste või juhtsoon, kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, klapisäär juhtpuksis, kolb pneumopuurmasina silindris); H8/h7 - kepsupea polt kepsus, vahetatav mõõteotsik mõõtevarbas ja H9/h8; H8/h8; H9/h9 (mugavpaigutusistud) - vähekoormatud rihma- ja ketiratas võllil, kaitsesidur võllil, laagriliuad poolitavas laagrikeres. H11/h11 ja H12/h12 - kaane ja kere
36. 1.Rööpkülgsete 37. 2. Evolventhammastega: 39. 3. hammastega: 38. Kolmnurkhammast ega: 40. 41. · kõige vanem 44. ·kõige tugevam hammas-liide; 49. · hammaste arv on hammasliide; 45. · kõige paremini tsentreeriv suur 42. · hamba jalal on hammasliide 50. · kasutatakse kõrge 46. ·hõlpsastivalmistatav peenemate võllide pingekontsentratsio hambalõikepinkidel; korral on; 47. · hambumisnurk on tavaliselt 51. 43. 30º; 48. · tänapäeval enamlevinud. 52
sisselaskeklapp ja silindrisse siseneb õhk. Kolvi ülesliikumisel sisselaskeklapp sulgub ja õhk surutakse kokku. Kui rõhk ületab väljalaskeklapi vedru vastusurve, siis klapp avaneb ja suruõhk juhitakse süsteemi. Rõhuregulaatori ehitus 1. Kest 2. Vedru 3. Kübarmutter 4. Tõukur 5. Õhukanal 6. väljalaskeklapi pesa 7- Väljalaskeklapp 8- Sisselaskeklapp 9- Sisselaskeklapi pesa 10- Suruõhukanal 11- Tühikäigukanal 12- Tsentreeriv kuu Kui õhupaagis on rõhk madalam, siis hoiab vedru sisselaskeklapi suletuna. Kui rõhk on normist kõrgem, surutakse kuulklapid üles, sisselaskeklapp avaneb, väljalaskeklapp sulgub. Tühikäiguseadme kanal pole enam ühendatud välisõhuga. Suruõhk siseneb sisselaskeklapi kaudu tühikäiguseadmesse. Tühikäiguseadme kolvid tõusevad üles ja varraste abil avatakse mõlemad kompressori sisselaskeklapid. Kompressor hakkab õhku ühest silindrist teise pumpama. Suruõhu andmist ei toimu
vist, kummikettast ja selle kattevõrust koos lukustüsrön- Üks harkidest on valmistatud kardaanvõlliga ühes tükis, gaga. Üks sõrmedega muhv on kinnitatud kardaanvõlli/ teine aga on ühendatud hammasrummu ja poldi abil pea- teine-- käigukasti veetava võlli otsale. Kummiketas, mil - ülekande vedava võlliga. Kaitseks tolmu ja mustuse eest lel on üks tsentreeriv ja neli perifeerset ava, ühendab on liigend käetud metallümbrisega, mida omakorda tihen- muhve omavahel. Mootorratta liikumisel muutub võllide- dab kummikate. vaheline nurk kummiketta deformeerumise arvel, 147 146 10* Peaülekanne, mis suurendab veorattale ülekantavat pöördemornenti, koosneb kahest koonilisest spiraalham-
annaabi.ee 
