Kõrgrenessansi arhitektuur. / .Itaalia arhitektuur 16.saj BRAMANTE · Esiteoseks väike kabel (TEMPIETTO) · ROOMA PEETRI KIRIK, mis lammutati ning Bramante plaanis selle ehitada tsentraalehitisena. Selle ehitamine jäi aga tema surma tõttu pooleli. MICHELANGELO · Jätkas Bramante tööd, muutis selle projekti. · Michelangelo kuppel mõjub erinevalt Bramante omast kergemana. See on tänu üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister.
Saksamaal üle võtma juba 12.sajandi lõpul, gootika lõplik läbimurre toimus aga siiski alles 13.sajandil. Gooti katedraalile omast põhiplaani rakendati Saksamaal esmakordselt 13.sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242-1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti
sajandi II poolest alates. Tõsi küll, üksikuid gooti arhitektuurile omaseid elemente hakati Saksamaal üle võtma juba 12.sajandi lõpul, gootika lõplik läbimurre toimus aga siiski alles 13.sajandil. Saksamaa - Gooti katedraalile omast põhiplaani rakendati Saksamaal esmakordselt 13.sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242-1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik 7 (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik
· Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Hispaania · Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn · Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat asus mere ääres saarte peal · Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud · Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe · Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak · Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale · Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik · Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena · San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles · Mosaiik värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos · Kaugelt meenutavad mosaiigid maale · Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu · Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis
(madonnasid looduses) Kontuuride asemel pehmed üleminekud, õhu ja valguse kujutamine. Kõrgrenessansi arhitektuur 1. Milline ehitis oli kõrgrenessansi arhitektuuri esikteos? Kes oli selle autor? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on arhitekt Bramante väike kabel (nn. Tempietto). 2. Millise tähsa tellimuse sai sama arhitekt Roomas veel? Rooma Peetri kiriku hiiglasliku kupliga tsentraalehitis 3. Millisena ta kavandas selle ehitise? Hiiglasliku kupliga tsentraalehitisena..Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline nagu vanade roomlaste Panteon. Lihtsad ja täiuslikud vormid. 4. Milliseks kujunes selle ehitise edaspidine saatus? Kiriku ehitamine jäi Bramante surma tõttu pooleli. 5. Milline oli Michelangelo panus sellesse ehitisse? Ta muutis Bramante projektri mõnevõrra. Nii et see keskne kuppel pääses rohkem mõjule 6. võrdle Bramante ja Michelangelo kavandtatud kuplit.
ehitustegevus kirikuhoonete püstitamisel Itaalias endiselt elav. Uusi taotlusi kajastas kõige paremini tsentraalehitise tüüp, mille ühepikkuste ristiharude lõikumiskohta kroonib poolkerakujuline kuppel. Säärane lahendus võimaldas maksimaalselt saavutada terviklikku ruumimõju. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas, õieti selle kiriku kuppel. Arhitekt Donato Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone nurgakivi pandi 1506. aastal. Bramante suutis projekti ainult osaliselt ellu viia. Pärast tema surma ehitustöö ajutiselt katkes ning jätkus alles 1547. aastal Michelangelo juhatusel. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi välja ehitama. Kupli kõrgus on üle 100 meetri, läbimõõt 42 meetrit. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku
märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone 1 nurgakivi pandi 1506 aastal, 1514. ehitus Bramante surmaga seoses katkes ja jätkus alles 1567 aastal. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi ehitama. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku (4. pilt) 1. Nelitise kohalt tõuseb tambuur, mida liigendavad korrapäraselt vahelduvad aknad ja kaksik-
*nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks. *ei sallitud sirget joont *voluut-rulluvate otstega detail-populaarne, mis ühendas kahte korrust *fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine *sise: ruumid ovaalsed, suurimat ja keskmist kattis kuppel Püha Peetri kirik ja selle ees olev väljak-Rooma barokkarhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis. Sai alguse 15.saj II poolel ja oli kavandatud tsentraalehitisena. 16.saj keskel valmis Michelangelo projekti järgi võimas kuppel. Ehitus jätkus,tsentraalehitise asemel läks moodi pikihoone ning sellest sai üks suurimaid sakraalhooneid maailmas(pikkus 211.5 m). Lõpliku ilme andis sellele Lorenzo Bernini , kes kujundas kiriku ette suurejoonelise ja kõige omapärasema kujuga väljaku(1667), mille ovaali ümbritsev neljarealine kolonnaad harmoneerub kenasti kiriku fassaadi sammastikuga. Imposantne on ka
· Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn · Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat asus mere ääres saarte peal · Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud · Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe · Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak · Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale · Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik · Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena · San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles · Mosaiik värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos · Kaugelt meenutavad mosaiigid maale · Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu · Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis
12.sajandi lõpul, gootika lõplik läbimurre toimus aga siiski alles 13.sajandil. Saksa gootika jaguneb järgmisteks perioodideks: varagootika 13. Sajand, kõrggootika 13.sajandi lõpust kuni 14.sajandi lõpuni ja hilisgootika 14.sajandi lõpust kuni 16.sajandini. Gooti katedraalile omast põhiplaani rakendati Saksamaal esmakordselt 13.sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242- 1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti päraseid ehitusvõtteid
annaabi.ee 
