,,Virulane" oli sel ajal üks Tallinna neljast nädalalehest. Selle toimetaja Jaak Järv oli oma ajakirjandusekooli saanud ,,Sakala" juures ning pidas ennast Carl Robert Jakobsoni vaimseks pärijaks. Tal oli tekkinud kontakt kohaliku sotsialistliku ringiga, mille vahendusel omandas Jaak Järv teadmisi sotsialistlikust liikumisest. Jaak Järve ajaleht oli esimene, kus hakati käsitlema tööliste elu-olu, muidugi ainult niipalju, kui võimaldasid tsensuuriolud. Ajaleht osutas tähelepanu ka laiemaid kihte puudutavatele sotsiaalsetele vastuoludele, taunis säilinud pärisorjuslikke igandeid., ründas usupimedust ja astus tagasihoidlikult vastu ka venestamispoliitikale. Noor Eduard Vilde pidi ,,Virulase" toimetuses täitma mitmesuguseid kohustusi: tal tuli lugeda korrektuuri ja kleepida väljasaadetavatele lehtedele aadresse. Koos Vildega töötas ,,Virulase" juures lühikest aega ka Juhan Liiv. Eduard Vilde ja Juhan Liivi vastandlikud
Tema "Postimees" virgutas rahvusliku kultuuri, keele ja kirjanduse arengule. Sellest tulenevalt hakkas ajalehe ümber koonduma noori eesti haritlasi, kirjanikke ja muusikuid, kes mängisid olulist osa uues rahvusliku iseteadvuse tõusus alates 1890ndate keskpaigast. 1896. aastast tõusis esile Jaan Tõnisson. Tema oli nn teise suuna eestvedaja vastukaaluks Kõrvile ja Grenzsteinile, võideldes venestamise ja teisalt ka saksastamise vastu nii palju, kui tsensuuriolud seda võimaldasid. Ta nõudis baltisakslaste privileegide kaotamist ja eestlastele aga avaramaid poliitilisi õigusi. Üldiselt jäi ta aga võimudele lojaalseks. Tõnissoni peetakse Eesti rahvusliku ideoloogia rajajaks. Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema iseenda jõule. Tähtsaks rahvusliikumise juures tuleb pidada ka eestikeelse trükisõna arengut ja sellega seonduvate isikute tegevust. Tähtsamatena tooksin välja Friedrich Robert
õppejõud, selle sõnum on pea suu, sina võid olla järgmine. Enesetsensuur on sisemiste hirmude ja pingete produkt, ütleb Scammell. Ent ta lõpetab optimistlikult: totaalselt turvaline ja rahulik ühiskond, kus ei toimu mingit vaidlust sõnavabaduse üle, on kas suremas või siis juba surnud. Tsensuur kujutab endast ennetavat tegevust, mille abil võimulolijad on püüdnud takistada riigile, tema julgeolekule ja juhtkonnale ebameeldivate arvamuste levikut. Tsensuur Tsensuuriolud 19. sajandi Eestis Vene impeeriumiga liitmisel säilitasid Balti provintsid laialdase autonoomia, mida tunneme Balti erikorrana viimase likvideeris alles Aleksander III ajal toimunud venestamine. Üleriigilised seadused kehtisid aga nt trükiasjanduse juhtimises. Tsensuuriseadus ei saa kunagi jätta mõju avaldamata vaimse kultuuri ja ühiskondliku mõtte arengule, vähemalt selle avaldumisvormidele, seega on kasulik meenutada, missugustes tingimustes tärkas ja arenes meie rahvuskultuur
annaabi.ee 
