Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab: Paindlik sotsiaalne kultuur Tehnoloogiline massikultuur Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Teenindussektoris hõivatute ülekaal Põhijooned: Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Ühiskond vajab haritud spetsialiste Keskklassi ilmumine Massitootmine ja massikultuur Massimeedia Tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud Põhiressurss- teadmised Põhiinstitutsioon- ülikool Põhiotsustajad- eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital- oskusteave Valitsuse roll- turumajandus, kuid mõõduka riigipoolse planeerimisega
· Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas · olulised on loovus ja meeskonnatöö 2. Ohud teadmusühiskonnas: · Mõju loodusele ja keskkonnale
Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega
mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti.Postindustriaalset hiskonda kirjeldavad aga sellised nitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tjus. Kui tstushiskond vajas rohkesti konveieritlisi, siis POSTINDUSTRIAALNE HISKOND VAJAB HOOPIS TEISTSUGUST TJUDU haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analsis ka tstusjrgse HISKONNA JUHTIMIST, leides, et see peab olema TSENTRALISEERITUM JA PAREMINI KOOSKLASTATUD kui tstushiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja iguskorda, nd peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et hiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka tehnokraate, kes lhtuvad otsuste tegemisel majanduslikust otstarbekusest, mitte poliitilisest vi ideoloogilisest eelistusest. 1970. aastatel uskusid paljud, et tehnoloogiline progress suudab lahendada kik hiskonnaprobleemid,
tstushiskond, kus kantakse krgtehnoloogiat, mis koosneb vga erinevatest hiskonna vormidest ja kus valitseb palju erinevaid vrtushinnanguid. Postindustriaalses hiskonnas kasvas kiiresti teenindussfr. Selles hiskonnas seatakse esikohale teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tstushiskonnas oli eesmrgiks toota vimalikult palju kaupa, st. vajati rohkem tlisi. Postindustriaalses hiskond vajab haritud spetsialiste, kes on saanud mitmesugust koolitust. Tstusjrgse hiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini koosklastatud kui tstushiskonnas. Tstushsikond kordineeris hsikonna poliitikat ja iguskorda. Postindustriaalses hiskonnas seisab riik ka majanduse arengu eest TEADMUSHISKOND Infot hakati rohkem tarbima, sest inimesed olid haritumad ja teavet ja kergemini ktte. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama INFOHISKONNAKS. Teabe edastamise vimalused avardusid tnud satelliit- ja
3) Kodanikud · Talupojad · Käsitöölised 4)Alamklass · Rentnikud · Orjad Mille poolest erineb Mesopotaamia ühiskond ja riiklik korraldus Egiptuse omast? · Mesopot. Ei olnud inimene nii detailideni lihvitud · Egiptuses allusid kõik vaaraole · Talupojad ja käsitöölised olid sõltumatud kui Egiptuses · Maksud ei olnud nii koormavad · Orje oli Mesopotaamias vähem ja nad töötasid peamiselt majapidamises · Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused: 3 õiguslikku seadust: · Vabad kodanikud · Sõltlased · Orjad ,,Silm silma ja hammas hamba vastu" Mehel võis olla mitu naist, aga naisel mitte. Kaasavara kuulus naisele Mesopotaamia tsivilisatsioon, linnatsivilisatsioon · Linnad olid poliitlised, majanduslikud ja kultuurikeskused · Põletamata lamedakatulised majad · Marduki tempel (Babüloni jumala tempel)
kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3 Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused : · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine · Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja
