Asutatud 1990 ndate lõpus. Võitleb valitsuse neoliberaalse poliitika vastu, erastamise ja kommerteriseerimese vastu sotsiaal teenuste valdkonnas. On inimõiguste ja keskkonda, õigluse, võrdõiguslikkuse ja sotsiaal kaitse poolt. 2003 aasta valimistel Vasak roheline aljans 8,8% häältega sai 5 kohta Althingis ja on oppozitsioonis. Liider on Steingrimur Sigfusson. Liberaalne partei asutatud 1998 aastal endise ministri Sverrir Hermanssoni poolt. Partei on vaba turumajanduse poolt ja tsentralisatsiooni ja riigi sekkumise majandusse vastu. Kutsub ülesse vaba konkurentsile ja ettevõtlusele, riigi kuulutuste ja maksude alandamise poolt. Samaeegselt kutsub riigi neoliberaalse poliitika läbi arutamisele ja kavatsusele edaspidisele abi osutamiseks eakate isikutele, haigettele, invaliididele. Kutsub meditsiiniliste programmide ja hariduse arendamisele. On NATO ja Euroopa Liidu koostöö poolt. 2003 aasta valimistel Liberaalne partei 7,4% häältega sai 4 kohta Althingis ja on
EV *23. aprillil 1919 pandi kokku üldvalimiste teel moodustunud Asutav Kogu. *Asutav kogu võttis 15. juunil 1920. vastu esimese põhiseaduse. *Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja liberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi- ja vabadusi. *Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu läbi rahvahääletuste või -algatuste kaudu. *Seadusandlik võim 100liikmelisel ühekojalisel Riigikogul, täidesaatev võim Vabraiigi Valitsusel AUTORITAARNE EV *Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni all, säilis kontroll elualade üle. *Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad, enamus seadustest võesti vastu dekreetidena. *Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest. *Majanduses kiire areng: riik sekkus majandusse jõuliselt, eeskujuks plaanimajanduse süsteem, palju tähelepanu tööstusel ja põllundusel, rahva heaolu suurenes. Mis olid 1930. aastate sisepoliitilise kriisi põhjused? *Parlamentide eluiga oli pikenenud, erakonnad muutusid suuremaks
1) riigivõimu tekke õiguslikest alustest sõltuvalt: A) konstitutsioonilised, B) mittekonstitutsioonilised; 2) olenevalt riigiorganite otsustuste õigusjõust: A) otsustava õigusega (annavad õigusakte enda nimel), B) nõuandvad ehk konsultatiivsed (soovituslikud arvamused). 3. Volituste kestuse alusel: 1) alalised: vahetused ainult rotatsiooni käigus, nt parlamendid jne; 2) ajutised: kindla ülesande täitmiseks, nt ekspertkomisjonid. 4. Tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeima täidesaatva riigivõimu organid (valitsus); 2) keskhaldusorganid (ministeeriumid, riigiametid, inspektsioonid); 3) riigi haldusorganid (regionaal- või vahetasandi haldusorganid, nt maavanem); 4) lokaalsed haldusjaotusorganid (ametnikud/teenistujad, nt politseinik). 5. Subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad nt ainult seaduse alusel) 2) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad seaduse kui ka nt määruste jms alusel). 6
Põhiseaduse muutmine võimu legaliseerimiseks pandi kokku rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Sellega seadustati autoritaarne valitsemine, riigipeaks sai president, kellel olid väga laialdased õigused, riigikogu muudeti kahekojaliseks, ning kärbiti ka oluliselt rohkem rahva õigusi, mis rahva seas tõi ülesse rahvaalgatused, meeleavaldused ja streigi. 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. 24. aprill 1938 kinnitati presidentiks K. Päts. Autoritaarne Eesti Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni tähe all, säilis kontroll elualade üle ja Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Riik aga sekkus majandusse jõuliselt, majanduslikuks eeskujuks oli plaanimajanduse süsteem. Palju tähelepanu sai tööstus, põllundus ning sellega ka rahva üldine heaolu suurenes. Välispoliitika Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks, suund oli uuel sõjal. Inglise Saksa mereväeleping andis mõista, et Läänemeri võidaks anda Saksa ja Venemaale
tegemise õigusele. VI Halduse organisatsioonilised süsteemid 16 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest - tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüteem; - kontsentratsioon- ja dekontsentratsioonisüsteem; - monokraatne ja kollegiaalsüsteem; - territoriaal- ja reaalsüsteem. Loe: K. Merusk, I. Koolmeister. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Õigusteabe AS Juura, 1995, lk 76-78. Haldusülesannete delegeerimine erasektorile I Õiguslik regulatsioon - Haldusmenetluse seadus (HMS): üldseadus.
