ette valmistama. Rootsi kuningalt saadud raha eest tuli piibel välja anda lõuna- ja põhjaeesti ning läti k. Fischer kavandas piibli väljaandmist 2 aastaga, aga tülid lähteteksti ja tõlke kirjaviisi valikul takistasid tööd. Lõpliku piiblitõlkeni Virginius ei jõudnud. Tegeles tartukeelsete kooli- ja kirikuraamatute koostamise ja trükkitoimetamisega. 1686 "Wastne Testament" lõunaeestikeelne. Tõlke põhivariandi tegid Andreas ja Adrian Virginius. Teose redigeerimise ja tsenseerimisega tegelesid Hardung, Andreas Virginius, Schütz. Raamat kujunes eesti kirikukirjanduse suurteoseks esmakordselt ilmus UT kui kristluse põhitõdede kokkuvõte terviklikul kujul eesti k. Heas Tartu murdes kirja pandud tekst, peetakse eeskätt vormistikult rahvakeelelähedaseks. "WT" ilmumisega jõudis lõunaeesti kirikukirjandus põhjast ette. Iseloomulikud jooned: ,,WT" ortograafia on lihtsustatud, aga Stahli kirjaviisist pole veel
aastapäeva, kuid seda keelati otseselt nimetada iseseisvuspäevaks., tsensuur, Kinni pandi kõik erakondlikud ajakirjad, aga ka enamik mitteparteilisi. Ilmus vaid kolm eestikeelsed päevalehte- Tallinna Teataja, Postimees , Maaliit. Seda põhjendati paberi puudusega. Saksa ajakirju ilmus ka üsna palju. Ajakirjanduse üle oli kahekordse tsensuur, ehk enne trükki aandmist ja enne müüki andmist. Asutati spetsiaalsed ajakirjandusbürood (Pressestelle). Ei piirdutud vaid ajalehtede tsenseerimisega, saksa ajakirjanikud kirjutasid ise juhtkirje ja neid oldi kohustatud avaldama. Sakamaale esitati seda kui eesti toimetuse arvamust, kuna ei tohtinud muud öelda. Kõiki trükiseid tsenseeriti, sh ka raamatud. Ka raamatukogudes ja kauplustes vaadati üle vanad trükised. eelkõige vaadati punaselt meelestatud üle. rahvusväeosade likvideerimine. Ka rahvusväeosad tegutsesid mingi aja edasi. Kasutati avaliku korra hoidmisel tagalas või rindel
annaabi.ee 
