"tsensuurivalitsus" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Igasugused vastasseisud ja mittenõustumise väljendused tõid kaasa sanktsioone või võimu esindajate teravdatud tähelepanu. Tüüpiline asjade käik oli: tsensor kaebas toimetaja, kirjaniku või ajakirjaniku peale keskkomitee ideoloogiasekretärile, kes kutsus asjaosalise "vestlusele", mille lõpptulemusena tehti parandused tekstis või muudatused toimetuse kaadrites. (Lauk 2007). Perestroika ja glasnosti aeg 1980. aastate keskel oli paljudele nagu paisu tagant pääsemine. Tsensuurivalitsus hakkas ohtu tajuma juba 1986 ­ kõik partei, nõukogude- ja komsomoliorganite ametialased dokumendid kästi järsku akti alusel hävitada. 1987 vabastati lasteajakirjandus eeltsensuurist. Seejärel said väljaanded ennistada oma nimesid (Sakala ­ 1988, seejärel Viru Sõna, Läänlane, Saarte Hääl, Pärnu Postimees) ­ kusjuures algatajaiks olid kohalikud rajooni parteikomiteed, mitte EKP. Teisitiütlevat perioodikat hakkas ilmuma infolehtede nime all, sest infolehed olid