V on mahuline veeväljasurve , kuupmeetrit Jooniselt 5.1 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teadaolevate lõikude kaudu alljärgnevalt: GM= KB + BM KG GM= BM-BG GM = KM- KG Kus KB on ujuvuskeskme aplikaat KG raskuskeskme aplikaat KM metatsentri aplikaat, K- kiilu punks , mis on koordinaattelgede alguspunktiks. Laeva pikikallutamisel väikese nurga u ( ja keskelt l2heb / läbi) võrra konstantsel veeväljasurvel ( näiteks lasti liigutamisel tsentraalliinil) ujuvuse massveeväljasurve p ( tagurpidi kolmnurk) rakendub uues ujuvuskeskme punktis B1 ja selle püstmõjusirge lõikab algtasakaalupunkte B ja G läbivat põiktasandit punktis M L, mida nim pikimetatsentriks. (PILT 5.2) GML on algpikimetatsentri kõrgus ja BML on pikimetatsentri raadius , mida arvutatakse BML = JF / (tagurpidi kolmnurk), Kus Jf on veeliinitasandi keskinertsimoment y telje suhtes ( läbi veeliinitasandi raskuskeskme F) , M astmes 4 .
Jooniselt 6 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teada olevate lõikude kaudu alljärgnevalt: GM = KB + BM - KG GM = BM - BG GM = KM - KG , kus KB ujuvuskeskme aplikaat KG raskuskeskme aplikaat KM metatsentri aplikaat K kiilu punkt, mis on koordinaattelgede algpunktiks. Laeva piki kallutamisel väikese nurga võrra konstantsel veeväljasurvel (näiteks lasti liigutamisel tsentraalliinil CL) ujuvusjõud , mis rakendub uues ujuvuskeskme punktis B1 ja selle püstmõjusirge lõikab algtasakaalu punkte B ja G läbivat põiktasandit punktis ML , mida nimetatakse pikimetatsentriks. 24 3. Laeva püstuvus ML W WL G Z
annaabi.ee 
