2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001.
Length between perpendiculars (after / fore perpendicular) · D laeva parda kõrgus kiilult peateki alumise servani; Depth · f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF); · t trimm, pikikalle (varem ka diferent), t = TKF TKA [cm]. · - kreeninurk, Heel angle Laeva põhitasandid · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (PT või DT) · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, PT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasapinnaga · veepinnaga ühtiva horisontaale tasapinnaga veeliini tasandiga Laeva kiirus · Laeva kiirus v laeva üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi. Mida suurem on laeva kiirus, seda suurem on tema veovõime, kuid seda suurem on ka kütuse kulu. Laeva projekteerimisel