tsentraalehitist tsentraalehitist Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros ·Mileetosest Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos ühendasid Trallesest veelgi ja Isidoros suurema ruumi Mileetosest ühendasid saamiseks kaks ruumi saamiseks kaks veelgi suurema põhimõtteliselt põhimõtteliselterinevat erinevat ehitisetüüpi basiilika ehitisetüüpi basiilikakuppelbasiilikaks. ja tsentraalehitise ja tsentraalehitise ·kuppelbasiilikaks. Kirikul on 77m pikune kesklööv, mis on kaetud Kirikul onkupli 77m ja kahe poolkupliga. pikune kesklööv, mis on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Kui türklased 1453. aastal vallutasid · Piilar Konstantinoopoli, tugev kandiline tugipost võlvide siiskandmiseks. muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis
rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Kui türklased 1453
kujutab viimset kohtupäeva kus jumal mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis pole enam kõrgrenessansile omast rahu ja selgust ning Michelangelo on jõudnud juba baroki piirimaile. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küünib 132 meetri kõrgusele, ja kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku kompositsiioniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, aga ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiulikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt
teadnud, kas olime taevas või maa peal!" Arhitektid olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest, peakirik valmis suhteliselt kähku, umbes viie aastaga. Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana. See kirik pakub suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist (tsentraalehitise põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; sellised põhiplaanid on näiteks ring, ruut, võrdkülgne hulktahukaks, aga ka võrdhaarne, nn. kreeka rist) ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Kirikut valgustavad kupli allservas ja tümpanoniseinas asuvad aknad. Kuigi need tunduvad mõttetutena, on neil akendel siiski suur arhitektuuriline tähtsus need vähendavad murdumisriski ning tagavad kupli monoliitkooriku püsivuse
Taaveti kuju on kõrge 5,17 m. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt
kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu
tähtsamate teoste hulka. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt
( pilt 3 ). Maalikunstid, mis said üle maailmselt kuulsaks: "Sixtuse kabel" ( pilt 1 ), "Taavet ja Koljat", "Viimne kohtupäev". Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist 4 iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Thea Sester 1532. aastal valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb
Kes olid selle juures tegevad? V:Loobuti tsentraalehitistest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suur kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Selle hoone peamised arhitektid olid Michelangelo ( projekteeris kiriku kupli ja kiriku tagaosa) , Giacomo della Porta (vastutas suures osas kupli eest), Carlo Mederna (lisas löövi ja fassaadi), Bramante ( projekteeris kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise) ja Raffael (joonestas katedraali eskiisi). 7.Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? V: Lorenzo Bernini Kautatud materjalid http://irjusha.livejournal.com/1296.html http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/medi a/posts/pFCha_peetri_katedraal422.php ,,Kunstikultuuri ajalugu11. Klassile : Renessansist impressionismini" Jaak Kangilaski Kirjastus ,,Kunst" Tallinn, 2004
Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia
· Siseruumis said tähtsaks kaunistuselemendiks maalid ja skulptuurid, mille ülesanne oli tekitada imetlust, hämarust ja aukartust. Laemaalidel kujutati sageli arhitektuuri detaile, mida oli raske tõelisest eristada. · Kiriku fassaad pidi mõjuma maaliliselt ja lopsakalt nagu siseruumgi. · Hoone esikülg võis lainetada, olla astmeline, või muul moel liikumist edasi andev. Rooma Ehitati edasi Püha Peetri kirikut. · Loobuti tsentraalehitise tüübist ja ehitati üks ristiharu pikihooneks. · Selle kõrge ja uhkete kaunistustega fassaad varjab ära kiriku kupli. · Algselt ehitas Michaelangelo. Hiljem autoriks Carlo Maderna. · Kiriku ette rajas suure ovaalse väljaku Lorenzo Bernini. Väljak on külgedelt ümbritsetud kaarjate sammasteridadega (nim. kolonaad). + tööleht.
bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel- sfääriline kolmnurk) külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline
antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma 5 üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. (4) 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt
triumfikaared (võidukaar on harilikult ühe või kolme läbikäiguga väravaehitis, mis püstitati keisri või väejuhi auks), termid · Basiilikast, mis oli mõeldud kauplemiseks ja õigusemõistmiseks, sai hilisantiigis jumalateenistuse paik kristlikele kogudustele · Pikihoonete kõrval eksisteerib vanaitaalia ehitisi meenutav kupliga tsentraalehitis Panteon, kristliku tsentraalehitise - Hagia Sophia kiriku Konstantinoopolis eelkäija Avalikud mängud · Gladiaatorite (elukutselised mõõgavõitlejad) võitlused. Vabariigi ajal korraldasid roomlased võitlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal jäi usuline külg kõrvale ja gladiaatorite võitlustest said suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. Rooma võimu laienedes, levis see komme ka väljapoole Itaaliat
Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias) Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja tagasihoidlikud.
