rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1. Juure- ehk radikulaarrakud paiknevad eessammaste motoorsetes tuumades, aksonid lahkuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu, kulgevad efektorini 2. Motoorsed vegetatiivsed närvirakud - paiknevad vegetatiivsetes tuumades, aksonid väljuvad spinaalnärvi eesmise juure kaudu Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks (commissura alba) Seljaaju valgeaine Valgeaine koosneb erineva jämedusega (1 20 m) närvikiududest. Kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks: dorsaalseks, lateraalseks, ventraalseks väädiks. Suuraju koor
ja ümbritsevad närvirakkude kehasid · Moodustavad müeliini kesknärvisüsteemis ja on homoloogsed Schwanni rakkudele perifeerses närvisüsteemis · Astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid moodustavad koos makrogliia Mikrogliia · Gliiarakkudest kõige väiksemad väheste tugevalt hargnevate jätketega · Sarnased sidekoe makrofaagidele Ependüüm · Ependüüm vooderdab epiteelitaolise kihina pea- ja seljaaju õõsi - ajuvatsakesi ja tsentraalkanalit · Moodustub ühest kihist kõrgetest kuubilistest või silinderjatest rakkudes, millised omavad mikrohatte ja ripsmeid · Raku baasiselt lähtuv jätke hargneb aju teiste rakkude vahel
3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid? Endotsütoos
lõppharudesse valgud, ensüümid,lipiidid. Retrograadne vool. Neurogliia rakud on tavaliselt bväiksemad kui närvirakud, nad moodutavasd, poole aju mahust. Neil on toe ja kaitsefuntsiooon, nad ei gemnereeri ega kanna erutust. Preparaadis eristatav ainult tuuum. Jaguneb makro(koosneb astrotsüütddisst ja oligodendrotsüütideks) , mikroglliiaks ja ependüümiks. Ependüüm voooderdab seljaaju õõsi ja peaaju öösi, ajuvatsakesi ja tsentraalkanalit epiteliaalse kihina. Moodutstub ühest kihist kõrgetest kuubilistest või silinderjatest rakkudest, mis omavad mikrohatte ja ripsmeid. Baasiselt lähtuv jätke hargneb aju teiste rakkude vahel. Astrotsüüdid tähekujuline jätketega rakk, kinnituvad veresoonte külge raku lõppjalkestega, ühed on kiulised, teised protoplasmaatilised. Kiulised on peamiselt valgaines, teised hallaines. Kiulistel on pikad peened jätked, teitstel on jätked lühmed, rohkem hargnevad. Kiulistel on
pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. 3.2. Gliiarakkude liigid ja ülesanded. Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi. Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks. Makrogliias on astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid (moodustavad kesti närvikiudude ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi 3.3. Närvikiudude jaotus. Närvikiud – närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. Müeliinkesta olemasolul jaotatakse: * müeliinkiud – kateteks on müeliinkest ja neurolemm e. Schwanni kest. Erutus liigub väga kiiresti. * müeliinita kiud – kateteks on vaid neurolemm Funktsiooni alusel:
74.Närvisüsteem Anatoomiline jaotus-KNS koosneb peaajust ja seljajust. Perifeerne NS koosneb ganglionidest, närvilõpmetest/närvid Füsioloogiline jaotus-Somaatiline (skeletilihased ja luustik) ja vegetatiivne e autonoomne (siseelundid) jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks Neuronite ehk närviraku ehitus- tuum sisaldab perikaarüoni ehk soomat. Gliiarakkude liigid ja ehitus-Ependüüm(vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit), astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja schwanni rakud. Neil on toestusfunktsioon. Ehituselt on neuraalne epiteel. Närvikiu ehitus- koosneb aksonist ja katetest. PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni rakkudest neurilemm. KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Närvi ehitus- Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega
Seljaaju on keskmist kasvu inimesel ca 45 cm pikkune ja ligikaudu ühe sentimeetri jämedune veidi lamenenud väätjas moodustis, mis järgneb vahetult piklikajule. Seljaajust lähtub 31 närvi. Seljaajul eristatakse kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa (pars: cervicalis, thoracica, lumbalis, sacralis et caudalis). Seljaaju liblikakujulise ristiläbilõike pinnal on selgesti eristatavad hall- ja valgeaine. Hallaine, mis ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit, koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved, räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. Tagasammastes paiknevad sensoorsed neuronid, milleni ulatuvad spinaalganglionites
Seljaaju lõpeb täiskasvanul III nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. See omakorda lõpeb selgrookanalit pidi alla õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Seljaaju laiendeid, mis paiknevad piirkondades, kust algavad üla- ja alajäsemetesse suunduvad närvid, nimetatakse vastavalt kaela- ja nimmeristluupaisumuseks. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on selgesti eristatavad hall- ja valgeaine. Hallaine, mis ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit, koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved. Terminit "sarved" kasutatakse ristiläbilõike kirjeldamisel. Seljaaju kui tervikliku silinderja moodustise puhul räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu.
Unipolaarne – 1 akson. Pseudounipolaarne – akson ja dendriit algavad ühise tüvena, hargnevad erinevateks harudeks. Multipolaarne – 1 akson, mitu dendriiti. 26. Neurogliia Väiksemad kui närvirakud. Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi. Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks. Makrogliias on astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid (moodustavad kesti närvikiudude ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja hingamiselundid jne) ja suletud süsteemi (vere- ja lümfisooned). VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel
terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi(retrograadselt). ·Ühest paigast teise kandub nii rakuorganelle kui ka mitmesuguseid aineid. Eriti oluline on see neuroni nende osade jaoks, kus vastavaid organelle ei moodustu või teatud aineid ei sünteesita. GLIIARAKUD 1 neuroni kohta on 10 gliiarakku ja nad moodustavad poole aju mahust. ·KNS-s Astrotsüüdid Oligodendrotsüüdid Mikrogliia Ependüüm on neuraalne epiteel, mis vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit. Osaleb aju- seljaajuvedeliku moodustumisel. On neuraalsete tüvirakkude allikaks. ·PNS-s Schwanni rakud e neurolemmotsüüdid moodustavad perifeersete närvide müeliini GLIIA FUNKTSIOONID ·Toestusfunktsioon ·Troofiline funktsioon gliia osaleb glükogeenija lipiidide ainevahetuses, samuti närvikoe ioonsekoostise reguleerimises ·Võtab osa mediaatoritemetabolismist Sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma
annaabi.ee 