hävitab ta inimestes ka paljud põhilised humanistlikud vaimuomadused. Tänapäevbal ei ole ükski valitseja küllalt osav ja tugev, et ehitada despootlikku süsteemi mingitele põüsivatele erinevustele oma alamate vahel, samuti pole olemas nii tarka ja võimast seadusandjat, kes suudaks säilitada vabu institutsioone, kuulumata võrdõiguslikkust oma esmaseks põhimõtteks ja sümboliks. Valitseja võim peab olema vaba valitsuse vormis riigis ühetaolisem, tsentraliseeritum, laiem ja hõlmavam ja suurem kui mujal. Isiklik sõltumatus on demokraatikul maal alati piiratum kui aristokraatlikus riigis. Ajakirjandus on vabaduse esmane demokraatlik instrument. Kohtuvõim on sobivaim vahend kaitsmaks vabadust. Demokraatlikel rahvastel on vormitäitmine seda vajalikum, mida tegusam ja mõjuvõimsam on valitsus ja mida loiumad on üksikisikud. Demokraatlik rahvas suhtub põlglikult üksikisiku õigustesse ja alahindavad neid
73 hakkab esile kerkima puhkeaja tööstus 74 muutus tööhõive -> üha rohkem inimesi suundus tööstusse -> 75 muutus maa ja linna elanike suhtarv 76 muutusid leibkonnad 77 Postindustriaalne ühiskond Ehk tööstusjärgne ühiskond saab alguse 20. sajandi viimasel veerandil 78 kõrgtehnoloogia ulatuslik kasutamine 79 kasvab teenindussektori osatähtsus 80 teaduse ja tehnoloogia suur osatähtsus 81 haritud spetsialistid 82 juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud 83 valitsusasutustes peaks olema ka tehnokraate 84 elustiilide lähenemine Heaoluriik 1.2 19 sajandi lõpuks oli kujunenud välja kapitalistlik-, kodanlik- ehk turumajandusühiskond 85 oli toimunud tööstusrevolutsioon 86 olid tekkunud uued klassid: kodanlus kellele kuulusid tootmisvahendid proletariaat müüs oma tööjõudu 87 kodanlikud revolutsioonid võimule oli kõikjal tulnud kodanlus
Kasutajad ootavad ning teenusepakkujad peavad olema kaasaegsemad, seda nii keskkonna kujundamisel (tehnoloogia areng ja võimalused) kui sisu pakkumisel (paberkandjaga identsed lehekülgede väljanägemised PDF kujul; tulevikus XML failide näol). 8.1. Milles avaldub kaasaegne kliendisõbralikkus? Isikupärane kasutuskeskkond ja sõbralikumad infootsisüsteemid on eesmärgiks. Juurdepääs informatsioonile on tsentraliseeritum ja personaliseeritum. Luuakse nn nähtamatuid viiteid erinevate allikbaaside vahel võimaldamaks kasutajatel leida kõike kiiresti ja justkui ühest kohast. Lubatakse personifitseeritud keskkondi, kuskohalt on alati võimalik hõlpsalt ja kiiresti poolelijäänut, endale vajalikku leida, mittevajalik aga kõrvale jätta. 9. Mis on elektrooniline raamat? eraamat on teos e elektrooniline monograafia, mis on professionaalselt
Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse.
pidi hakkama tegutsema täiesti uudses finantsilises olukorras, kus võib-olla ei olnud enam oluliseks haldusreformide elluviimine vaid pigem tuli mõelda üldisele riigi toimimisele ning majanduse elushoidmisele. 8. Kavandatava 2016 a reformi ja 2007 a reformi sarnasused ja erinevused a KOV demokraatia Kavandatava haldusreformi kohaselt KOV-i demokraatlik vastutus suureneks ja võim oleks tsentraliseeritum. Valdade ühinemisel koonduksid kõikide liitunud valdade kohustused ja pädevus loodava (suur)valla pädevusse, mis omakorda toob kaasa võimaliku töökohtade ja ääre- ja hajaalade huvide esindatuse vähenemise. Kardetakse, et ühinemisel tekkinud (suur)vald jääb oma elanikele kaugeks geograafiliselt ja kättesaamatuks administratiivselt, kuna pole teada kuidas tasakaalustatakse ühinevate piirkondada huvid.
masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid teoreetikud nii üldistes kui ka isiklikes huvides üha enam toetama absoluutset kuningavõimu. Guez de Balzac oli radikaalse kuningavõimu propageeria, kes uskus, et kuningas võib ühistele huvidele apelleerides teha põhimõtteliselt kõike. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos imlselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli kuningas ise
Erinevate organisatsiooniliste struktuuride puhul tuleb arvestada nii vanuse, suuruse, tehnilise süsteemi, keskkonna ja võimuga. Mida vanem ja ka suurem on organisatsioon, seda formaliseeritud on selle tavad ja täpsem struktuur. Mida komplekssem on tehniline süsteem, seda täpsem ja professionaalsem on ka töötajaskond. Mida dünaamilisem on organisatsiooni keskkond, seda orgaanilisem on selle struktuur ja detsentraliseeritum struktuur. Mida suurem on kontroll organisatsiooni üle, seda tsentraliseeritum ja ametlikum on selle struktuur. (Ibid., 107-109) 1.2 Kaasamine Kõige olulisem osa hariduse vastavuse tagamisel tööturu vajadustele on kaasamine. Kaasamine on see, kui tehakse otsuseid ja viiakse neid ka ellu koos teistega ja nendega arvestades (vaata ka Joonis 1 Otsuse elutsükkel). Kaasata on võimalik igas tegevuses ja on võimalik kasutada mitmeid erinevaid viise. (Hinsberg & Kübar, 2009, 4). Kaasamine on väga
President võib isegi parlamendi laiali saata, kuid parlament presidendilt võimu võtta ei saa. Presidendi ametiaeg on 7 aastat. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. President de Gaulle ajal pidi Prantsusmaa siiski loobuma koloniaalpoliitikast. 1960. a. said iseseisvuse Prantsuse asumaad Aafrikas. Sideme emamaaga säilitasid nad 1958. a. loodud Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna
Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis postindustriaalne ühiskond vajab hoopis teistsugust tööjõudu – haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analüüsis ka tööstusjärgse ühiskonna juhtimist, leides, et see peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et ühiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka tehnokraate, kes lähtuvad otsuste tegemisel majanduslikust otstarbekusest, mitte poliitilisest või ideoloogilisest eelistusest. 1970. Aastatel uskusid paljud, et tehnoloogiline progress
President on riigipea, valitsusjuht ja sõjaväe ülemjuhataja. President võib isegi parlamendi laiali saata, kuid parlament presidendilt võimu võtta ei saa. Presidendi ametiaeg on 7 aastat. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. President de Gaulle ajal pidi Prantsusmaa siiski loobuma koloniaalpoliitikast. 1960. a. said iseseisvuse Prantsuse asumaad Aafrikas. Sideme emamaaga säilitasid nad 1958. a. loodud Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks.
poliitilised ja õiguslikud arengueeldused uued seadused tehnoloogilised arengueeldused. Mikrokeskkond koosneb: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid organisatsioonid, mis kontrollivad ettevõtete tegeuvst (maksuamet, tolliamet, tööinspektsioon) strateegilised liitlased Juhtimist mõjutab veel: Organisatsiooni suurus mida suurem organisatsioon, seda tsentraliseeritum juhtimine (tippjuhtkond on suurim vastutaja) tavaliselt. Duaalse juhtimise korral detsentraliseeritud juhtimine. Organisatsiooni arengufaas 3 faasi: kasv, küpsus, langus Kas organisatsioon on kodumaine või rahvusvaheline Kas organisatsioon on riigi- või erasektoris Organisatsioonikultuur ja põhiväärtused Juhi isiksus ja kompetentsus (asjatundlikkus) 6. Mis on juhtimise põhifunktsioonid (peamised juhtimistegevused)? 1. Olukorra analüüs.
toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis postindustriaalne ühiskond vajab hoopis teistsugust tööjõudu haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analüüsis ka tööstusjärgse ühiskonna juhtimist, leides, et see peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et ühiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka tehnokraate, kes lähtuvad otsuste tegemisel majanduslikust otstarbekusest, mitte poliitilisest või ideoloogilisest eelistusest. 1970. aastatel uskusid paljud, et
- kartelliparteide teke (Katz ja Mair):kõik tahavad ellu jääda,kampaaniad kallimad,vaikiv kokkulepe,tõrjub kõrvale uustulnukad,Parteid pigem osa riigistruktuurist,kui kodanikeühiskonnast. Parteide võrdlus USA-s ja Euroopas :USA(1) ;Euroopa(2) Parteidistsipliin:1.nõrk 2.tugev Kandidaat esindab:1.oma ringkonna valijaid,huvigruppi 2.oma parteid Parteiorganisatsiooni bürokraatlikkus:1.detsentraliseeritud ja nõrk bürokraatia 2.tsentraliseeritum ja tugevam bürokraatia Kandidaatide valik:1.võetakse need ,kes soovivad 2.enamasti parteiliikmed Kandidaadi kampaania finantseerimine:1.kandidaat ise või vastav komitee 2.parteid Partei finantseerimine:1.huvigrupid,annetused 2. tugevam toetus riigieelarvest Valijad idendifitseerivad end:1. pigem kindla parteiga 2.pigem oma sotsiaalse grupiga Sotsiaalsete lõhede tüübid Lipseti ja Rokkani järgi Lipset ja Rokkan(1967)- parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel
annaabi.ee 