Constantinus Suur lasi püstitada 324. aastal Rooma Püha Peetri peakiriku. Lagunenud kujul säilis vana pühakoda paavst Julius II valitsusajani. Julius II otsustas kiriku taastada. 1100 aasta vanuse Rooma Peetri basiilika ümberehitamine toimus aastatel 1506 - 1626. Uuele kirikule asetati nurgakivi 1506. aastal. Projekteerimise usaldas Julius II kogenud arhitektile Bramantele, kes varasema viielöövilise basiilika asemele projekteeris kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise. Peale Bramantet hakkas kirikut ehitama Raffael, viimase surma järel Michelangelo, kes kavandas ristkuppelkirikule 132 meetri kõrguse poolsfäärilise 42 m diameetriga kupli. Katedraali ehitus viidi lõpule barokiajastul, mil arhitekt C. Maderna lisas kirikule pikihoone ja barokse fassaadi. Donato Bramante. Püha Peetri kiriku plaan Vatikanis. Vana Püha Peetri kirik. Kompuuterrekonstruktsioon. Michelangelo Buanarrotti (1475-1564)- ta ei loonud mitte niivõrd ruume kuivõrd kujundas
Kõrgrenessansi arhitektuuri üheks kesksemaks probleemiks oli tervikliku ruumimõju loomine. Kasutati kuldlõike proportsioone, ehituskunstis kujunes välja vormide ideaalne tasakaal, rahu ja suurejooneline lihtsus. Fassaade kaunistati sageli skulptuuridega. 5.5. Kirikuehitus Kuigi renessanss oma usuga inimvõimetesse katoliku kiriku autoriteeti tugevasti õõnestas, oli ehitustegevus kirikuhoonete püstitamisel Itaalias endiselt elav. Uusi taotlusi kajastas kõige paremini tsentraalehitise tüüp, mille ühepikkuste ristiharude lõikumiskohta kroonib poolkerakujuline kuppel. Säärane lahendus võimaldas maksimaalselt saavutada terviklikku ruumimõju. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas, õieti selle kiriku kuppel. Arhitekt Donato Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone nurgakivi pandi 1506. aastal. Bramante suutis projekti ainult osaliselt ellu viia
*ei sallitud sirget joont *voluut-rulluvate otstega detail-populaarne, mis ühendas kahte korrust *fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine *sise: ruumid ovaalsed, suurimat ja keskmist kattis kuppel Püha Peetri kirik ja selle ees olev väljak-Rooma barokkarhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis. Sai alguse 15.saj II poolel ja oli kavandatud tsentraalehitisena. 16.saj keskel valmis Michelangelo projekti järgi võimas kuppel. Ehitus jätkus,tsentraalehitise asemel läks moodi pikihoone ning sellest sai üks suurimaid sakraalhooneid maailmas(pikkus 211.5 m). Lõpliku ilme andis sellele Lorenzo Bernini , kes kujundas kiriku ette suurejoonelise ja kõige omapärasema kujuga väljaku(1667), mille ovaali ümbritsev neljarealine kolonnaad harmoneerub kenasti kiriku fassaadi sammastikuga. Imposantne on ka avara ja kõrge kiriku interjöör, kus on kasut palju skulptuure, värvilist marmorit ja kulda
Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532 ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohkes piirkonnas vajus 21 aasta pärast kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 aastat. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi.Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Bütsantsi põhilisteks välispoliitilisteks konkurentideks IV-VII saj
kohale on tehtud teine veidi väiksem triumfikaar 16.SAJANDI KÕRGRENESSANSS 16.sajandi kõrgrenessanssi keskuseks on Rooma, millest kujuneb suurlinn Rooma kannatab Itaalia sõdades vähem kui teised linnad Roomas elab 16.sajandi keskpaigas umbes 100 000 elanikku Kõige silmapaistvam paavst renessansiajastul on Julius II Tema asutab ka uue paavstide residentsi Püha Peetri kirik (tsentraalehitise plaan lk.60) Ehitatakse 17.sajandil basiilikaks ja enamus kirikust on barokkstiilis (nt. Pikihoone), natuke on näha ka renessansi (nt kuppel, kooriruum), ei saa õigeusu moodi kirikut Tema õuearhitektiks on D. Bramaute Tsentraalehitis Tempietto (rotund) kiriku õuel lk 59 Michelangelo Buonarroti Rooma Peetri kirik - Läänemaailma suurim kirik, mahutab umbes 600 inimest, kirik on väga kõrge Üleval on rist A. Palladio
Bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus. Eesmärgiks ehitada II Rooma. · Arhitektuur: Peamiseks sai kirikute ehitamine. Kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit). 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel-sfääriline kolmnurk). Külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks. · Sisearhitektuur: Samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid
Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et
Basiilikate kõrval oli ka tsentraalehitisi baptisteeriume ja valitseja residentslosside juurde kuuluvaid lossikabeleid. Reeglina olid need ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga võlvitud laega ehitised, mille siseruum oli jaotatud piilarite või sammastega. Karolingide ajastu ehituskunsti tähtteos on tänaseni säilinud Aacheni lossikabel (ehit. aastail 795-804, ehitusmeister Odo von Metz). Eeskujuks on olnud San Vitale kirik Ravennas. Põhiplaanilt kuueteistkümnetahkse tsentraalehitise keskosa moodustab kaheksanurkne võlvitud ruum, mida ristvõlvidega kaetud ümbriskäigust eraldavad massiivsed piilarid. Võlvideni ulatuvatele piilaritele toetuvad empoorid avanevad ruumi keskossa kahekorruselise kaaristuna. Selline konstruktiivne liigendus laseb siseruumil mõjuda kolmekorruselisena. Hoone idaküljel asub poolümara apsiidiga lõppev altariosa, lääneküljel on torn ning samas paiknes ka aatriumõu. Kabeli ehitamisel kasutatud sambad on ilmselt pärit Ravennast
annaabi.ee 
