ulatuses. Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel tekivad lained mille ülemised osad perioodiliselt jahutavad ülekuumenenud toruseina. Joonis 12-2. Horisontaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid Torupõlvedes on jahutus halvem kui sirgetes torudes. Toru sisepinna jahutuse halvenemine on seotud tsenrifugaal efektiga, mis vee ja aurusegu liikumisel läbi torupõlve surub vee torupõlve välimise moodustaja suunas ning torusein torupõlve sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli temperatuure, mis töötavad kõrgete suitsugaaside temperatuuride piirkonnas kõrgete
ulatuses. Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel tekivad lained mille ülemised osad perioodiliselt jahutavad ülekuumenenud toruseina. Joonis 12-11. Horisontaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid Torupõlvedes on jahutus halvem kui sirgetes torudes. Toru sisepinna jahutuse halvenemine on seotud tsenrifugaal efektiga, mis vee ja aurusegu liikumisel läbi torupõlve surub vee torupõlve välimise moodustaja suunas ning torusein torupõlve sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli temperatuure, mis töötavad kõrgete suitsugaaside temperatuuride piirkonnas kõrgete