võimu teostamine (avalik haldus) ning isikutevahelised lepingulised suhted. Kaks esimest seonduvad lahusvõimude süsteemi silmas pidades vastavalt kohtuvõimu ning täidesaatva võimuga. Täidesaatva võimu (avalikku haldust teistava võimus) osas tuleb omakorda teha täpsustus, et käesoleva õppeaine lähtekohast käsitatakse seda keskvõimuna (riigi valitsus ja kogu selle subordineeritud süsteem, mis toimib üle riigi hajutatud tsentralisatsiooni põhimõttel). Täidesaatvast võimust eraldi tegutseb enamasti lokaalsel, kuid ka regionaalsel tasandil riigi suhtes autonoomse detsentralisatsiooni põhimõttel KOV süsteem. See süsteem otsustab ja korraldab seaduse alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, osaledes laialdaselt ka õiguse kohaldamisel Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid): 1. Faktiküsimuse lahendamine; 2. Õigusnormi valik(esmane valik); 3. Valitud õigusnormi tõlgendamine; 4
Abbott ja Snidal – kahest funktsioonist piisab o tsentralisatsioon – kattub paljuski eelnevaga, toovad välja alapunktid: toetatakse iga üksiku liikmesriigi toimetamist selles organisatsioonis; ROd juhivad mingisugust tegevust, see on allutatud ühesugustele arusaamadele ühisvastutus – kõik organisatsiooni kuuluvad liikmed kannavad mingisugust ühist vastutust; see tugevdab ka tsentralisatsiooni (meie osalemine Afganistanis) ühine tootmine – otsus ongi org-i toode normide väljatöötamine o sõltumatus – kui teatud funktsioon, hakkab pihta sellest, et igasugune liitumine ROga on vabatahtlik; võib tekitada olukorra, kus riik hakkab vastu töötama organisatsioonile seda vbl isegi mitte tahtes. Mis riike võib org-is laiali tõmmata?
kujul, mis paigutati välismaistesse väärtpaberitesse. Prantsuse kapitali eest ehitati vähe ette võtteid, küll aga osteti kahureis ja kuulipildijaid, relvastati suuri armeid. Laenu saajad olid peamiselt Prantsuse sõjalised liitlased. Näiteks Prantsuse laenude abil relvastas Vene tsar oma armeed. Tööstuse kontsentratsioon Vaatamata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvukusel, edenes Prantsusmaal tööstuse kontsentratsiooni ja tsentralisatsiooni protsess: · 1876. aastal loodi metallurgiasündikaat Longvays; · 1885. aastal organiseeriti petrooleumikartell; · laienes Schneideri-Creusot' sõjatööstus jne. Tööstuse kontsentratsioon viis (eriti tööstuses) suurte koondiste tekkele. 20. sajandi algul see protsess süvenes: nüüd tekkisid veel võimsamad ühendused: trustid ja kontsernid.(Prantsuse tööstuse kontsentreerumine toimus siiski aeglasemalt kui Saksamaal, Usa-s või Suurbritannias). Prantsusmaa pangandus 20
vastavaid ülesandeid. Need on fikseeritud ametijuhendis. Praktikas puudub ühtne 43 ametikohtade süsteem. Seetõttu võivad küll samu ülesandeid täitvad, kuid erinevates ministeeriumides töötavad ametnikud töötada referentide, peaspetsialistide, spetsialistide, konsultantide jne. ametikohtadel. §3. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. 1. Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Sellega on tegemist siis, kui kõik vastava halduse kandja organid asuvad üksteise suhtes sub- ja superordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt organitele on astendatud ka nende poolt antavad õigusaktid. See tähendab, et hierarhilises süsteemis madalamal astmel asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktidega, kusjuures
vastavaid ülesandeid. Need on fikseeritud ametijuhendis. Praktikas puudub ühtne 43 ametikohtade süsteem. Seetõttu võivad küll samu ülesandeid täitvad, kuid erinevates ministeeriumides töötavad ametnikud töötada referentide, peaspetsialistide, spetsialistide, konsultantide jne. ametikohtadel. §3. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. 1. Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Sellega on tegemist siis, kui kõik vastava halduse kandja organid asuvad üksteise suhtes sub- ja superordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt organitele on astendatud ka nende poolt antavad õigusaktid. See tähendab, et hierarhilises süsteemis madalamal astmel asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktidega, kusjuures
