Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust
· uuritava aine kontsentratsiooni määramine Võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu. Võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 35. Millest sõltub saasteainete transport vees?: · vee liikumine · ainete lahustuvus vees · jaotumine vesi- õhk vesi- tahke aine 36. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas 37. Kompleksühendid veekogus 38. Doonor- aktseptorside: · metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne · ligand · tsentraalioon · ligandid · välisfäär 39. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Sõltub nii metallist kui ligandidest (st. kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 40. Kelaat: · Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme · Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 41. Kompleksühendite teke AgCl+NH3(Ag(NH3)2)Cl PbSO4+4NaOHNa(Pb(OH)4)+Na2SO4 42
Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustamisel tsentraalse metalli-iooniga nimetatakse ligandidek. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Kompleksis tsentraalaatomiga osteselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri. Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv. N: kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6], milles tsentraalioon: Fe3+, ligandid: CN-(6 tk), välisfäär: K+ (3 tk) Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest ja seetõttu kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused. TERMODÜNAAMIKA 29. Iseloomustage olekufunktsioonid ja parameetrid. OLEKUPARAMEETRID temperatuur (T) (mõõdetavad suurused) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n)