laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt
puudub konstruktiivne ülesanne. Fassaadi üldmulje on rahutu, dünaamiline, maaliline. Mõned seinaosad võisid kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette ulatuda. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või nõgus. Tavaline on vormide kuhjamine, ebasümmeetria, millega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste. · Alates 16. Saj lõpust oli ehitustegevus väga hoogne. · Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kiriku põhiplaaniks sai ladina rist. Juurdeehituse autor oli CARLO MADERNA. · Suurte ansamblite loomine . Ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on üks barokiaja arhitektuuri lemmikvõtteid. Näiteks Peetri kiriku ette rajas kuulus arhitekt ja skulptor LORENZO BERNINI Peetri väljaku , millel on ovaalne põhiplaan. Väljakut
Gaudile. Ta tühistas algsed kavandid ning projekteeris hiiglasuure jumalakoja, mis pidi pärima kõrgkeskaegsete katedraalide suuruse ja õigused. Nagu Astorga piiskopilossi puhul, nii kombineeris ta ka siin gootika ja juugendstiili. Põhiplaanilt oli hoone viielööviline basiilika ristlöövi ja apsiidiga. Et pikihoone on suhteliselt lühike ja sellele on ajapikku igasuguseid juurdeehitisi liidetud, tekib mulje pigem tsentraalehitisest, millest räägib ka ettenähtud kuppel, mis peaks ulatuma 160 meetri kõrguseni. Esmajoones domineerivad ehitist tornid. Kaheksa 115 meetri kõrgust torni on praeguseks valmis ehitatud. Neli idaosa torni kuuluvad niinimetatud Jõuluportaali juurde. Eemalt meenutavad need tornid kõrggooti tornikiivritega kellatorne. Lähemal vaatlemisel aga selgub, et tornisokli ja katuse vahel ei ole mingeid piire ning tornikiivrite kontuuridel on näha kerget kõverust.
Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline Mõned seinaosad etteulatuvad risaliidid Fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarjalt nõgus Tavaline arhitektuuriliste vormide kuhjamine Ebasümmeetria valguse ja varju ootamatud kontrastid Ehitustegevus Roomas Alates 16.saj lõpust eriti hoogne Paavstid tundsid end kindlalt Urbanus II toetas kõige rohkem kunsti Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus ° Loobuti tsentraalehitisest ° Ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone ° Kuppel ei paista enam ° Ladina risti kuju ° Juurdeehituse autor Carlo Maderna ° Üksikvormide poolest sarnaneb uus fassaad Michelangelo kavandatud kirikuga ° Lisaks pilastritele Hiiglaslikud sambad tihedamalt mõlemal pool peaust Baroklik terviku loomine suured ansamblid Ruumilised illusioonid ja efektid Lorenzo Bernini ° Peetri kiriku ette rajas Peetri väljaku ° Ovaalne põhiplaan
spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. · Fassaadi detailid on põhiliselt samad mis Renes. poolsambad, pilastrid, viilud, seinaorvades seisvad staatuad. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu, maaliline nagu siseruumgi. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus-. · Ehitustegevus Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. (autor Carlo Madrena- + hiiglaslikud sambad). Suured ansamblid terviklikkuse loomiseks. Peetri väljak- ovaalne põhiplaan mõjub avaralt. Piirab karekordne kolonnaad. (lorenzo bernini). Teine ta kavandatud väljak on Navona väljak+ obelisk + skulptuuridega kaun. Purskkaev. Väljaku
kuid erinva üldmuljega. 1. Kõik detailid on allutatud tervikule, praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. 2. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli kasutati risaliiti- seinaosa ulatub fassaadipinnast ette kogu kõrguses. (2. pilt) Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1
läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati väljak mille põhiplaan laseb väljakul mõjuda avarana ja kiriku fassaadil kõrgemana. -+- Barokkskulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini. Tema väljendusvahendietks said rahutud, liikuvad massid
annaabi.ee 