Väikese võimudistantsiga maades peab võim olema seaduslik ja moraalse kontrolli all: seadused peavad andma kõigile võrdsed võimalused. Võimudistantsi defineeritakse selle kaudu, mil määral taluvad ühiskonna võimuta liikmed ühiskondlike rikkuste ebavõrdset jaotumist (Hofstede 1991: 28). Võimudistants peegeldub näiteks austuses, mida õpilased näitavad üles õpetaja suhtes, kompaniide hierarhilises struktuuris, tsentralisatsiooni/ detsentralisatsiooni astmes poliitikas, ühiskonnas levinud arvamuses, et inimestevaheline ebavõrdsus peab olema minimaalne, või et inimesed on oodatud või soovitavad. Näiteks oli samuraidel feodaalses Jaapanis kõrge staatus, jõukus ning palju õigusi ja privileege oma füüsilise vapruse ja perekondlike sidemete tõttu. Väike võimudistants on iseloomulik pluralistlikele kultuuridele nagu näiteks USA, Saksamaa, kus
koosseisu, st üksikute liikmete ehk osa koosseisu uuendamise läbi (see on rotatsioon) - organ kui selline püsib, tema üksikud liikmed vahetuvad (nt parlamendid; kohaliku omavalitsuse esinduskogud; osa esindusorganite tööorganeid - komisjonid, komiteed; veel - valimiskomisjonid jne); 2) ajutised - teatud ülesande täitmiseks (parlamendi- või valitsuskomisjonid; seaduseelnõude töögrupid; ekspertkomisjonid). 4.Riigiorganite liigitus tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeimad täidesaatva riigivõimu organid (valitsus); 2) keskhaldusorganid (ministeeriumid, keskametid, inspektsioonid; departemangud) 3) riigi kohahaldusorganid - nimetatakse veel regionaal- või vahetasandi haldusorganiteks : > reginaalse territoriaalse üldfunktsiooni täitmiseks (nt maavanem; provintsi
täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Kui riigi haldusorgan ei ole juriidiline isik ja seadus expressis verbis ei anna talle kaebeõigust, siis ei laiene neile põhiseaduse § 15. Sama kehtib ka KOV organite omavahelise vaidluse kohta. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. Süsteeme on mitmeid: 4 - Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem (tsentralisatsioon esineb siis, kui pädevus vertikaalselt jaotub erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras). -kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem (kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn keskorgani kätte).
Tavaliselt on ka ametijuhend, kus fikseeritakse konkreetse ameti ülesanded ja õigused. §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. Organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja tegutsemise põhialuseks. 29 Reaalses elus on need süsteemid läbipõimunud, kuid: Esiteks o Tsentralisatsiooni süsteem kõik organid on hierarhilises süsteemis ja on omavahel subordinatsiooni suhetes. Kõige tipus asuv haldusorgan teostab alamalasuvate üle teenistuslikku järelvalvet. Nt ministeeriumile alluvad ametid jne. Subordinatsioonisuhe tähendab, et üksteisele on allutatud ka vastavad õigusaktid. Kõrgemal seisval organil on tavaliselt ka interventsiooniõigus.
mingeid ,,ülalt" määratavaid administraatoreid ei eksisteeri. ,,Kunstlike" haldusterritoriaalsete üksuste haldamine toimub erineval moel, kusjuures eksisteerib mitu varianti. Mõnedes regionaalsetes haldusterritoriaalsetes üksustes eksisteerivad üksnes keskuse poolt määratavad ametnikud (nt kubernerid Türgis, abiprefektid Prantsuse ringkondades, ringkonnaesimehed Saksa ringkondades) või kõrgemalseisvate valitavate organite esindajad, kes haldavad regiooni. Sellise tsentralisatsiooni süsteem on mõnikord praktiliselt kõikehõlmav. Tais valitakse elanikkonna poolt vaid külavanemad, valla (külade grupi) vanem valitakse juba mitte kodanike, vaid külavanemate poolt ja kinnitatakse valitsuse (tavaliselt siseministri) poolt määratava vallajuhi poolt. Maakondades tegutsevad valitsuse poolt määratavad ametnikud, provintsides siseministrile alluvad kubernerid. Ühtede või teiste kohalike
annaabi.ee 
