"tsentraalosast" - 1 õppematerjal

Päikesesüsteemid referaat

Päikesesüsteemiks ja teda nimetatakse presolaarseks udukoguks. Taolist moodustist hoiab koos tema enda raskusjõud ja magnetväli ning kui ta aste-astmelt üha enam kokku tõmbus ja pöörlemine sellest kiirenes, muutus säärane udukogu ka lapikuks keerlevaks gaasikettaks, mille mõõtmed olid tuhandeid kordi suuremad, kui Päikesesüsteemil praegu. Kokkutõmbumise jätkudes koondus enamus ainest udukogu keskpunkti ja muutus kasvava rõhu tõttu ka kuumemaks. Sellest tsentraalosast oligi saamas Päike. Miljonite aastate pärast muutus pöörleva ketta aine klombiliseks. Need klombid jätkasid kasvamist ja liitumist ning mõni neist said piisavalt suureks, et olla planeet. Kuna ketta sisemine piirkond muutus liiga kuumaks, siis suutsid tahke oleku säilitada vaid kivimid ja metallid. Ei saanud moodustuda jää ja gaasid ei saanud veelduda. Seetõttu on ka siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss kivimimaailmad.